lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-1706/28

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-1706/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1487
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 413 lg 1, 3Tagaseljaotsuse tegemine kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korralTsK § 448 lg 1TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeTsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsK § 463 lg 1TsK § 464TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-1706/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.01.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Krista Kirspuu ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

05.08.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-1706

Tsiviilasi

NI hagi AS-i E vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus kaja lahendamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja NI (isikukood XXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras v/adv Urmas Kukk Kostja AS E (registrikood XXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Heidi Rajamäe-Parik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 367 lg 4Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 407Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 417 lg 2Kaja lahendamine
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1.14.01.2014 esitas NI (hageja) hagi AS-i E (kostja) vastu tööõnnetuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks.
2.Asjas toimus kohtuistung 07.01.2015 algusega kell 10.00, kuhu kostja lepinguline esindaja ei ilmunud. Kohus oli kostja esindajat teavitanud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast isiklikult allkirja vastu kohtukutse üleandmisega, samuti oli kohus selgitanud esindajale TsMS §-s 410 sätestatud kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Peale kohtuistungi toimumist (samal kuupäeval kell 16.57) edastas kostja esindaja maakohtule e-kirja, milles teatas, et ajas segamini istungi toimumise kellaajad, pidades ekslikult algusajaks kell 12.00.
3.Kuivõrd hageja esitas 07.01.2015 kohtuistungil taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldamiseks esialgselt hagiavalduses esitatud nõude ulatuses ja kohtu hinnangul ei esinenud TsMS § 413 lg 3 punktides 1-3 sätestatud aluseid, siis rahuldas maakohus hagi TsMS § 410 alusel tagaseljaotsusega 14.01.2014 hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus oli seisukohal, et asjaolu, mille kohaselt ajas kostja lepinguline esindaja segamini kohtuistungi toimumise kellaaja, ei olnud mõjuvaks põhjuseks TsMS § 413 lg 3 punkti 2 (koosmõjus TsMS § 422 lg-ga 1) tähenduses.
4.Kohus mõistis 14.01.2015 tagaseljaotsusega kostjalt hagejale välja perioodi eest juulist 2011 kuni jaanuarini 2014 kahjuhüvitise 1850.88 eurot, viivise 196.38 eurot ning perioodilise kahjuhüvitise alates veebruarist 2014 igakuiste maksetena suuruses 57.84 eurot kuni hageja surmani.
5.13.02.2015 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja leidis, et tagaseljaotsuse tegemine oli TsMS § 413 lg 1 kohaselt ebaseaduslik, kuivõrd hagiavaldus ei olnud selles märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
6.Hageja leiab, et kaja rahuldamiseks puudub alus, sest kostja ei ole kajas esitanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks kohus anda hinnangu, kas esindaja kohtuistungile mitteilmumine oli tingitud mõjuvast põhjusest või mitte. Esimese astme kohtu määrus
7.Harju Maakohus jättis 27.03.2015 määrusega kaja rahuldamata. Maakohus viitas TsMS § 415 lõigetele 1 ja 2, § 422 lõikele 1 ja § 413 lõikele 1. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja seisukohal, et menetlus tuleb taastada, kuna hagi ei olnud õiguslikult veenev ja põhistatud. Seega on kostja kaja esitanud TsMS § 415 lg 1 punkti 3 koosmõjus TsMS § 413 lg-ga 1 alusel. TsMS § 413 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-91-10 asunud seisukohale, et juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile ja hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ning muud

tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja varasemas kirjalikus menetluses või kohtuistungitel esitatud vastuväiteid. Kohus nõustus kostjaga, et TsMS § 413 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse enne tagaseljaotsuse tegemist, kuid antud juhul on kohus TsMS § 413 lõikest 1 tulenevat kohustust täitnud.

