lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-16470/72

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-16470/72
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2367
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisPankrS § 104 lg 1, 2TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 103 lg 4PankrS § 106 lg 1PankrS § 153 lg 1PankrS § 35 lg 1PankrS § 93 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ülle Jänes, Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-16470

Tsiviilasi

U U hagi K O ja M O (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks M O (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.10.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M O (pankrotis) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja: U U (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Menetluse liik

Kostja: M O (pankrotis, isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 29.10.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta M O (pankrotis) kanda.
4.Vabastada M O (pankrotis) riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 190 lg 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 656 lg 1Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 111 lg 1Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.12.04.2013 esitas U U (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse K O (kostja I) ja M O (pankrotis) (kostja II) vastu, milles palus tunnustada kostja II pankrotimenetluses nõuet summas 49 635,48 eurot esimese järgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 19.11.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-28013 välja kostja II pankrot. Hageja esitas pankrotihaldurile avalduse nõude tunnustamiseks summas 50 953,53 eurot. 18.03.2013 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul esitasid kostjad nõudele vastuväiteid. 09.04.2013 Krediidipangas andmeid kontrollides selgus varem arvestamata jäänud intressikanne summas 1318,05 eurot, mille võrra on hageja vähendanud hagiavalduse nõuet 49 635,48 euroni.
2.Kostja II vaidlustas tsiviilasjas nr 2-12-28013 pankroti väljakuulutamise. Riigikohtu 12.06.2013 määrusega tühistati madalama astmete kohtute määrused ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks maakohtule. Harju Maakohtu 11.10.2013 määrusega kuulutas kohus uuesti välja kostja II pankroti, eelnimetatud määrus on jõustunud.
3.22.04.2014 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-14-16793 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu täiendava nõude, summas 14 290,40 eurot, tunnustamiseks kostja II pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja pankrotihaldurile täiendava nõudeavalduse nõudesummaga 14 290,40 eurot. Kostjad esitasid hageja nõudele 26.03.2014 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise üldkoosolekul vastuväited. Harju Maakohtu 06.08.2014 määrusega liideti tsiviilasi nr 2-14-16793 ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga nr 2-1316470.
4.17.09.2014 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palus hageja tunnustada kostja II pankrotimenetluses esimese järgu nõudena nõuet summas 65 243,93 eurot. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja II vahel 08.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr 08.01.09./Loo2, mille kohaselt on kostjale II lepingu alusel väljastatud laenu summas 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot. Hageja nõue on tagatud hüpoteegiga kostja II kinnistule aadressil XXXXXX, Liikva küla, Harku vald, Harjumaa, mis seati 08.01.2009 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise lepinguga nr 31. Hageja laenulepingust tulenev nõue kostja II vastu on 11.10.2013 seisuga 65 243,93 eurot, millest tagastamata laenu põhiosa on 31 955,82 eurot, tasumata intressid 7 645,56 eurot ja tagastamata laenu põhiosa viivis on 25 642,55 eurot. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu ning leidsid, et hageja nõudeavaldustes toodud rahalised nõuded on tõendamata ning tunnustamist taotletava summa arvestus ei ole jälgitav ega kontrollitav. Hüpoteegi lepingus ei ole tagatavad võlanõuded piisavalt määratletud, mistõttu on see leping tühine ja hagi tuleb seega jätta rahuldamata. Hageja ja kostja II vaheline leping oli vastastikune, kuid hageja ei ole oma kohustusi soovinud täita, mistõttu

on see kostjale II kaasa toonud olulise varalise kahju. 01.10.2014 vastuses asus kostja II seisukohale, et hagi täiendava nõude summas 14 290,40 eurot tunnustamiseks on esitatud hilinenult ja see on aegunud, kuna esmaselt kuulutati kostja II pankrot välja 19.11.2012. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

6.Harju Maakohus rahuldas 29.10.2014 otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet kostja II pankrotimenetluses summas 65 243,93 eurot esimese rahuldamisjärgu nõudena (pandiga tagatud nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 järgi). Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda.
7.Maakohus luges tuvastatuks järgmised asjaolud: - Hageja ja kostja II on sõlminud 08.01.2009 laenulepingu nr 08.01.09./Loo2, mille kohaselt hageja kui laenuandja kohustus andma kostjale II laenu summas 1,75 miljonit krooni kahes osas, esimeses osas 500 000 krooni lepingu sõlmimise päeval eeldusel, et poolte vahel on sõlmitud notariaalses vormis leping hüpoteegi seadmiseks laenuandja (hageja) kasuks, ülejäänud osa kannab laenuandja laenusaaja kontole üle 200 päeva möödumisel lepingu sõlmimise kuupäevast laenusaaja taotlusel. Lepingu p 1.3.1 kohaselt laenusaaja tasub laenu kasutamise eest intressi 0.05 % iga kalendripäeva eest. Lepingu p
1.5.1.kohaselt tähtajaks tasumata maksetelt tasub laenusaaja viivist 0,15 % nõuetekohaselt tasumata makse summalt kalendripäevas (1 kd, tl 5-10); - 08.01.2009 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu tagamiseks hüpoteegi lepingu, mille alusel on hageja kasuks seatud hüpoteek summas 2 275 000 krooni (145 399 eurot) kostjale II kuuluvale kinnistule aadressil XXXXXX, Liikva küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr 502). Hüpoteegi lepingu tagatiskokkuleppe osas on määratletud hüpoteegiga tagatavad nõuded järgmiselt (punktid 3.2.1 ja 3.2.): kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel 08.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr 08.01.09./Loo2; nõuete sissenõudmisest tekkivad kulutused, sundtäitmise kulud, kulud notarile ja kinnistusosakonnale ( 1.kd, tl 11-15); - 09.01.2009 kandis hageja kostjale II üle summa 31 955,82 eurot (500 000 krooni – 1 kd, tl 16); - Harju Maakohtu 19.11.2012 määrusega (tsiviilasi nr 2-12-28013) kuulutati välja kostja II pankrot; - 04.03.2014 esitas hageja kostjate vastu kostja II pankrotimenetlusse nõude summas 50 953,53 eurot ja palus tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 1 ettenähtud nõudena (1. kd, tl 17-18); - 18.03.2013 võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustasid kostjad kogu hageja nõude (1. kd, tl 19-23); - 12.04.2013 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks kostja II pankrotimenetluses (1. kd, tl 1-3); - Harju Maakohtu 11.10.2013 määrusega (tsiviilasi nr 2-12-28013) kuulutas kohus korduvalt välja kostja II pankroti (1. kd, 104-113); - 10.02.2014 esitas hageja kostjate vastu kostja II pankrotimenetluses täiendava nõude 14 290,40 eurot ja palus tunnustada nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 1 ettenähtud nõudena (2 kd, tl 5-6); - 26.03.2014 võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul vaidlustasid hageja nõude kostjad (tsiviilasja nr 2-14-16793 toimik, tl 18-23); - 22.04.2014 esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu nõude tunnustamiseks kostja II pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-14-16793, tl 1-3).
8.Maakohus leidis, et hageja on oma nõude summas 65 243,93 eurot aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kohus luges tõendatuks, et kostja II ei ole hageja poolt antud laenu summas 31 955,82 eurot tagastanud, arvestuslikest intressidest 19 157,51 eurot on kostja II tasunud 11 511, 95 eurot, seega on intressivõlgnevus 7645,56 eurot, tagastamata laenu põhiosa viivis kuni 10.10.2013 (kostja II pankroti väljakuulutamiseni, so 535 päeva eest) on 25 642,55 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 tulenevalt kohustub laenusaaja laenu tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole, et kostja II kättesaadud laenu põhisummat 31 955,82 eurot tähtajaks ei tasunud. VÕS § 397 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda laenu kasutamise eest intressi. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. PankrS § 35 lg 1 p 6 järgi lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt.
