Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. juuli 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-8910
Tsiviilasi
X.X. hagi Y.Y. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. oktoobri 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X.X. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. juuni 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): X.X. (ik: xxx), esindaja advokaat Valli Murde Vastustaja (kostja ): Y.Y. (ik: xxx), esindaja vandeadvokaat Otto Preem
esindajad
Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda, ringkonnakohtus X.X. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
mittevaralise kahju kindlakstegemisel ja selle väljamõistmise otsustamisel lähtuda ainult hageja kinnitusest, et 14.08.2010 poolte vahel toimunud vahejuhtum oli hageja tahte vastane ning tekitas talle moraalset kahju. Kohtul ei ole alust kahelda, et 14.08.2010 olid kostja korteris nii hageja kui kostja ja nende vahel toimus kuriteona mitte sätestatud intiimset laadi sündmus. Hageja nimetab sündmust vägistamiseks ning kostja ütleb, et sellist teosündmust pole üldse toimunud. Kohus oli oma sisetundes veendunud, et poolte vahel aset leidnud sündmus (kui see ei olnud ka vägistamine KarS § 141 lg 1 järgi) oli hageja tahte vastane. Kas kostja sellest tahtevastasusest sündmuse ajal aru sai või ei saanud, ei ole tuvastatud, kuid hiljem kandis ta hagejale üle 10 000 krooni, millise summa saatis hageja kostjale tagasi, nõudes suuremat summat. Ka hageja kirjutab oma hagiavalduses, et: „Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes ei tunne oma süüd, oleks kulutanud üsna soliidse summa ilma põhjusteta.“ Seega luges kohus tuvastatuks hageja suhtes tahtevastase (või osaliselt tahtevastase) sündmuse, kuid kahjunõude rahuldamiseks peab see sündmus olema aluseks hagejale kahjuliku tagajärje tekkimisele. Kostja vastutuse tekke eelduseks on sellest sündmusest tekkinud tervisekahju olemasolu. Seda tuvastatud ei ole. Hageja 2011. a tervisekaart (tl 17), milles on põhidiagnoosiks lihasevalu ja kaasnevateks diagnoosideks radikulopaatia, muu krooniline valu ja mõõdukas depressioon, ei anna alust väita, et kõik need diagnoosid või mõni neist oleks põhjustatud kostja poolt ning tooks kaasa tema vastutuse. Samuti ei tõenda Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuse tõend (tl 18), et hageja pöördumine psühholoogi poole perioodil 11.10.2011–13.03.2012 oleks tingitud 14.08.2010 sündmusest. Teatises kasutatakse küll sõnu „kliendi vägivallajuhtum“, kuid viidatakse samas uurimisele, mis annab alust järeldada, et viide on tehtud Politsei- ja Piirivalveameti uurimisele hageja avalduse alusel algatatud menetluses KarS § 141 lg 1 järgi. Seega ei ole tõendatud, et poolte vahel 14.08.2010 toimunud sündmus oleks toonud hagejale kaasa tervisekahjustuse ning kahjutasu (ka moraalse kahju tasu) selle eest nõuda ei saa. Kui sündmus hageja au ja väärikust riivaks (hageja on avalduses märkinud, et „ükskõik missugune keha kohtlemine on alati ebaseaduslik, kui see on tehtud inimese tahte vastaselt“), siis oleks hageja pidanud oma nõudes sellele tuginema, mitte nõudma kahjutasu tema tervisele tekitatud kahju eest.
tõendatud, et poolte vahel 14.08.2010 toimunud sündmus oleks toonud hagejale kaasa tervisekahjustuse ning kahjutasu (ka moraalse kahju tasu) sellest nõuda ei saa, on vastuolulised. Kui kohus tuvastas, et kostja astus hagejaga seksuaalvahekorda vastu viimase tahet ehk rikkus hageja kehapuutumatuse õigust, siis tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 on kostja tegu õigusvastane. Seetõttu ei ole üldjuhul vajalik ega asjakohane kontrollida õigusvastasuse tuvastamiseks täiendavaid asjaolusid. Lisaks ei nõudnud hageja kahju hüvitamist tervise kahjustamise pärast, vaid ta soovib, et talle hüvitatakse mittevaraline kahju seoses (vaimse) tervise kahjustamisega; 2) rikkus kohus põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Kohus loetles formaalselt hageja esitatud dokumentaalsed tõendid enda terviseseisundi kohta, jättes tähelepanuta Elva Haigla 13.12.2011 tervisekaardi väljavõttes märgitu, et hagejal on diagnoositud mõõdukas depressioon. Puuduvad andmed, et hagejal oleks nimetatu diagnoositud enne 14.08.2010. Kui on tuvastatud kostja õigusvastane tegevus hageja suhtes, siis pidi kohus VÕS § 127 lg 4 kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non-testi, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus (seksuaalvahekord ja hagejal tervisekahjustuse tekitamine) loetakse hilisema sündmuse (hageja vaimse tervise kahjustus) põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. On selge, et kui kostja ei oleks astunud hagejaga seksuaalvahekorda vastu viimase tahet, ei oleks hagejal tervisekahjustusi tekkinud. Hageja on põhjalikult kirjeldanud oma üleelamisi. Ta tunneb end alandatult. Elustiil on kardinaalselt muutunud, sest hageja kardab võõraid ning püüab vältida kontakte, kuna talle tundub, et inimesed on teadlikud temaga juhtunust ja irvitavad tema üle; 3) tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Kui on tuvastatud kostja õigusvastane käitumine hageja suhtes, millega eelduslikult on viimasele tekitatud mittevaraline kahju, kuid kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis tulenevalt TsMS § 233 lg-s 1 ja VÕS § 127 lg-s 6 kohtule antud diskretsiooniõigusest võis kohus otsustada kahju suuruse määramise oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Hageja täpsustab nõuet selliselt, et palub mittevaralise kahju eest õiglast hüvitist kohtu äranägemisel; 4) rikkus kohus TsMS § 348 lg-t 2, mis kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt, ning TsMS § 348 lg 3 teist lauset ja TsMS § 351 lg-t 2, mis paneb kohtule kohustuse tagada pooltele võimalus esitada õigel ajal ja täielikult oma seisukoht kõigi asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi (3-2-1-114-08).
hageja suhtes tahtevastane/või osaliselt tahtevastane/intiimset laadi sündmus. Samas ei tulene kohtu seisukohast mingit informatsiooni selle kohta, milles sündmus seisnes, aga samuti selle tahtevastasust/või osalist tahtevastasust kinnitavad asjaolud. Seega on kohus tuvastanud, et 14.08.2010 toimus poolte osavõtul mingi määratlemata sisu ja tähendusega sündmus. Asjas pole tuvastatud 14.08.2010 poolte vahel seksuaalvahekorra toimumise fakti iseenesest, rääkimata tahtevastasest seksuaalvahekorrast. Hageja sellekohane väide ei tulene tõenditest. Asjas puuduvad tõendid, mis seostaksid hageja erinevaid püsikululisi haigusi kostja väidetava tegevusega 14.08.2010. Hagejale oli kogu tsiviilasja menetluse vältel tagatud advokaadi kvalifitseeritud õigusabi. Seega oli hagejal võimalik esitada kohtule protsessuaalsed taotlused, määratleda asjakohaselt nõude ese ja alus, koguda ja edastada vajalikud tõendid. Kohus andis pooltele seadusest tulenevad selgitused ja suunised, mille täitmist hageja ei kaalunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.