Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 23.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-16-7379/36
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagimenetluses
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.05.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2967

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-7379

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots Istungisekretär Marika Pull juuresolekul

Otsuse avalikult teatavaks-

23. mai 2018.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-7379

Tsiviilasi

A.N.`u hagi piiramiseks

Tsiviilasja hind

2275,00 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal , e-post [email protected] Kostja: V.N., isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Xxxxxxxxxxx, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik, e-post [email protected]

Kohtuistungi aeg ja koht

14.05.2018.a Pärnus avalik kohtuistung, osalesid hageja A.N., tema lep. es. adv V. Krinal, kostja määratud es adv A. Nõmmik

V.N.`u

vastu

ülalpidamiskohustuse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A.N.’u hagi osaliselt.

2.Vabastada A.N. oma ema V.N.’u ülalpidamiskohustusest osaliselt. A.N.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiskohustus V.N.’u (isikukood xxxxxxxxxxx) ees on mitte suurem kui 50 (viiskümmend) eurot kuus. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a. V.N.’u riigi õigusabi kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

1.10.05.2016.a. esitas A.N. kohtusse hagi (tlk. 1-5) oma ema, V.N.’u vastu ülalpidamise piiramise nõudes, vabastada Perekonnaseaduse § 103 lg 1 p 1 ja 2 alusel A.N. täielikult V.N.’u ülalpidamiskohustuse täitmisest. 17.07.2016, 17.02.2017 ja 09.02.2018 (vastavalt tlk. 13-14, 60-62 ja 117-121) hageja täpsustas hagi aluseks olevaid asjaolusid ja oma seisukohti ning esitas täiendavaid tõendeid. Hagiavalduse kohaselt hageja A.N.’u vanemad lahutasid 1975.a. V.N. elas Xxxxxxxxxxx koos elukaaslasega ja töötas tollases K. kohvikus ja siis juba liigtarvitas alkoholi. Hageja veetis väikese poisina tihti aega üksinda kodus olles, sest ema ei tulnud pärast tööd südaööl koju, vaid jäi linna peale pidutsema. Kuni 10. eluaastani hageja elas niiöelda ametlikult siiski kostjaga, kuid tegelikkuses see nii ei olnud, sest juba siis elas hageja ja käis koolis pool aega tädi L.K.`e juurest T.t. Reaalselt elaski ta paar-kolm kuud ema juures ja siis jälle 3-4 kuud tädi juures. I - III klassis õppis hageja Koidula koolis, IV klassis õppis-elas hageja Sauga koolis (elas internaadis), V - VIII klassis õppis hageja Rääma koolis. Alates 10. eluaastast võttis hageja tädi L.K. hageja enda juurde elama ja kasvatas teda kuni 15-aastaseks saamiseni, misjärel kolis hageja ka tädi juurest ära pruudi juurde ja alustas iseseisvat, täiskasvanu elu, läks tööle ja oli majanduslikult sõltumatu. 1980.a. asus hageja õppima Tallinna Polütehnikumi. Hageja leiab, et kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja suhtes, s.t ta ei ole ei rahaliselt ega moraalselt kasvatanud oma poega, ei ole perega veel koos elades ega ka hiljem käitunud lapsevanema või emana, pigem eelistas enese heaolu ja viinapudelit, kui viitsis tegeleda oma pojaga ja temast hoolimisega. Hageja tunneb, et temast tõeliselt hoolisidki tema tädi L.K. ja täditütar S.S.. L.K. on vanainimene, kes ei ole võimeline istungi tunnistajana osalema, S.S. on nõus kohtus tunnistama ja tõendama hageja ja kostja suhteid jms. Kui hageja isa suri, kolis kostja hagejale ütlemata ja selleks luba küsimata hagejale kuuluvasse (saadud pärandvarana isa kaudu) korterisse Xxxxxxxxxxx. Hageja leppis sellega, et ikkagi bioloogiline ema. Ka seal ei suutnud kostja normaalselt elada, korter oli ära lagastatud, vajas kapitaalremonti, korterisse kogunesid pidevalt joomaseltskonnad. Kord otsustas hageja emale emadepäevaks külla minna, ema oli taaskord joobes ja avaldas soovi, et hageja tooks poest viina. On arusaadav, et sellist „ema“ hageja toetada ei soovi. See, et kostja ei saa enam iseseisvalt hakkama ja on sunnitud elama hooldekodus, on kõik tingitud kostja enda eluviisidest. Hageja igakuine sissetulek on hetkel keskmiselt 740.- eurot. Tal on kaks alaealist tütart, kellest üks, 6-aastane, elab hagejaga koos ja teisele alaealisele tütrele tasub hageja igakuiselt elatisraha. Samuti on hageja kanda kodulaen keskmiselt 330.- eurot kuus, lisaks elekter, vesi, lasteaiamaks jne. Igapäevaeluks vajalikud kulutused nagu söök, kütus, telefoniarved, lastele igapäevaeluks vajaliku soetamine. Seega saab öelda, et hageja elab palgapäevast-palgapäevani ja tal puuduvad igasugused säästud. Tal lihtsalt ei jää säästmiseks raha üle. Hagejale ei kuulu kinnistuid, sõidukeid ega aktsiaid, talle kuulub vaid Xxxxxxxxxxx osa 2500 euro väärtuses. Xxxxxxxxxxx vald vallavalitsuse kaudu soovib, et hageja tasuks V.N.u hooldusteenuse eest Xxxxxxxxxxx Turvakodus lisaraha märts 2016 eest 173,20 eurot ja aprill 2016 eest 252,79 eurot. Hagejal puuduvad taolisteks väljaminekuteks rahalised vahendid ja ka moraalne kohustus oma ema eest hoolitseda, kuivõrd V.N. ei ole ise käitunud emana oma poja suhtes. Hageja leiab, et V.N.u abivajadus on tekkinud ainuüksi tema enda eluviisist tulenevalt, tema halb tervis ja abivajadus on tingitud eluaegsest joomisest. Samuti on V.N. terve elu rikkunud jämedalt ülalpidamise kohustust hageja vastu.

