lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-4741/23

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4741/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1646
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 182 lg 2Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 180 lg 1Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksTsMS § 181 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedTsMS § 186Taotleja majandusliku seisundi hindamineTsMS § 440 lg 1Hagi õigeksvõtmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-4741/46Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus26.01.20162-15-4741/48Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus31.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-17348/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus25.01.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Haapsalu linn, Kastani tn 34 korteriühistu80056822(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.07.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-4741

Kohtuasi

Kastani 34 korteriühistu hagi MT vastu eluruumi majandamiskulude võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22.04.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MT apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2368,28 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KÜ Kastani 34 (registrikood 80056822, asukoht Kastani 34-4, 90508 Haapsalu), seaduslik esindaja LN Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): MT, (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-X,

XXXXX XXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada MT taotlus menetlusabi saamiseks.
2.Anda MT-le menetlusabi ning vabastada ta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 250 euro tasumisest.
3.Pärnu Maakohtu 22.04.2015 otsus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 444Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjal
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võivad menetlusabi taotleja või Eesti Vabariik esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Otsuse resolutsiooni p-de 3-4 peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse,

samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud

1.KÜ Kastani 34 esitas 26.03.2015 Pärnu Maakohtule hagi MT vastu põhivõla 3395,90 euro ja viivise 1340,66 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on korteriomandi asukohaga XXXXXXX XX-XX, Haapsalu ühisomanikud JT ja MT. Kostja on ühtlasi hageja kui korteriühistu liige. Kostja omandas korteriomandi ühisomanikuna pärimise teel oma emalt. Alates 2011. aasta oktoobrist kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale ühtegi kommunaalmakset tasunud.
3.Ühisomaniku JT suhtes on Pärnu Maakohtu poolt 27.08.2014 tsiviilasjas nr 2-1416033 tehtud maksekäsk. Nimetatud täitedokumenti menetleb tulemusteta kohtutäitur Tarvi Söömer. Kostja vaidles makseettepankule vastu, mistõttu puudub kostja suhtes jõustunud kohtuotsus võlgade maksmises solidaarvõlgnikuna.
4.Kostja kui solidaarvõlgniku poolt hagejale tasumata kommunaalarveid on seisuga 27.03.2015 summas 4736,56 eurot (põhivõlg 3395,90 euro ja viivis 1340,66 eurot). Hageja arvestas viiviseid alates 2011. aasta oktoobrist kuni 27.03.2015. Võlaarvestus on järgnev: 2011. aasta eest põhivõlg 149,18 eurot ja viivis 2,28 eurot; 2012. aasta eest põhivõlg 878,48 eurot ja viivis 156,86 eurot; 2013. aasta eest põhivõlg 1002,48 eurot ja viivis 400,44 eurot; 2014. aasta eest põhivõlg 1064,36 eurot ja viivis 651,19 eurot; 2015. aasta eest põhivõlg 301,40 ja viivis 129,889 eurot. Kostja vastuväited
5.Kostja selgitas kirjalikus vastuses, et on võlgnevusega nõus, kuid tal ei ole võimalik võlga hetkel tasuda, sest ta on töötu ning sissetulek tal puudub. Töö leidmisel on ta nõus alustama võla kohest tasumist. Kostja palub jagada kommunaalarvete võlgnevuse kostja ja tema venna JT vahel. Esimese astme kohtu otsus
6.Pärnu Maakohtu 22.04.2015 õigeksvõtul põhineva otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4736,56 eurot, millest põhiosa on 3395,90 eurot ja viivis 1340,66 eurot. Kuna tegemist oli õigeksvõtul põhineva otsusega, tegi maakohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Ühtlasi märkis maakohus, et hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2, TsMS § 168 lg 6) ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu, s.o riigilõiv summas 400 eurot.

