Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

1.4 kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejatel õigus sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames, kui võlgnevus on tekkinud.

2-17-16620 Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik Pärnu linn on 07.11.2017.a. esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse, millega palub kohtul välja mõista elatis J.K. ́ilt alaealise lapse E.K. ́i kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 07.11.2017. Samuti palub linn välja mõista elatis J.K. ́ilt alaealise lapse J.K. ́i kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni pool Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 07.11.2017. J.K.’i (isikukood xxxxxxxxxxxxx) ja P.M.’i (isikukood 47301084914) kooselust sündisid lapsed E.K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx) ja J.K. (isikukood xxxxxxxxxxxxx). Ema P.M. suri xxxxxxxxxxx. 14.08.2017 Pärnu Maakohtu määruse nr 2-17-8760 järgi on isa J.K.i varahooldusõigus täies ulatuses ja isikuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise, haridust ning tervist puudutavates küsimustes alaealiste laste E. ja J.K.i suhtes piiratud. Hooldusõiguse piiramine ei vabasta J.K.it alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Sama määruse järgi on laste eestkostjaks määratud Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) kuni laste täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohus võttis 07.11.2017.a kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. J.K. esitas 9.11.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 07.12.2017.a toimunud kohtuistungil pooled esitasid kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Hagejad E.K. ja J.K., keda esindab seaduslik esindaja Pärnu linna esindaja Mirjam Lank ning kostja J.K., on sõlminud tsiviilasjas nr 2-17-16620 alljärgneva kompromissi:

KOHTU SEISUKOHT

2-17-16620 Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 07.12.2017.a istungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohtul on otsuse tegemisel võimalik mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.