3.Kostja V.N.’u vastuväited. 15.02.2018.a. V.N.’u kirjaliku vastuse kohaselt ta ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohaga, nagu oleks kostja ise enda ebamõistliku käitumisega põhjustanud enda abivajaduse. Kostja viibib alates 29. jaanuarist 2018 a Xxxxxxxxxxx Turvakodus Xxxxxxxxxxx majas ning kostja enda sõnutsi on tema tervis käesoleval ajal selline, et ta saab ümbritsevast adekvaatselt aru. Kostja kinnitas, et enda poeg A.N.’uga sai ta viimati kokku poja 50. sünnipäeval, so 2015.a maikuus. Rohkem ei ole poeg teda külastanud, samuti on poeg A.N. ära müünud endale kuulunud korteri Xxxxxxxxxxx kortermajas, kus oli V.N.’u elukoht. Seega on hageja tekitanud enda tegevusega olukorra, kus kostja peabki elama turvakodus. Hageja väited, et kostja oli alkoholi liigtarvitaja ning jättis seetõttu enda poja ilma vajaliku hoole ja hoolitsuseta, on ebaõiged ja kostja seda õigeks ei võta. Kostja ei tunnista hageja arvamust, et ta ise on nii-öelda oma elu ja tervise maha joonud. Seetõttu ei aktsepteeri kostja ka hageja seisukohta, et tal puudub moraalne kohustus oma ema eest hoolitseda, kuivõrd kostja ei olevat emakohustusi hageja suhtes täitnud. Kostja arvates hageja tunnistajad saavad edasi anda ainult neid kallutatud ütlusi, mida on neilt hageja soovinud, seega hageja poolt taotletavate tunnistajate ärakuulamine kohtuistungil ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal, olles turvakodus, saab kostja igakuiselt hooldusasutuselt kätte seadusega talle ette nähtud rahasumma, mille eest saab kostja teha endale meelepäraseid oste jaekaubandusest, ülejäänud rahasumma läheb kõik hoolduskulude katteks. Kostja kinnitas esindajale vahetus vestluses Xxxxxxxxxxx turvakodus 09 veebruaril 2018 a, et tema tervislik seisund on niivõrd hea, et ta tahab isiklikult kohtuistungist osa võtta. Kostja kinnitas, et tema ainus füüsiline probleem on väga halb silmanägemine, kuid vaatamata sellele saab ta nii koos sotsiaaltöötajatega kui ka ise iseendaga väga hästi ja kõigega hakkama. Kostja on hooldus- ja abivajaduse asjaolude tõendamiseks esitanud Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse kirja andmete esitamisest nr 8-21/872 12 03 2018 a, väljavõtte STAR programmist V.N. sissetulekute kohta ning hoolduslepingu nr 588.

