Õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-17-16009
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
E. T.i hagi S. T.i vastu elatise suurendamiseks
Tsiviilasja hind
315 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxx, xxxxx), seaduslik esindaja K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xx-x, xxxxx, e-post xxx) Kostja: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxxx x-xx, xxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, epost xxx)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus (TsMS § 440 lg 3)
Tsiviilasi nr 2-17-16009 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
E. T. (seadusliku esindaja kaudu) esitas 26.10.2017 Pärnu Maakohtusse hagi S. T.i vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx kohustus S. T. tasuma E. T.i ülalpidamiseks elatist 200,00 eurot kuus. Kuna võrreldes varasema kohtulahendi tegemise aja seisuga on õiguslikud asjaolud muutunud, st seadusega sätestatud elatise miinimummäär on tõusnud 195,00 eurolt 235,00 euroni, taotleb hageja suurendada kostjalt kohtumäärusega (maksekäsuga) välja mõistetud elatist 200,00 eurolt 235,00 euroni kuus ehk summani, mis vastab kehtivale elatise miinimumäärale. Tuginedes Riigikohtu praktikale, hageja leiab, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemasti üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 34). Eelduslikult on elatis lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13) ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17).
Kostja 24.01.2018 kohtule esitatud vastuses võttis hagi omaks ja nõustus elatise suurendamisega. Kostja kinnitas, et juba tasubki suuremat elatist ning esitas selle tõendamiseks oma pangakonto väljavõtte.
Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, on poolel õigus uues hagi nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuse, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud põrast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kostja suhtes on tehtud maksekäsk elatise maksmiseks kohustamiseks. Pärast maksekäsu tegemist on muutunud seaduses sätestatud minimaalse elatise määr. Kostja on võtnud hagi õigeks ja nõustunud maksma oma alaealisele lapsele elatist vastavalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärale. TsMS § 440 lg 1 ja lg 3 alusel kohus rahuldab hagi kirjalikus menetluses, kui kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Eeltoodud alusel kohus rahuldab hagi ja suurendab Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna xx xx xxxx kohtumäärusega (maksekäsk) S. T.ilt E. T.i kasuks väljamõistetud elatise suurust. Kohus mõistab välja alates elatise suurendamise hagi esitamisest 26.10.2017 kuni E. T.i täisealiseks saamiseni S. T.ilt E. T.i ülalpidamiseks elatise 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt 2 (3)
Tsiviilasi nr 2-17-16009 kehtestatud kuupalga alammäär 470 eurot, seega miinimumelatis 235 eurot. 2018. aastaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 500 eurot, seega miinimumelatis on 250 eurot kuus ühe lapse kohta. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hageja taotleb määrata kindlaks, et elatis tuleb maksta lapse arvelduskontole eelmise kuu viimaseks päevaks. PKS § 100 lg 4 kohaselt elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise ette maksmise kohustus tähendab, et sellest oleks võimalik tasuda lapse kulusid jooksval kuul. Kohus leiab, et see eesmärk on täidetav, kui elatist makstakse kuu esimeses pooles. Üldteadaolevalt maksab tööl käiv vanem elatist oma igakuisest töötasust. Tavapäraselt makstakse töötajale töötasu järgmise kuu esimese dekaadi jooksul (kuu 1. – 10. kuupäev). Kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja elatise maksed teinud 9.-11. kuupäevadel (viimased valdavalt juhul, kui 10.kuupäev langeb pühapäevale), millest võib järeldada, et ka kostjal on palgapäev kuu esimestel päevadel. Eeltoodut arvestades kohus leiab, et hageja taotletav elatise maksmine eelneva kuu viimaseks päevaks ei ole mõistlik ega põhjendatud. Kohus määrab elatise maksmise päevaks iga kuu 10.kuupäeva. Väljamõistetud elatis tuleb S. T.il tasuda E. T.i arvelduskontole. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada S. T. poolt menetluse ajal (alates 26.10.2017) makstud elatist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Eelduslikult pooltel selliseid kulusid tekkinud ei ole. Elatise asjas riigilõivu ei nõuta, pooltel menetluses lepingulisi esindajaid ei olnud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Eeltoodu ning TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda ja kulude suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.