Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-2975 Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud, menetluse käik A.K. (seadusliku esindaja vahendusel) esitas 23.02.2018.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt soovib hageja, et kohus vaataks üle elatise suuruse. Hageja palub määrata alates 01.01.2018.a elatist summas 250 eurot, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma ulatuses. Pärnu Maakohus jättis 05.03.2018.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses, s.o tuua välja hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud; põhjendada hageja igakuiseid kulutusi; esitada hageja ning hageja vanemate varalise seisundi kirjelduse erinevus võrreldes tsiviilasjas 2-11-38737 esitatud andmetega. 15.03.2018.a esitas hageja seaduslik esindaja hageja nimel hagiavalduse täienduse. Pärnu Maakohus võttis 16.03.2018.a kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pooled esitasid 06.04.2018.a Pärnu Maakohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping

Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et neil on õnnestunud saavutada kokkuulepe käesolevas asjas ja sõlmida kompromissi alljärgnevatel tingimustel. 1.1 Kostja S.K. tasub elatist A.K.i ülalpidamiseks alates 01.04.2018.a summas 235 eurot kuus kuni xxxxxxxxxxx.a. 1.2 Kostja S.K. võimaldab hageja A.K.il koos ema K.R.iga ja õe V.R.iga tasuta kasutada eluruumi Xxxxxxxxxxx (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2135805) kuni xxxxxxxxxxx.a. 1.3 Kostja S.K. tasub elatist A.K.i ülalpidamiseks alates 01.10.2019.a PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (s.o käesoleval ajal pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx.a. 1.4 Juhul, kui hageja A.K. koos ema K.R.iga ja õe V.R.iga vabastavad eluruumi Xxxxxxxxxxx enne xxxxxxxxxxx.a, siis kostja S.K. tasub elatist A.K.i ülalpidamiseks alates eluruumi vabastamise päevast PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (s.o käesoleval ajal pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxxx.a. 1.5 Eluruumi vabastamise soovist peab hageja A.K. teatama kostja S.K.ile vähemalt kaks kuud ette. 1.6 Elatise tasub S.K. jooksva kuu eest hiljemalt kuu 14. kuupäevaks A.K.i kontole XXXXXXXXXXX, Swedbank. 1.7 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

2-18-2975 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 06.04.2018.a kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.