2-16-7379 tunnistama tulema. Hageja nõustus, et oleks võimeline tasuma ema hoolduskulusid kõige rohkem 50 eurot kuus. Ema käis tööl, aga alkoholi tarbimine toimus ka tööajal, rääkimata väljaspool tööaega. Kuni hageja 18 a saamiseni käis ema kogu aeg tööl ja neid kohti kus ta töötas oli erinevaid. 14.05.2018.a. kohtuistungil kostja jäi esitatud vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas 5.Kohus kuulanud ära pooled, tunnistaja ütlused ja tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja esitatud tõenditega ning hinnates tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 6.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p.3 järgi ülalpidamist on õigustatud saama muu abivajav alaneja v. üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülalpidama. V.N. sündis xxxxxxxxxxx.a. ja on käesoleval ajal xxxxxxxxxxx aastane. V.N.’u abikaasa A.N. on surnud ja V.N.’ul on üks laps, xxxxxxxxxxx sündinud poeg A.N.. A.N. on esitanud kohtusse hagi V.N.’u vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes. Hageja on esitanud hagi 3 alternatiivsel alusel – PKS § 103 lg 1 p 1 ja 2 ning PKS § 102 lg 1 alusel. 7.Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus on 18.04.2016.a. pöördunud A.N.’u poole ja teatanud, et V.N. viibib ööpäevaringsel hooldusteenusel MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodus ning palunud A.N.’ul tasuda V.N.u MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodu hooldusteenuse maksumuse puudujääv summa 173,20 eurot (märts 2016) ja 252,79 eurot (aprilli 2016), kokku 425,99 eurot MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodu pangakontole (tlk. 16). Seega A.N.’ul on õiguslik huvi kohtu poole ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes pöörduda. 23.05.2017 kirjas (tlk. 93-94) Xxxxxxxxxxx vald täiendavalt selgitab, et V.N.ul on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti poolt raske nägemis- ja liikumispuue kestusega 30.11.2016 - 30.11.2021. Xxxxxxxxxxx Vallavalitsuse 26.04.2017 teostatud hooldusvajaduse hindamise põhjal on V.N.ul takistatud liikumine, mistõttu vajab isik osaliselt abi liikumisel, pesemisel, riietumisel, sisseostude tegemisel ja ravimite manustamisel. Kuna isik on sisuliselt pime ja ei hinda oma tervislikku võimekust adekvaatselt, on Xxxxxxxxxxxs ahjuküttega korteris elamine ohtlik teistele ja iseendale. Eluruum on ka elamiskõlbmatu. V.N.ul esineb aegajalt raskusi ajas orienteerumisega. Kogu senist elukorraldust on raskendanud ka alkoholi liigtarvitamine. V.N. viibis alates 27. aprillist 2017. a üldhooldusteenusel OÜ Zunt Villa Mare Pansionaadis, mille kalendripäeva maksumus on 20,85 eurot. Vallavalitsuse teadaolevalt ei kuulu V.N.ule vara. Tema igakuiseks sissetulekuks on pension 329,15 eurot ja puudega inimese toetus 26,85 eurot. Isiku pensionist 90% (296,23 eurot) läheb hooldusteenuse eest tasumiseks ning isikule endale jääb 59,77 eurot. 14.05.2018 kostja esitas kohtu nõudel Põhja-Pärnumaa vallalt täiendavad andmed kostja hooldusteenuse kasutamise ja maksumuse kohta. Põhja-Pärnumaa valla 12.03.2018 teate järgi viibis kostja OÜ-Zunt hooldusteenusel 27.04.2017-31.0.2018 ning alates 01.02.2018 viibib V.N. taas MTÜ Xxxxxxxxxxx Turvakodus, kus kohatasu on 650 eurot kuus. V.N.ul puuduvad säästud ja vara ning ta ei ole võimelik tasuma hooldusteenuse eest täies ulatuses. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus on tasunud hooldusteenuse maksumusest puudujäävat osa perioodi 27.04.2017 – 12.03.2018 eest kokku 3895,95 eurot (tlk. 155).

