Kostja: CC, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxxx xxxx, xxxxx; e-post: xxx Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON:
Rahuldada AA hagi CC vastu osaliselt. Välja mõista CClt tagasiulatuv elatusraha summas 2052,30 eurot AA ülalpidamiseks. Välja mõista CClt elatusraha summas 220 eurot alates 28. jaanuar 2018 igakuuliselt alaealise AA ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni, so kuni xx xx xxxx. a. (Seisuga 25.04.2018. a on sissenõutav elatis summas 649,99 eurot). Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatise võlgnevus ja igakuine elatis tuleb kostjal tasuda BB (isikukood xxxxxxxxxxx) arveldusarvele nr EExxx Luminor Bank AS, selgitusega „elatisraha“.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid kohtule teadaolevalt hagejal menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud
Tsiviilasi nr 2-18-1412 tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid
1.AA (hageja) esitas 28.01.2018. a Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja) vastu, milles palus elatise väljamõistmist /tl 2-6/. Hagiavalduse aluseks on elatisraha kaootiline maksmine kostja poolt. Elatisraha võlg on juba 2016 aastast ja 2016 aasta lõpuga on võlg 2260 eurot. 2017. a on olnud sulas laekumisi kokku 237,50 eurot (170€+67,50€). Hageja vajadused ühes kuus on kokku 439,51 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise tema ülalpidamiseks alates 28. jaanaur 2017. a miinimumsummas arvestades ka iga-aastast miinimumsumma muutust. Elatise palub hageja kanda BB.pangakontole. 06.03.2018.a toimunud eelistungil hageja seaduslik esindaja nõustus elatise suurusega 220 eurot kuus lähtudes hageja tegelikest vajadustest /tl 67/. 20.03.2018. hageja täpsustas elatise võlgnevuse suurust perioodi 28.01.2017-28.01.2018 eest, milline on summas 2650 eurot /tl 85-86/. 26.03.2018. a menetlusdokumendis hageja esitas elatise võlgnevuse nõude ühe aasta eest ja igakuiselt 220,83 eurot kuus 2018 aastal ja järgnevatel aastatel vastavalt Vabariigi Valitsuse töötasu alammäära lähtudes, juhindudes perekonnaseaduse § 101 lg 1 /tl 94-95/. 09.04.2018 menetlusdokumendis hageja nõustus elatisega 220,83 eurot kuus ning ei aktsepteerinud kostja poolt 2017-2018. a tehtud kulutustest hageja ülalpidamiseks 183,16 eurot /tl 105-112/.
2.Kostja kirjalikus hagivastuses ei vaidlusta hageja vajadusi, kuid esitas vastuväited elatise väljamõistmisele põhjendusel, et ta on alates xx xx xxxx. a vanaduspensionär ja muud töökohta temal ei ole ning tema tervislik seisukord ei luba tal töötada /tl 20-22/. Kostja ainuke sissetulek on pension suuruses 425,75 eurot kuus /tl 23/, sama kulub temal kommunaalkuludeks keskmiselt 140 eurot kuus, millele lisanduvad igakuiselt kulud elektrile 20 eurot, telefonile 17 eurot, internetile 16 eurot, Googlele 8 eurot ja ravimitele 41,92 eurot. Kostja pangaarve ja sõidukid on kohtutäitur Rocki Albert poolt arestitud /tl 25-27/. Töövõimetust põhjustava tervisliku seisundi tõendamiseks esitas kostja ambulatoorse epikriisi /tl 28-29/, 2017. a väljakirjutatud retseptiravimite loetelu /tl 30/ ja laborianalüüside saatekirjad /tl 80-81/. Lisaks kostja teatas, et hageja viibib aegajalt tema juures ning kostjal on seetõttu keskmiselt hagejaga seotud kulud kuus vähemalt 60 eurot /tl 22, 32-38/.
3.Hageja vaidles vastu kostja väitele, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada, kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid puude tuvastamise kohta /tl 50-51/. Hageja esitas tõendid selle kohta, et kostja töötab xxxxxxxx registreeritud äriühingus xxx-xxxxxxxx xxxxxxx xxxxx xxx /tl 52-54/ ning on juhatuse liikmeks äriühingus xxxxxxxxxx xxxxx xx ja xxxxxxxxxxx xxx xxx-s /tl 55/. Hageja esitas tõendid ka selle kohta, et on kostjalt järjepidevalt ülalpidamiseks elatist küsinud /tl 57-60/.
4.Kostja esitas 19.03.2018 tõendid selle kohta, et temale ei ole tehtud väljamakseid äriühingust xxxxxxxxxxx xxxxx xx ja xxxxxxxxxxxxx xxx /tl 75/ ning ta ei ole saanud töötasu xxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx /TL 76-79/. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
5.Ülalpidamist saama õigustatud isikuks on perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 alusel alaealine laps. Ülalpidamist andma kohustatud isikuteks on PKS § 96 järgi täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Vaidlus puudub ja hageja sünnitunnistusest 2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-1412 nähtub, et hageja isa on kostja /tl 7/. Seega on hageja õigustatud isikuks ülalpidamist saama ja kostja ülalpidamist andma kohustatud isikuks. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
7.Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt ühe aasta eest summas 2650 eurot, igakuiselt alates 28.01.2018 lähtudes hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist summas 220,83 eurot ning edaspidi miinimummääras ja seda alates 01.01.2019. a. Miinimummäära mitteületava nõude puhul on Riigikohus korduvalt selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13;
26.novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15) ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülal pidamist anda (vt nt Riigikohtu 24. oktoober 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11812, p 16). Vaidlus hageja vajaduste osas summas 439,51 eurot asjas puudub. Kostja ei vaidlusta ka hagis esitatud asjaolu, et on alates 2016. aasta tasunud elatist ebakorrapäraselt.
8.Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
9.PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt 3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-1412 (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 13. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11). Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt Riigikohtu
16.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 15).
10.PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsus asjas nr 32-1-17-16, p 11; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15; 16. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole toonud esile asjaolu, milline annaks kohtule aluse jätta elatise välja mõistmata või vähendada alla 220 euro kuus, so pool hageja tegelikest vajadustest. Asjaolu, et kostja hindab enda tervislikku seisundit tööd teha mittevõimaldavaks ei ole mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud töövõimetuse mõistes. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid enda töövõimetuse kohta. Kostja poolt esitatud ambulatoorne epikriis /tl 28-29/, 2017. a väljakirjutatud retseptiravimite loetelu /tl 30/ ja laborianalüüside saatekirjad /tl 80-81/ ei ole tõendid kostja töövõimetuse kohta vaid kirjeldavad kostja terviseseisundit. Mõjuvaks põhjuseks ja töövõimetuse asjaoluks saab käesolevas tsiviilasjas olla tuvastatud puue, mida tuvastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 11 järgi ka vanaduspensioniealisel isikul. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et temal on tuvastatud puue, vastupidi, kostja on kohtule kirjalikult kinnitanud, et temal ei esine selliseid anatoomilisi, füsioloogilisi või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotusi või kõrvalekaldeid, mis annaksid aluse puude tuvastamiseks /tl 72/. Kohus ei nõustu ka kostja käsitlusega, et vanaduspensionil olev isik on praktiliselt tunnistatud töövõimetuks. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 2 sätestatud riikliku pensioni mõiste seob RPKS § 5 p 1 sätestatud vanaduspensioni saamise õiguse vanusega, milline on RPKS § 7 lg 2 järgi isikul, kes on sündinud xxxx aastal xx a x kuud. Kostja seisukohta ei toeta ka RPKS § 8, mis võimaldab isikule saada edasilükatud vanaduspensioni. Siinkohal kohus märgib, et kostja on menetluses esitanud ka vastuolulisi seisukohti – üheltpoolt kostja väidab, et ta on töövõimetu nii seoses enda vanuse kui ka tervisliku seisundist tulenevalt, teiselt poolt aga esitab väiteid ja tõendeid selle kohta, et ta osaleb ettevõtte xxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xx arengus. Lisaks on kostja kahe ühingu juhatuse liige, mis kohtu hinnangul tähendab seda, et kostja ei hinda enda tervislikku seisundit niivõrd kehvaks, et ei saaks nimetatud ametikohtadega kaasnevaid ülesandeid täita ning peaks juhatusest tagasi astuma.
