lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-17-17642/2

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 08.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-17-17642/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-17-17642

Määruse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2018, Pärnu

Tsiviilasi

A. Z. hagi D. Ž. vastu abielu lahutamiseks Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx xx xxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxxx xxx, xxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxx, e-post xxx) Kostja: D. Ž. (isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx xx xxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx x x xxx, xxxxxxx, xxxx, xxxxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.Keelduda menetlusse võtmast A. Z. hagi D. Ž. vastu abielu lahutamiseks.
2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 372 lg 5).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
A. Z. esitas Pärnu Maakohtusse hagi D. Ž. vastu abielu lahutamiseks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule (TsMS § 75 lg 2). TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
3.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel ning tagastada see koos lisadega.
4.TsMS § 70 lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb

Tsiviilasi nr 2-17-17642 kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29).

4.Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikli 3 lõike 1 punkti a) kohaselt abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil: - on abikaasade alaline elukoht või - oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või - on kostja alaline elukoht või - on ühistaotluse puhul ühe abikaasa alaline elukoht või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist, või - on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne taotluse esitamist ja ta on kõnealuse liikmesriigi kodanik või, Ühendkuningriigi ja Iirimaa puhul, kui seal on tema alaline asukoht. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev esitatud abielu lahutamise nõuet lahendama, tuleb esmalt kindlaks teha hageja ja kostja alaline elukoht.
5.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht ((TsÜS § 14 lg 2 - 4).
6.Rahvastikuregistri andmetel on hageja Venemaa kodanik, kes hagiavalduse kohaselt elab alaliselt Saksamaal. Kostja on rahvastikuregistri andmete kohaselt Eesti kodanik, kelle elukohaks on alates 22.06.2017 registreeritud Soome Vabariigis asuv aadress. Hagiavalduses jättis hageja kostja elukoha märkimata. Kohus andis hagejale tähtaja kostja elukoha andmete esitamiseks, kuid hageja kohtule kostja elukoha andmeid esitanud ei ole. Seega tuleb hageja alaliseks elukohaks lugeda Saksamaa ning kostja alaliseks elukohaks Soome Vabariik. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna hageja ja kostja elukohad on erinevates liikmesriikides, kumbki pooltest ei ela Eesti Vabariigis, ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti Vabariigi kohus pädev hageja abielu lahutamise nõuet lahendama.
7.Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003 artikli 17 kohaselt kui liikmesriigi kohtule esitatud hagi käsitleb asja, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema alluvuses ning mis on selle määruse põhjal mõne teise liikmesriigi kohtu alluvuses, teatab ta omal algatusel, et asi ei allu sellele kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt kohus ei võta hagi menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
8.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kõik menetluskulud hageja kanda. Kuna hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole menetluses osalenud teisi menetlusosalisi ja asjas ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, puudub vajadus menetluskulude rahalisesuuruse kindlaksmääramiseks. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud. Hageja on tasunud asjas riigilõivu 100 eurot, mille kohus tagastab TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel, kui hageja esitab vastava avalduse. Heli Käpp /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja