2-15-9164
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
07. juuli 2015, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-9164
Kohtuasi
V J hagi AÜ Koidu Valgus ja Vaivara valla vastu hoonete omandiõiguse ja maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks tuvastamise nõudes
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: V J (ik XXX) Kostjad: Aiandusühistu (AÜ) Koidu Valgus (rk 80050319), Vaivara vald
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
V J esitas Viru Maakohtule hagiavalduse AÜ Koidu Valgus vastu hoonete omandiõiguse ja maa ostueesõigusega erastamise subjektiks tuvastamise nõudes.
1(3)
2-15-9164 Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata. Hagiavalduse kohaselt 2001 müüs V A AÜS Koidu Valgus talle eraldatud krundil nr 43 asuvad ning talle kuuluvad vallasasjadena hooned (aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) hagejale. Ostu-müügi tehing vormistati tol ajal kehtiva tava järgi, st müüja kirjutas avalduse aiandusühistust liikme väljaastumiseks ning ostja omakorda tegi avalduse liikmeks vastuvõtmise kohta. Hagejat ei tunnustata hoonete omanikuna ning talle on keeldutud tema erastamise avalduse vastu võtmisest. Sellest tulenevalt ei ole hagejal õnnestunud erastada hoonete alust maad. Hageja palub tuvastada, et ta on aiandusühistus Kodu Valgus krundil nr 43 hoonete omanik ning tuvastada, et hageja on nimetatud krundi maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt on kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitis kinnisasja oluline osa ja § 53 lg 2 järgi ei saa asi ja selle oluline osa olla eri isikute omandis. Kuni 1.07.2002 sätestasid sama põhimõtte AÕS § 16 lg 1 ja § 15 lg 2. Kohus selgitab, et kui hageja oleks ostnud vallasvara, mis enne erastamist oli aiandusühistus, siis kinnistu moodustamisel muutus see vara (ehitise, mille koosseisus oli aiamaja, lehtla, saun ja garaaž) maatüki lahutamatuks osaks TsÜS § 54 lg 1 alusel. TsMS § 1 järgi tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus selgitab, et maa ostueesõigusega erastamise reguleerib maareformi seadus ja selle alusel kehtestatud maa ostueesõigusega erastamise kord (edaspidi Kord). Maa ostueesõigusega erastamise eesmärgiks on omandisuhete ümberkorraldamine, mis tulenevalt omandireformi avalik-õiguslikust sisust, toimub seadusega määratud avalik-õiguslike toimingute kaudu. Sealhulgas on erastamisest keeldumine avalik-õiguslik toiming ja seepärast kuulub vaidlus maa erastamise üle halduskohtu pädevusse. Seega maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektiks tunnistamise küsimise lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, kuna vaidlus ei tulene tsiviilsuhtest. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus märgib, et Korra p 11 (1) alusel peab maa ostueesõigusega erastamise avaldusele lisama ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid. Hagiavaldusest nähtuvalt, et ole hagejal ehitiste ostu-müügi lepingut. Ta märgib, et müügileping oli vormistatud liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise avalduste esitamise kaudu. Kohus on arvamusel, et käesolevas situatsioonis oleks hageja eesmärgid saavutatavad ostumüügilepingu olemasolu tuvastamise nõude kaudu. Kohus leiab, et puudub alus hagi menetlusse võtmiseks vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 1, sest vaidlus ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. 2(3)
2-15-9164
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, seega tuleb menetluskulud jätta hageja enda kanda vastavalt TsMS § 168 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Pille Aver kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.