Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-17-12964/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.12.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1155

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

19. detsember 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-12964

Tsiviilasi

D.D. hagi R.D.i vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2115 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: D.D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja L.P., lepinguline esindaja Anu Toomemägi (e-post [email protected]) Kostja: R.D. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.D.D. hagi R.D.i vastu elatise nõudes rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista R.D.ilt (D., isikukood xxxxxxxxxxx) D.D. (D., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01.01.2018 kuni D.D. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.

3.Välja mõista R.D.ilt D.D. kasuks tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2016 kuni 31.12.2017 PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras arvestatud elatusraha võlgnevus summas kokku 3580 eurot.

4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluse käik ja kohtu seisukoht

3.TsMS § 162 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Arvestades toimingute vajalikkust, põhjendatust ning esitatud dokumentide mahtu ja sisu, on hageja lepingulise esindaja kulud kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Maakohtus on kostja esindajal kulunud kohtule esitatud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kokku 4 tundi ning nõupidamiseks elatise hagi esitamise temal 0,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist ei olnud keeruka või mahuka vaidlusega. Elatise nõue ei ole keerukas. Kohus leiab, et põhjendatud on hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 2 tundi ning nõupidamiseks elatise hagi esitamise temal 0,5 tundi. Riigikohus on oma lahendites selgitanud, et menetlusosalise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasumäära 120 eurot nii koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13), kui ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Samas on Riigikohus 11.04.2014 lahendis asjas nr 3-2-1-11-14 sisuliselt möönnud, arvestades inflatsiooni olemasolu ja hindade tõusu kui üldteada asjaolusid, et alates 2013.a võib mõistlikuks pidada ka advokaadi tunnitasu suurust 140 eurot (lisandub käibemaks). Eeltoodud kohtupraktikat arvestades loeb põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks summas 240 eurot (2,5 h x 80 € + käibemaks 20 %), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.