8.Käesolevas asjas kuuluvad kohaldamisele tsiviilkoodeksi (TsK) §-d 464 ja 448. TsK § 448 kohaselt peab hageja tõendama temal tekkinud kahju, kostja õigusvastase tegevuse ja põhjusliku seose nende vahel. TsK § 448 lõikest 1 tuleneb ka kahju hüvitamise eesmärk – isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud siis, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul tähendab see hageja asetamist olukorda, milles ta oleks olnud siis, kui ta ei oleks seoses tervisekahjustusega töövõimet osaliselt kaotanud. Tervisekahjustuse tekitamisel määratleb TsK § 463 lg 1 varalise kahjuna töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti tervisekahjustusest tingitud täiendavaid kulutusi. Kohus leidis, et muutunud majandusoludes tuleb osundatud normide alusel varalise kahjuna mõista tervisekahjustuse tagajärjel kaotatud sissetulekut. TsK § 464 järgi on tööandja vastutuse eelduseks kannatanul kahju tekkimine ulatuses, mis ületab seoses tervisekahjustusega saadava toetuse ja pensioni summa. Järelikult saab kahjust maha arvata vaid need toetused ja pensionid, mis on määratud seoses tervisekahjustusega. Käesoleval juhul on hagi õiguslikult põhjendatud ja veenev, täidetud on ka muud TsMS § 407 tagaseljaotsuse tegemise eeldused – sellest nähtuvad selged nõuded, nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendavad tõendid (esitatud on tervisekahjustuse fakt, hagejale tekkinud kahju, kostja õigusvastane tegevus, põhjuslik seos). Kohus juhtis kostja tähelepanu, et hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid. Kõik kostja poolt kaja põhistamiseks esitatud väited on käsitletavad sisuliste vastuväidetena hagiavaldusele, hagi veenvuse kontrollimisel ei hinnata tõendeid ega tuvastata asjaolusid.
9.Tagaseljaotsuse tegemise reeglite järgi on oluline see, et kostjale oli teatatud istungilt puudumise (TsMS § 413 lg 3 p 1) tagajärgedest. Kohus on kostja lepingulist esindajat teavitanud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast isiklikult allkirja vastu üleandmisega (t lk 76). Asjaolu, mille kohaselt ajas kostja lepinguline esindaja segamini kohtuistungi toimumise kellaaja, ei ole mõjuvaks põhjuseks TsMS § 413 lg 3 p 2 koosmõjus TsMS § 422 lg 1 tähenduses.
10.Kohus asus seisukohale, et kostjal puudus mõjuv põhjus 07.01.2015 kohtuistungile mitteilmumiseks ja TsMS § 415 lg 1 kohaselt alus kaja esitamiseks, kostja taotlus menetluse taastamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
11.09.04.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja kaja rahuldada.
12.Kaevatavas määruses nõustus kohus kajas tooduga, et hagi rahuldamisel tagaseljaotsusega on kohtul hagi veenvuse ja õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustus. Määrusest aga ei selgu, kas kohus võttis tagaseljaotsuse tegemisel arvesse vaid hagiavalduses kui ühes menetlusdokumendis esitatut või ka hilisemaid hageja

menetlusdokumentides esitatud asjaolude (faktiväidete) parandusi. TsMS § 367 lg 4 punktist 1 ja lõikest 6 tulenevalt leidis kostja, et hageja enda poolt menetluse jooksul esitatud parandused (fakti- ja õiguslikes väidetes) tuleb lugeda hagi muutusteks. Antud juhul nt tuleb lugeda, et hageja on muutnud oma seisukohta selles, kelle süü tööõnnetus oli – hagis toodu kohaselt oli see kostja süü, hilisemalt on hageja omaks võtnud 50% segasüü.

13.Kostja ei nõustu kohtuga selles, et hagi tuleb rahuldada TsK § 448 lg 1 alusel. Kohus ei nimeta määruses, milles seisneb hagejale tekkinud kahju hageja enda välja toodud väidete alusel. Kohus ei saa lugeda kahjunõuet kaotatud sissetulekuks vaid seetõttu, et seadus näeb ette sellise kahju tekkimise. Hageja ei ole väitnud, et tal esineb kaotatud sissetulek. Hageja on piirdunud väitega sellest, et tal on elektrimontöörina töötamise võime kaotus ehk nn kutsealane töövõimetus. Sellest ei saa järeldada, nagu oleks hagis veenvalt põhjendatud kaotatud sissetulek.
14.Kostja ei nõustu ka kohtu etteheitega, et kajas esitatu on sisuliselt vastuväited hagile. Hagi veenvuse kontroll tähendab mh esitatud asjaolude kõrvutamist õigusnormidega. Nii kajas kui määruskaebuses tõi kostja välja, miks hageja enda väited on eos vastuolulised, mitteveenvad ning puudulikud ega anna alust kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Vastustaja seisukoht
15.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
18.Vaidlustatavast määrusest nähtuvalt on maakohus kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohus on õigesti märkinud, et hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-181-13 punktis 16 märkinud, et kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lõike 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Praeguses asjas on maakohus õigustatult leidnud, et hageja on hagis toonud välja nõude aluseks olevad asjaolud. Kostja on nii kajas kui määruskaebuses esitanud oma sisulised vastuväited hagile, mida kohus praeguses menetlusstaadiumis ei hinda.
19.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lõike 4 alusel.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja