YY apellatsioonkaebuse osas 0 eurot XX apellatsioonkaebuse osas 1336,98 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus ja XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja MM, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja: YY (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 12.09.2017 otsus muutmata.
2.YY ja XX apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000 teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.02.2017 esitas XX (hageja, laps) hagi YY vastu elatise 500 eurot kuus ja tagasiulatuva (perioodi eest alates 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni) elatise 1336,98 eurot välja mõistmiseks. 10.05.2017 toimunud eelistungil muutis hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 330 eurot kuus, mis muutuks koos elatise miinimumääraga, suhtarvuga 1,4.
2.Hagiavalduse kohaselt sündis MM (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja kooselust hageja, kes elab koos emaga ja kostja lapse kasvatamises ei osale ega anna ülalpidamist. Hageja igakuised püsikulud on: eluruumikulu 250 eurot, kommunaalmaksed 110–140 eurot, lasteaiatasu 60–80 eurot, sidekulu 20 eurot, toidukulu 100 eurot, transpordikulu 150 eurot, riided/jalatsid 60 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, koolitarbed 20 eurot, hügieenitarbed 30 eurot ja muud kulud 30 eurot.
3.Hageja ema igakuine sissetulek on umbes 1000–1100 eurot kuus. Hageja ema selgitas, et transpordikulu 150 eurot on põhjendatud, kuna nad lapsega elavad Pärnus, kuid laps käib Sauga alevikus lasteaias ja ema viib ja toob teda autoga. Toidukulu osas selgitas ema, et tegemist on kasvava lapsega, kes vajab igakülgset toitu. Sidekulu koosneb lapse poolt kasutatavast interneti maksumusest ja hädavajalikest telefonikõnedest. Tervishoiukulu sisaldab arsti soovitatud vitamiine, ravimeid, ravisalve jne.
4.Tagasiulatuva elatise nõude esitas hageja miinimumelatisest lähtudes arvestamata tegelikult kostja poolt sellel perioodil tasutud elatist ega kantud kulusid. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja ja hageja ema elasid koos kuni 2014. aastani. Kostja lubas hagejal koos emaga jääda elama endale kuuluvasse korterisse XXX XXX alevikus, tasudes ise korteriga seotud kommunaal- ja sidekulud. Lisaks maksis kostja hagejale elatist keskmiselt 221,60 eurot kuus ja tasus lasteaia arved ning soetas hageja emale auto, millega ta saaks last vajadusel Pärnusse sõidutada. Selline elukorraldus kestis kuni 2017. aasta jaanuarini, mil hageja kolis koos emaga kostjale kuuluvast korterist välja Pärnusse üürikorterisse. Kostjal ja lapse emal oli kokkulepe, et kostja tasub edasi lasteaia arveid, lisaks maksis ka elatist. Elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises.
7.Tagasiulatuva elatise osas selgitas kostja, et hageja ei ole kahju kannatanud, kuna kostja tasus ajal, mille eest hageja nõuab tagasiulatuvat elatist, hageja kommunaalkulusid ja lasteaia arveid. Hageja koos emaga elas kuni jaanuarini 2017 kostjale kuuluvas korteris.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000
8.Hageja emal on kohustus last kostjaga võrdväärselt ülal pidada. Hageja ema uus üürileping on fiktiivne. Üüritav korter ei kuulu üürileandja LL-le. LL üürib korterit kolmandalt isikult, seega on temal üüri maksmise kohustus, mitte hagejal.
9.Kostja soovis sõlmida kompromissi, mille kohaselt ta tasub elatist 235 eurot kuus ja hageja loobub tagasiulatuva elatise nõudest. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 07.02.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elati väljamõistmiseks ajavahemiku 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.
11.Vaidlust ei olnud, et hageja on kostja ja MM laps ja tal on PKS § 97 lg 1 järgi õigus saada vanematel ülalpidamist.
12.Hageja nõudis kostjalt elatist 330 eurot kuus alates hagi esitamisest 07.02.2017. Kuna hageja nõutav elatis ületab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmäära, tuli hageja ülalpidamiseks vajaliku elatise suuruse kindlaksmääramiseks välja selgitada lapse tegelikud vajadused. Ülalpidamise ulatuse sätestab PKS § 99, mille lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kindlaks teha lapse esmavajaduste rahuldamiseks kuluv ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast, milleks on eelduslikult pool kuupalga alammäärast, suurem.