Apellatsioonkaebus

7.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada temalt 4736,56 euro väljamõistmise osas ning jätta pool maakohtu poolt välja mõistetud summast kostja venna JT kanda.
8.Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant ka menetlusabi taotluse, milles palus end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada ning määrata apellandile riigi õigusabi korras esindaja. Ringkonnakohtu põhjendused
9.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 5 alusel olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohtule esitatud vastuväites ei ole kostja küll vaidlustanud võlga, kuid on märkinud, et tal ei ole võimalik võlga hetkel tasuda ning on nõus alustama võla kohest tasumist töö leidmisel. Samuti on kostja välja toonud, et võlgnevus tuleb jagada kostja ja tema venna JT vahel. Ringkonnakohus leiab, et õigeksvõtul põhineva otsuse saab teha juhul, kui kostja tunnistab nõuet selgesõnaliselt ning tingimusteta ega esita nõudele mingeid vastuväiteid. Ka Riigikohus on 21.04.2009 otsuses nr 3-2-1-35-09 märkinud, et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei olnud tegemist hagi selgesõnalise õigeksvõtuga, kuna vastusest nähtuvalt on kostja nõus võla tasuma töö leidmisel ning leiab, et võlgnevus tuleb jagada kostja ja tema venna vahel. Pealegi tuleneb seadusest otseselt, et õigeksvõtul põhinev otsus on viivitamata täidetav (TsMS § 486 lg 1 p 1), mistõttu ei olnud kohtul ka sel põhjusel võimalik käsitleda kostja positsiooni õigeksvõtuna. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja taotluse osas hakata tasuma võlga pärast töö leidmist ning selle osas, et kostja soovib jagada võlgnevuse enda ja venna vahel. Kuna maakohus on teinud kohtuotsuse ilma põhjendava osata, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu puudust kõrvalda ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Ringkonnakohus toob ka välja, et otsuse resolutsioonis on maakohus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise all märkinud, et jätab menetluskulud kostja kanda, kuid ei ole kindlaks määranud menetluskulude rahalist suurust. Otsuse põhjendavas osas on maakohus aga menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määranud.
12.Ringkonnakohus märgib, et 02.06.2015 on kostja esitanud ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul sellekohane taotlus lahendada, kuna nähtuvalt toimiku materjalidest puuduvad kostjal õigusalased eriteadmised ning ta ei pruugi olla ise võimeline enda õigusi kohtumenetluses kaitsma ning seetõttu võivad jääda tema õigused kohtumenetluses advokaadi abita kaitseta.
13.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.

Menetlusabi andmisest

14.Apellant on palunud tühistada maakohtu otsuse temalt 4736,56 euro väljamõistmise osas. Seega on tsiviilasja hinnaks apellatsioonimenetluses 4736,56 eurot ning apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 400 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel apellant riigilõivu ei tasunud ning esitas kohtule taotluse, milles palus end riigilõivu tasumise kohustusest vabastada. Ringkonnakohus, tutvunud kostja taotlusega, leiab, et see on põhjendatud.
15.TsMS § 180 lg 1 p-dest 1 ja 2 tuleneb, et menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või ta võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. TsMS §-des 181–183 nähakse ette tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise tingimused ja piirangud. Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p-dele 1 ja 2 antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas siis, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Sama lõike p 2 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi muu hulgas siis, kui menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude, ning p 3 välistab menetlusabi andmise, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. Seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamiseks kontrollida, kas menetlusabi andmiseks seaduses sätestatud eeldused on täidetud. Kõigepealt hinnatakse taotleja majanduslikku seisundit TsMS § 182 järgi ja seejärel, kui menetlusabi on § 182 järgi lubatud, siis konkreetse menetlusabi liigi valikul TsMS § 186 järgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-106-06, p 12 ja nr 3-2-1-10-07, p 8).
16.Ringkonnakohus, tutvunud taotleja majandusliku seisundi teatise, väljavõtetega erinevatest registritest ning pankade vastustega, leiab, et MT taotlus tema vabastamiseks riigilõivu 400 euro tasumise kohustusest on põhjendatud. Kohtule on esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et apellandil puudub vara selleks, et tasuda riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. Taotluses on apellant märkinud oma sissetulekuks sotsiaaltoetuse 90 eurot ning püsikulutusteks 105 eurot. Apellandi ja JT ühisomandis on kinnistu asukohaga XXXXXXX XX-XX, Haapsalu. Apellant omab arvelduskontot SEB AS-s jäägiga 2,44 eurot. Samuti omab apellant arvelduskontot Swedbank AS-s jäägiga 2,09 eurot. Apellandi Swedbank AS-s asuvast pangakonto väljavõttest nähtub, et Haapsalu linnavalitsus on teinud apellandile veebruaris ülekandeid summas 286,73 eurot, märtsis 194,16 eurot, aprillis 165,66 eurot ja mais 165,95 eurot. Seega on apellandi sissetulek sotsiaaltoetuse näol suurem, kui ta on avalduses märkinud, kuid annab siiski aluse vabastada apellant riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel.
17.Võttes aluseks taotleja pangakonto väljavõtted, on TsMS § 182 lg 2 p 1 kohaselt taotleja arvestatud kuusissetulek 203,13 eurot. Arvestades sellest maha TsMS § 182 lg 2 p-s 1 nimetatud maksed 105 eurot (eluasemekulu 80 eurot, transpordikulu 5 eurot, sidekulud 10 eurot ja kulutused tervishoiule 10 eurot), jääb taotlejale pärast nimetatud kulude mahaarvamist järgi 98,13 eurot. Apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv 400 eurot ületab taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, millest on maha arvatud TsMS § 182 lg 2 p-s 1 nimetatud maksed (2 x 98,13 = 196,26 eurot). Tulenevalt eeltoodust on ringkonnakohus seisukohal, et apellandi majanduslik seisund ei ole selline, mis võimaldab tal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutud 400 eurot ning ta tuleb nimetatud kohustusest vabastada.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja