Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Tsiviilasi nr 2-18-1048 Kohtu menetluses on K.R.i poolt alaealise hageja V.R.i nimel 22.01.2018 kohtule esitatud hagiavaldus, milles ta palub tuvastada, et xxxxxxxxxxx sündinud tütre V.R.i bioloogiline isa on kostja S.K. ja välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis Perekonnaseadusega sätestatud miinimummääras. Avaldusele on lisatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis 16.01.2018 koostatud uuringuakt nr 17T-GL0039. 26.03.2018 toimunud kohtuistungil võttis S.K. hageja nõude isaduse tuvastamise osas õigeks ja tunnistas, et on V.R.’i bioloogiline isa. Pooled sõlmisid kohtuistungil elatise nõudes kompromissi, millle kohus kinnitab eraldi, menetlust lõpetava määrusega. Kohtuotsuse põhjendused Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 82, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. PkS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PkS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PkS 94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Käesolevas asjas nähtuvalt rahvastikuregistri väljatrükist (tlk. 9) oli xxxxxxxxxxx sündinud V.R.i isana sünniakti kantud O.P., kuid tema kohta tehtud isakanne on tühistatud Pärnu Maakohtu 14.12.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-6323, millega rahuldati O.P. vastuhagi ja tuvastati, et V.R. ei põlvne O.P.st (otsuse väljatrükk tlk. 44, otsus jõustus 03.02.2017). Hagiavaldusele lisatud Pärnu Maavalitsuse poolt 08.08.2017 väljastatud sünnitõendis nr10-2017/1988 (tlk.24), samuti rahvastikuregistri 26.03.2018 väljatrüki järgi puudub rahvastikuregistris kanne V.R.i isa kohta. Seega on PKS § 94 sätestatud eeldused isaduse tuvastamiseks täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja esitatud nõude isaduse tuvastamise osas õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kuna kostja on võtnud 26.03.2018 istungil õigeks, et tema on V.R.’i isa, puudub kohtul alus kahelda kostja isaduses. Kostja isadust kinnitab ka molekulaargeneetilise eksperdiuuringu kohta 16.01.2018 väljastatud EKEI uuringuakt nr 17TGL0039, milles kohtuekspert E.Toover tuvastas lapse, tema ema ja kostja DNA proovide analüüsi tulemusena, et 99,9999991%-lise tõenäosusega saab kostja S.K. olla V.R.’i isa. (tlk.1820). Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et V.R. põlvneb S.K.’ist. Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt menetluskulud hagilises perekonnaasjas, sh põlvnemise asjas jäävad poolte endi kanda. Põhjendatud on jätta menetluskulud poolte endi kanda ka seetõttu, et elatise nõudes sõlmisid pooled kompromissi ja leppisid kokku jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.