13.Iga kuu tehtavate kulutuste osas ei olnud poolte vahel vaidlust toidukulu 100 eurot osas ning lasteaiatasu 70 eurot osas. Kostja vaidles vastu hageja eluaseme-, transpordi-, koolitarvete-, hügieenitarvete- ja muudele kuludele. Alates 01.09.2017 käib hageja koolis ning lasteaiakulusid 70 eurot tal enam ei ole.
14.Kostja väited üürilepingu fiktiivsuse kohta on paljasõnalised. Üürilepingu sõlmimist ei välista see, et üürileandja ei ole korteri omanik. Tõendeid kogumis hinnates luges maakohus üürilepingu sõlmimise tõendatuks ning arvestas 01.04.2017 üürilepingut tõendina, kuid eluasemekulud 245 eurot ei olnud põhjendatud. Üürikorteri vahetamisega seotud eluasemekulude suurenemine ei pruugi automaatselt kaasa tuua samas ulatuses kostja ülalpidamiskohustuse suurenemist. Tasu korteriühistu osutatavate või vahendatavate kommunaalteenuste eest, tarbitud elektrienergia eest ning telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest loetakse mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas lapse vajadusteks tehtavateks põhjendatud kuludeks. Hageja eluasemekulu suurust mõjutab ka vanemale kuuluva või vanema poolt üüritava elamispinna kasutuseelise väärtus. Hageja ei ole kasutuseelise väärtuse väljaselgitamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud. Maakohtu hinnangul ei olnud õigustatud lapse eluasemekulude leidmine sel teel, et üüritasu jagatakse eluruumi kahe kasutaja, s.o ema ja lapse, vahel võrdselt. Hageja ema peaks üüri maksma ka siis, kui ta elaks korteris üksinda. Hageja esindaja sõnul (üürilepingu tekst lubab ka teistsugust tõlgendust) on üürilepingus kokku lepitud, et üüritasu sisaldab kõiki kommunaalkulusid. Maakohus hindas hageja kommunaalkuludeks ühes kuus maksimaalselt 63,50 eurot. Lähtudes eeldusest, et korter on hageja ja tema ema 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000 kaaskasutuses, hindas maakohus hageja poolt ema üüritud korteris elades saadava kasutuseelise väärtuseks kolmandiku üüri- ja küttekulu summast, s.o 120 eurot kuus. Arvestades sellele lisaks tarbitavate teenuste väärtusest lapsele langeva mõistliku osa 63,50 eurot, luges maakohus lapse eluaseme mõistlikeks kuludeks kokku ca 180 eurot kuus.
15.Hageja transpordikulu 100 eurot kuus on ülemäära suur. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja esindaja on põhjustanud need kulud lapse Sauga kooli panemisega. Arvestades keskmist kütuse hinda ja kulu, hageja kodu kaugust koolist, arvestuslikku päevade arvu kuus, mil hageja koolis käib, ning asjaolu, et hageja kasvades väheneb ema kohustus teda kooli ja kodu vahel sõidutada, oli mõistlik transpordikulu 50 eurot kuus.
16.Hagi esitamise ajal käis laps lasteaias ning tema kulude hulka oli arvestatud lasteaia tasu 60–80 eurot kuus ja koolitarvete kulu 20 eurot kuus. Neid kulusid ei saa olla samaaegselt. Alates 01.09.2017 käib hageja koolis ja igakuisteks kulutusteks tuleb arvestada koolitarvete kulu. Maakohtu hinnangul oli 20 eurot kuus koolitarvete kuluks ülemäära suur. Põhjendatud koolitarvete kulu on maksimaalselt 10 eurot kuus.
17.Hügieenitarvete kulu 30 eurot kuus on ülemäära suur. Põhjendatud on hügieenitarvete kulu maksimaalselt 15 eurot kuus, kuna ei ole usutav, et lapsele kulub kuus mitu pudelit šampooni, dušigeeli ja hambapastat. Riietele, jalatsitele ja tervishoiule tehtavatele kuludele kostja vastu ei vaielnud ja maakohus luges põhjendatuks hagis nõutud summad. Muudele kuludele vaidles kostja vastu, kuid maakohtu hinnangul on muude kuludena käsitatavad lapse järjest suureneva sotsiaalse suhtlemisega kaasnevad kulud (nt sõprade sünnipäevad), samuti kulud kultuurilisele meelelahutusele (teater, kino) ja vaba aja veetmisele (nt veekeskuse, loomaaia jms külastused). Sellised kulud on lapse arenguks vajalikud kulud ning keskmiselt 20 eurot kuus on mõistlik kulu suurus.
18.Eeltoodust lähtuvalt hageja igakuised vajalikud kulud ühes kuus ei ületa Vabariigi Valitsuse määratud miinimumpalka. Lisaks on hageja ema kinnitanud, et tema püsiv sissetulek on miinimumpalk, millele ta teenib aeg-ajalt lisa, kuid lisasissetulek ei ole püsiva iseloomuga. Seega ka hageja ema varaline seisund ei võimalda järeldada, et hageja tavalise elulaadiga kaasnevad kulud on suuremad.
19.Põhjendatud ei olnud hageja tagasiulatuva elatise nõue miinimumsummas alates 01.08.2016 kuni hagi esitamiseni 06.02.2017. Kuna kostja andis lapsele kuni 2017. aasta jaanuarini ülalpidamist vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele vahetult, võimaldades lapsele elamispinna ning makstes hageja ja tema ema poolt elamispinna kasutamisega seonduvaid kulusid, sh televisiooni ja sidekulud ning lisaks tasudes lasteaia arveid, ei olnud perioodil 01.08.2016–09.01.2017 kostja ülalpidamiskohustuse rikkumine tõendatud. Alates 10.01.2017 on kostja ülalpidamiskohustuse täitnud tasudes 235 eurot kuus, mida on kinnitanud hageja seaduslik esindaja kohtuistungil.
20.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna tegemist on alaealise 4(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000 lapse elatise nõudega isa vastu, pidas maakohus õiglaseks, et pooled kannavad oma kulud ise. Seetõttu ei määranud maakohus kulude suurust kindlaks. Hageja apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis kostjalt tagasiulatuva elatise välja mõistmata perioodi 01.08.2016 kuni 06.02.2017 eest ning teha uue otsusega, millega hagi tagasiulatuva elatise nõudes rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda.
22.Ebaõige on maakohtu järeldus, et tuvastamist ei leidnud kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine. Kohus on andnud kostja paljasõnalistele ütlustele tõendi väärtuse. Kostja on lapsele riideid ostnud, kuid lapsele need ei meeldi ja laps neid ei kanna. Kostja ei ole lapse emaga läbi arutanud, mida lapsele oleks vaja osta.
23.Ebaõige on maakohtu järeldus, et on tõendatud, et vanemate vahel oli enne hagi esitamist kokkulepe elatise andmiseks muul viisil kui rahalise maksena. Kuna vanematel elatise maksmise osas kokkulepet ei olnud, ei saanud maakohus hinnata, kas kokkuleppe järgi oli tagatud lapse põhivajaduste rahuldamine. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
24.Kostja esitas apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uue otsuse, millega jätta menetluskulud hageja seadusliku esindaja MM kanda ja määrata kostja menetluskuludena kindlaks 1212 eurot.
25.Kostja esitas maakohtu menetluses kompromissi ettepaneku, et ta tasub iga kuu elatist 235 eurot, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool miinimumpalga alammäära, maakohus rahuldas hagi samas ulatuses, seega oli kohtul võimalik jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
26.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palus jätta menetluskulud hageja ema MMi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
28.Maakohtu ostus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 07.02.2017 välja elatis miinimummääras, kuna seda ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 järgi selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
29.Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000
30.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Viidatud sätte järgi saab Riigikohtu hinnangul kohustada kohustatud isikut ka tagasiulatuva ajavahemiku ülalpidamiskulude katteks maksma raha, kuid mõjuval põhjusel on võimalik määrata ülalpidamiskohustuse täitmine kindlaks ka muul viisil. Viidatud säte ei tähenda aga seda, et selle järgi saaks lugeda ajavahemikul enne hagi esitamist ülalpidamiskohustus täidetuks üksnes siis, kui kohustatud isik on sel ajavahemikul maksnud elatist (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
31.PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võivad vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Tagasiulatuva elatise välja mõistmisel tuleb arvestada vanematevahelist kokkulepet, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Kui vanem on kuni kohtule lapse elatisenõude esitamiseni vanemate kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist välja mõista, küll aga ei takista see vanemalt tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist lapse kasuks erinevalt kokkuleppest (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Maakohus tuvastas, et lapse vanemate vahel oli sõlmitud kokkuleppe, mille järgi maksis kostja lapse ja ema eest XXX XXX alevikus asuva korteri kasutamisega seotud kulud. Kokkuleppe tõendamiseks esitas kostja 24.05.2016 e-kirja ja lapse ema 25.05.2016 vastuse sellele (tl 85). Maakohus tuvastas asjas tõendina esitatud e-kirja alusel, et vanemad olid leppinud kokku ülalpidamise muul viisil kui raha perioodilise maksmisega ja kostja on tõendanud, et ta on kokkulepet täitnud. Kostja poolt ülalpidamise kohustuse rikkumist perioodil 01.08.2016–06.02.2017 ei ole tõendatud.
32.Maakohus ei otsustanud kokkuleppe olemasolu üle pelgalt kostja poolt hagejale riiete ostmise järgi, nagu võib hageja apellatsioonkaebusest järeldada. Kostja 24.05.2016 ekirjast (lk 85) nähtub, et kostja tegi hagejale ettepaneku sõlmida uus kokkulepe. Kuna ettepanek oli uue kokkuleppe sõlmimiseks, saab järeldada, et oli olemas ka vana kokkulepe, mille tingimusi on kostja oma e-kirjas ka selgitanud. E-kirjas märgib kostja, et ta ei ole enam nõus hageja seaduslikku esindajat toetama ja XXX korteri kommunaalkulusid, elektriarveid ja Telia arveid maksma ning lasteaiatasust soovib kostja tasuda edaspidi poole. Vastuses tänab hageja seaduslik esindaja kostjat toetamise eest. Seega tunnistab hageja seaduslik esindaja, et kostja on e-kirjas viidatud kulusid kandnud. Sellest saab järeldada, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt kostja tasus korteri kasutamisega seotud kulud ja lasteaia arved. Kuna hageja koos emaga kasutas korterit kuni 2017. aasta jaanuarini ja kostja tasus sel ajal korteri kasutamisega seotud kulusid ning hageja on nõustunud sellega, et kostja on ostnud ka riideid, millest järeldub, et kostja on kokkulepet täitnud, ei ole ringkonnakohtu arvates tuvastatav ülalpidamiskohustuse rikkumine ajavahemikus 01.08.2016–06.02.2017. 6(7)
Tsiviilasi nr: 2-17-2000
33.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohus on andnud kostja paljasõnalistele väidetele tõendi väärtuse. Tsiviilasja materjalide hulgas on piisvalt tõendeid, millega on kostja ülalpidamise kohustuse täitmine enne hagi esitamist tõendatud (tõendid kostja poolt kommunaalteenuste, telefoni ja elektri eest tasumise ning lasteaiamaksu maksmise kohta). Apellatsioonkaebuses esitatud asjaolust, et lapsele ei meeldi kostja ostetud riided ja ta ei kanna neid, ei saa järeldada, et kostja ei ole lapse ülalpidamisse lisaks muude kulude kandmisele ka riiete ostmise näol panustanud.
34.Vastuseks kostja kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kuna maakohus rahuldas hagi ulatuses, milles kostja tegi kompromissiettepaneku ja hageja seda vastu ei võtnud, tuleks menetluskulud jätta tervikuna või suures osas hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 annab kohtule võimaluse jätta menetluskulud selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud, mitte ei kohusta seda tegema. Ka Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-136-13 otsuse p-s 18 jaatanud võimalust jätta ülalpidamisasjas menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus on kohtu kaalutlusotsustus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu ja hagi rahuldati osaliselt, on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
35.Apellatsioonkaebuses palus kostja jätta nii maakohtu- kui ka apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja ema MM kanda. Kolleegium selgitab, et seadusest ei tulene võimalust jätta menetluskulusid hageja seadusliku esindaja (ema) kanda (Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 30). Menetluskulude jaotus
36.Kuna mõlemad esitatud apellatsioonkaebused ei kuulu rahuldamisele, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud kulud poolte endi kanda ja kulude rahaline suurus ei kuulu kindlaksmääramisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.