2-16-7379 8.PKS § 103 lg.1 p.1 ja p.2 järgi kohus võib kohustatud isiku ülalpidamisekohustuse täitmisest vabastada v. täitmist ajaliselt piirata v. elatise suurust vähendada, kui kohustuste täitmist on äärmiselt ebaõiglane nõuda, eelkõige kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus on tekkinud tema enda ebamõistliku käitumise tagajärjel (p.1) või kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohuslase vastu (p.2). PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 98 lg 1 kohaselt, kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. 9.Hageja on esmalt tuginenud nõude alusena asjaolule, et kostja on oma abivajaduse ise põhjustanud pikaajalise alkoholi liigtarvitamisega. Kohus leiab, et selliseid tõendeid ei ole kohtule asjas esitatud ning selle alusel nõude esitamine on põhjendamata, tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Xxxxxxxxxxx Vallavalitsus 23.05.2018 seisukohavõtus (tlk. 94) on märkinud, et Sotsiaalkindlustusameti otsusega on tuvastatud kostjal raske puue (kestusega 30.11.201630.11.2016) tingituna nägemis- ja liikumispuudest ning Xxxxxxxxxxx vald on viidanud, et kostja elukorraldust on raskendanud tema poolt alkoholi liigtarvitamine, kuid puuduvad selged tõendid, et kostja terviseprobleemid, sh nägemis- ja liikumisraskused, mille tõttu ta hoolekandeteenust vajab, oleksid otseselt tingitud kostja poolt alkoholi liigtarvitamisest. Tsiviilasjas nr 2-17-8728 13.10.2018 kohtumäärusest nähtuvalt (tlk 107-108) V.N.u eestkoste vajaduse väljaselgitamiseks läbiviidud ekspertiisi käigus ekspert J. Gramann ei leidnud V.N.ul alkoholi liigtarvitamisest tingitud vaimse tervise häireid, vaid märkis, et V.N.’ul on nägemispuue, mille tõttu vajab abi asjaajamises. Kohtu hinnangul on kostja nägemis- ja liikumisraskuste puhul tegemist sedalaadi tervishäiretega, mis pigem võivad kaasneda vananemisega ja mille põhjustajana ei ole tuvastatud kostja ebamõistlikku käitumist. 10.Hageja alternatiivsed nõuded tuginevad asjaoludele, et kostja on jämedalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust ning hagejal, kellel on endal 2 ülalpeetavat, ei jätku rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue neil alustel põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning tuleb ka osaliselt rahuldada. A.N. sündis xxxxxxxxxxx.a ja tema emal, kostja V.N.’ul oli alaealise lapse ülalpidamiskohustus alates lapse sünnist kuni lapse 18-aastaseks saamiseni xxxxxxxxxxxx.a. Hageja kinnitusel kostjalt vanema õigusi ära võetud ei ole ja selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Hageja kasvatamisse ei ole pidanud sekkuma kohalik omavalitsus. Hageja on nii 08.02.2018 seisuga hagiavalduses kui ka 14.05.2018 istungil ise välja toonud, et kuni

