Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ivika Sillaots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30. aprill 2018.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-17-16066
Tsiviilasi
A.. (M.) hagi B., C. ja D. vastu isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
7000 + 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja Allan Viirma, [email protected] ; Kostja 1: B. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, epost: xxxxxxxxxxx ) Kostja 2: C. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostja 3: D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Kostjate 2 ja 3 seaduslik esindaja/ iseseisva nõudeta 3.isik: E. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) 09.04.2018 Pärnus, osalesid A., tema lep. es A. Viirma, kostja B.,
Kohtuistungi aeg ja koht
1 (2)
Tsiviilasi nr 2-17-16066
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-17-16066 PKS § 91 lg.1 järgi isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Nimetatud isaduse vaidlustamise ja tuvastamise hagi tuleb esitada ühes menetluses. Eelnimetatud sätte mõtteks on kaitsta lapse sotsiaalset perekonda ning anda lapse bioloogilisele vanemale võimalus vaidlustada teise mehe isadust üksnes siis, kui ta ise astub senise vanema asemele. Selline on ka kohtupraktika – RKL 3-2-1-48-12. Hagiavaldusele lisatud Sindi Linnavalitsuse 16.03.2009 väljastatud sünnitunnistuse, kanne nr 8 (tlk.7), samuti rahvastikuregistri 02.03.2018 väljatrüki järgi (tlk 129) on C. (sündinud xxxxxxxxxxx) sünniakti isana kantud B. ja lapse ema on E.. Hagiavaldusele lisatud Sindi Linnavalitsuse poolt 14.11.2011 väljastatud sünnitõendi nr126-10-2011/34 (tlk.8), samuti rahvastikuregistri 02.03.2018 väljatrüki järgi (tlk 130) on D. (sündinud xxxxxxxxxxx) sünniakti isana kantud B. ja lapse ema on E.. Hagiavaldusele on lisatud 19.10.2017 notariaalselt kinnitatuna B. ja E. poolt hagejale antud nõusolekud isaduse vaidlustamiseks (tlk.13-18). Eesti Kohtuekspertiisi instituut on hageja tellimusel teostanud molekulaargeneetilise eksperdiuuringu, mille kohta 25.09.2017 väljastatud EKEI uuringuaktist nr 17T-GL0121 nähtuvalt kohtuekspert E.Toover tuvastas E., C., D. ja A.. DNA proovide analüüsi tulemusena, et hageja A.. bioloogiline isadus C. ja D. suhtes ei ole välistatud ja A.. saab olla 99,999996% tõenäosusega kostja C. bioloogiline isa ning 99,99993% tõenäosusega kostja D. bioloogiline isa. (tlk. 9-12)). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kostjad ja laste ema E. on võtnud 09.04.2018 istungil hagi täies ulatuses õigeks selles, et B. ei ole C. ja D. isa ning C. ja D. isa on A.., millist asjaolu kinnitavad tõendina ka 25.09.2017 koostatud ekspertiisiakti tulemused, puudub kohtul alus kahelda selles, et laste isa on hageja, mitte kostja B.. Arvestades eeltoodut, eelkõige moekulaargeneetilise ekspertiisi tulemusi, aga ka kostjate omaksvõttu ja muid kogutud tõendeid, kohus leiab, et tuleb tuvastada, et kostja B. ei ole kostjate C. ja D. isa ja kostjate sünniaktides on isa kanne ebaõige. Samuti tuleb lugeda tuvastatuks, et C. ja D. põlvnevad A..st, mille kohta tuleb teha rahvastikuregistrisse kanded peale ebaõigete kannete kustutamist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg.1 ja lg 2 põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, v.a. kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd pooled istungil nii ka taotlesid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.