11.Elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära saab mõjuvaks asjaoluks olla lapse tegelikud vajadused (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesolevas tsiviilasjas on hageja vajadused, millise osas vaidlus puudub, summas 439,51 4(6)
Tsiviilasi nr 2-18-1412 eurot, millest pool on ca 220 eurot. Hageja vajaduste suurus alla miinimumi võib kohtu hinnangul tuleneda asjaolust, et hageja viibib sageli kostja juures ning on sellel ajal kostja ülalpidamisel. Hageja ei ole põhjendanud, millised vajadused on hagejal võrreldes kohtueelistungil arutatuga muutunud ning miks peaks kohus igakuise elatise välja mõistma summas 220,83 eurot, mistõttu mõistab kohus elatise välja kohtueelistungil hageja seadusliku esindaja poolt nõustutud summas, so 220 eurot. Nimetatud summa suurusele ei vaielnud vastu ka kostja /tl 67/.
12.Hageja on esitanud ka nõude, tuginedes PKS § 101 lg-le 1, et järgnevatel aastatel (alates 2019) suureneks sõltuvalt töötasu alammäära tõusust ka hagejale makstav elatis, kuna seadus näeb seda ette. Kohus jätab selle hageja nõude rahuldamata. Kohus on hagi rahuldanud lähtudes hageja tegelikest vajadustest, mitte seaduses sätestatud miinimumist. Ülalpidamist saama õigustatud isiku vajaduste muutumisel, võrreldes käesoleva kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega, on hagejal õigus nõuda tuginedes TsMS §-le 459 uues hagis maksete suuruse muutmist (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-121-15, p 10).
13.Ka tagasiulatuvalt saab elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14). Elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisel tuleb arvestada ka sel perioodil vabatahtlikult tasutud elatisega ning mõista elatis tagasiulatuvalt välja ulatuses, mille võrra vanem maksis nimetatud ajavahemikul lapsele elatist ettenähtust vähem (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1109, p 12). Üldjuhul saab alaealisele lapsele elatise tasumise kohustuse lugeda siiski täidetuks üksnes ulatuses, milles see maksti lapse vanemale või kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem kiidab muul viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p-d 12-13). Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et on elatist enne kohtusse pöördumist kostjalt järjepidevalt nõudnud /tl 56-60/, mistõttu ei aseta tagasiulatuv elatise nõue kostjat äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja on enda ülalpidamiskohustusest olnud kogu aeg teadlik ning osaliselt ka täitnud. Kohtu hinnangul, arvestades hageja tegelikke vajadusi, kostja pensioni suurust ja töövõime olemasolu, saab kostja enda ülalpidamiskohustust täita kohaselt ja täies ulatuses. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel võtab kohus arvesse hageja tegelikke vajadusi kuus, mis on perioodi 28.01.2017-27.01.2018 eest summas 2640 eurot (12 kuud x 220€) ja hageja seadusliku esindaja poolt heaks kiidetud ülalpidamiskohustuse täitmise kostja poolt nimetatud perioodil summas 587,70 eurot järgneva arvestuse kohaselt: • Jaanuar 2017 summas 50 eurot. Kohus ei arvesta kostja poolt esitatud kulutustest (kokku 104,44€) jaanuar 2017 perioodil 08.01.-22.01. tehtud kulutusi summas 34,66 eurot, kuna need on tehtud enne tagasiulatuva elatise nõude perioodi algust. Hageja vaidles vastu
29.01.Apollo kino külastusele ja on õigeks võtnud 50 eurot selgitusega „sünnipäevalaua minu poolne osalus“ /tl 107/. 50 euro tasumine nähtub ka hagiavalduse põhjendusest /tl 4/; • Veebruar 2017 summas 88,13 eurot. Hageja heakskiit /tl 108/; • Märts 2017 summas 106,91 eurot. Kostja on näidanud ülalpidamise kuluna 124,06 eurot. Hageja kiitis heaks 09.04.2018. a menetlusdokumendis 66,91 eurot ja vaidles vastu 5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-1412