2-16-7379 PKS § 103 lg 1 p 2 alus viitab eeskätt ülalpidamiskohustuse jämedale rikkumisele. Hageja enda selgituste ning tunnistaja S.S. ütlustega (istungiprotokoll tlk 171-174) on tõendatud, et kostja ei ole hageja ülalpidamiskohustust jätnud täielikult täitmata, vaid on seda rikkunud osaliselt, kuna vähemalt kuni hageja 5.klassini ehk üle poole hageja 18-aastasest lapseeast oli hageja enamuses kostja kasvatada ja kostja ülalpidamisel ning järgneval kuuel aastal, kuni hageja 16. aastaseks saamiseni ja tööleminekuni elas hageja vahelduvalt kostja juures ja vanaema ning tädi juures. Kostja siiski toetas hagejat, nt hageja enda ütluste kohaselt andis regulaarselt, iga nädal tehnikumis õppimiseks raha 1015 rubla nädalas. Samas ei ole kostja ise lapse ülalpidamiskohustuse täitmise kohta mingeid tõendeid esitanud ja alates lapse 16. eluaastast kuni tema 18-aastaseks saamiseni puuduvad igasugused andmed kostja poolt lapse ülalpidamise kohta. Kohus leiab, et jämeda ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui isik ei ole oma ülalpeetavat üldse materiaalselt toetanud ja ka juhul, kui isiku panus ülalpeetava lapsepõlve vältel on praktiliselt olematu v. väga väike. Antud juhul on kostja osaliselt panustanud hageja ülalpidamisse, mida hageja on ise ka tunnistanud. Kohtuistungil on hageja väitnud, et elas 1-15 aasta vanuselt vahelduva eduga ema juures. Kui emal oli vaba raha ostis ta hagejale riideid, aga ka tädi ostis riideid. Tööle läks kui oli 16 aastane ja nelja kuu pärast sai 17 aastaseks. Kostja rikkus ülalpidamiskohustust, kuna tarvitas alkoholi ja sel ajal oli hageja sugulaste juures ja ülalpidamisel. Kuid samas hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt kostja käis kogu aeg tööl. Seega ei saanud olla alkoholi tarvitamine igapäevane. Asjas ei ole tõendatud, et kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine oleks selline, mis peaks kaasa tooma hageja täieliku vabastamise kostja ülalpidamiskohustusest, kuid põhjendatud on vabastada hageja kostja ülalpidamiskohustusest osaliselt nii PKS § 103 lg.1 p.2 ja § 102 lg.1 järgi. 11.Hageja teatel tema sissetulekutest ei jätku enda pere kõrvalt kostja ülalpidamiseks. 14.05.2018 istungil kinnitas hageja, et tema sissetulek on keskmiselt 740 eurot kuus, peres on alaealine tütar ja elukaaslane, ühele tütrele maksab elatist 130 eurot kuus. Töötab Xxxxxxxxxxx, kus on osanik ja juhatuse liige, elukaaslane G.G. on OÜ-s teine juhatuse liige, sissetulek umbes 600 eurot kuus. Hagejale kinnisvara ja sõidukeid ei kuulu, elamu kuulub elukaaslasele. Hageja esitatud 10.01.2017 palgatõendi järgi netopalk Xxxxxxxxxxx-st on 2016.a 740 eurot (tlk. 72), 06.03.2018 pangakonto väljavõttest perioodi 10.05.2016 – 06.03.2018 kohta (tlk 134-151) tema keskmine sissetulek 2016.a oli xxxxxxxxxxxx kuus, 2017.a keskmiselt xxxxxxxxxxxx kuus, 2018.a on olnud töötasu xxxxxxxxxxxx kuus, hageja ülalpidada on alaealine, xxxxxxxxxxxx.a sündinud tütar A.N.. Vastavalt Pärnu Maakohtu määrusele tasub hageja K.S.`i, sünd xxxxxxxxxxxx.a. ülalpidamiseks elatist igakuuliselt 130 eurot kuni õpingute lõpetamiseni Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni. Hageja istungil nõustus, et tema sissetulekute, vara ja pere vajaduste juures suudaks ta maksta kostja ülalpidamiseks mitte rohkem kui 50 eurot kuus (tlk. 174). 12.Arvestades eeltoodut kohus leiab, et tuleb tuvastada A.N.’ul oma ema V.N.’u ülalpidamise kohustuse puudumine ja A.N. tuleb vabastada V.N.’u ülalpidamiskohustusest PKS § 102 lg 1 ja § 103 lg.1 p.2 alusel osaliselt selliselt, et A.N. ei pea täitma V.N.u ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses kui 50 eurot kuus. Menetluskulud 13.Vastavalt § 163 lg.1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud asjas hageja menetluskulude jaotamist ei nõudnud. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks jätta asjas menetluskulud poolte endi kanda.