• • • • • • • •
MacDonalds ́ kulule summas 9,55 eurot, Steffani Pizza kulule pooles ulatuses, so summas 7,60 eurot ja kinnaste kulule summas 40,00 eurot /tl 108/. Kohus arvestab 40 euro kuluga tulenevalt hageja poolt hagiavalduses märgitud tasumisega nimetatud summas ja kuupäeval /tl 4/. Seega märtsis on kostja kokku täitnud ülalpidamiskohustust summas 106,91 eurot (66,91€+40€); Aprill 2017 summas 80,64 eurot. Kostja on näidanud ülalpidamiskuluna 98,39 eurot. Hageja kiitis heaks 80,64 eurot /tl 109/; Juuni 2017 summas 15,61 eurot. Hageja heakskiit /tl 109/; August 2017 summas 39,74 eurot. Hageja heakskiit /tl 109/; September 2017 summas 13,78 eurot. Hageja heakskiit /tl 110/; Oktoober 2017 summas 26,09 eurot. Hageja heakskiit /tl 110/; November 2017 summas 30,70 eurot. Hageja heakskiit /tl 110/; Detsember 2017 summas 99,41 eurot. Hageja heakskiit /tl 111/; Jaanuar 2018 summas 36,69 eurot. Näidatud ülalpidamiskulud on tehtud enne 28.01.2018, seega tagasiulatuva elatisenõude perioodi sees ning hageja on kulud heaks kiitnud /tl 112/.
14.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab lähtudes hageja vajadustest kostjalt välja elatise võlgnevuse perioodi 27.01.2017 kuni 27.01.2018 eest summas 2052,30 (2640,00€-587,71€) eurot ning igakuise elatise hageja ülalpidamiseks summas 220 eurot alates hagi esitamisest, so alates 28.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xx xx xxxx. a. Otsuse täitmise viisina on hageja taotlenud elatise maksmist BB kontole.
15.PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette, seega on lisaks elatise võlgnevusele muutunud sissenõutavaks elatis perioodi 28.01.2018 (alates hagi esitamisest) kuni 25.04.2018 (kohtuotsuse tegemise aeg) eest summas 649,99 eurot (jaanuar 28,39€ + veebruar 220,00€-38,40€=181,60€ + märts 220,00€ + aprill 220,00€). Kohus selgitab kostjale, et hiljemalt 30.04.2018 tuleb tasuda maikuu elatis summas 220,00€, 31.05.2018 tuleb tasuda juunikuu elatis summas 220,00€ jne kuni hageja täisealiseks saamiseni. Juhul, kui kostja on hageja ülalpidamiseks BB ́le kohtumenetluse ajal (lisaks kohtu poolt arvestatud veebruarikuu ülalpidamiskohustuse heakskiit hageja seadusliku esindaja poolt summas 38,40 eurot /tl 112/) elatist tasunud, tuleb seda kohtuotsuse täitmisel arvestada. Menetluskulud
15.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Kohtumenetluse on põhjustanud kostja, kes ei ole kohaselt täitnud oma seadusest tulenevat alaealise lapse ülalpidamiskohustust. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kohus on andnud pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid pooled kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega loeb kohus, et hagejal menetluskulud puuduvad, elatise nõue on riigilõivuvaba.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.04.2018 otsus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ühe aasta eest hagiavalduse esitamisest 6(6)
Tsiviilasi nr 2-18-1412 tagasiulatuva elatise summas 2 052,30 eurot ja igakuise elatise 150 eurot ületavas osas ning menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.CC apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse kehtiv tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista CClt AA kasuks välja igakuine elatis 150 eurot alates 28.01.2018 kuni AA täisealiseks saamiseni.
3.3.Jätta rahuldamata AA hagi CC vastu elatise nõudes ajavahemiku 28.01.2017 kuni 27.01.2018 eest. 3.4.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda BB arveldusarvele EExxx Luminor Bank AS, selgitusega „elatisraha“.
3.5.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
7(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.