9.Maakohus ei nõustunud kostjate vastuväidetega hüpoteegi lepingu tagatiskokkuleppe väidetava määratlematuse ja selle tühisuse kohta. Hüpoteegi lepingu punktis 3.2.1 on konkreetselt loetud kaetuks hageja ja kostja II vahel 08.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr 08.01.09./Loo2 tulenevad nõuded. PankrS § 103 lg 4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks pandiõigus, mis on kantud kinnistusraamatusse. Hageja kasuks seatud hüpoteek oli olemas kinnistusraamatus kostja II pankroti väljakuulutamise ajal, st hageja nõue oli pankroti väljakuulutamise ajal tagatud pandiga.
10.Samuti leidis maakohus, et kostja II keeldumine laenu tagastamisest põhjusel, et hageja ei ole täitnud omapoolseid laenulepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 111 lg 1) ei ole põhjendatud. Vastupidi, kuivõrd kostja II esitatud tõenditest nähtuvalt hilines ta esimeseks tähtajaks (30.04.2009) intresside tasumisega, keeldus hageja seepeale teise laenuosa väljamaksmisest. Lisaks leidis maakohus, et hagi täiendava nõude summas 14 290,40 eurot tunnustamiseks ei ole esitatud hilinenult. Võlausaldaja jaoks algab nõude tunnustamise hagi esitamise tähtaeg mitte võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamisest, vaid arvates nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest, millel jäeti võlausaldaja nõue tunnustamata (PankrS § 106 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja II esitas Harju Maakohtu 29.10.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus otsuse tegemisel järginud TsMS §-s 2, § 436 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid. Kohtuotsuse põhjendustes on vaidlusaluste asjaolude osas viidatud üksikutele tõenditele ning jäetud konkreetsetele kostjate väidetele põhistatud seisukohad andmata. Lisaks on kohus võtnud vaidluse lahendamisel aluseks need tõendid, millised on esitanud hageja. Kohtupoolne selline menetlusnormide rikkumine on kostja II hinnangul toonud kaasa materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Kohtuotsus tuleb tühistada eelkõige TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et maakohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses asjakohaselt põhjendanud ja apellatsioonikohtul ei ole võimalik neid puudusi kõrvaldada. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ning on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid.
15.Kostja I maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kuigi tegemist on nõude tunnustamise vaidlusega, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja I käesoleval juhul kaasapellant, kuna pankrotivõlgniku (s.o kostja II) vastuväitest ei sõltu nõude tunnustamine (PankrS § 104 lg 1).
16.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on kostja II seisukoht, et maakohus ei ole vastanud kostja II vastuväidetele. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kostja II vastuväiteid.
17.Kolleegium ei nõustu ka kostja II seisukohaga, et 14 290,40 euro suuruse nõude tunnustamise hagi esitati hilinenult, kuna kostja II pankrot kuulutati esmakordselt välja 19.11.2012. Kostja II pankrot kuulutati teistkordselt välja 11.10.2013. Tulenevalt PankrS § 93 lg 1 pidid võlausaldajad teatama haldurile oma nõuetest kahe kuu jooksul alates pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 26.03.2014 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt avaldati teade 10.01.2014. Hageja esitas nõudeavalduse 10.02.2014, milles nimetas oma nõude suuruseks 65 243,93 eurot ja mis koosneb põhivõlast 31 955,82 eurot, intressist 7 645,56 eurot ja viivisest 25 642,55 eurot. Seega esitati täiendav nõudeavaldus tähtaegselt. 26.03.2014 nõuete kaitsmise koosoleku protokolli kohaselt jäeti hageja nõue summas 14 290,40 eurot tunnustamata. Hageja esitas hagi 14 290,40 euro suuruse nõude tunnustamiseks kohtusse 22.04.2014. PankrS § 106 lg 1 viimase lause järgi võib nõude tunnustamise hagi esitada kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. PankrS § 104 lg 2 sätestab, et kui võlausaldaja soovib, et määrusel, millest nähtuvad tunnustatud nõuded, oleks täitedokumendi tähendus, võib võlausaldaja esitada võlgniku vastu hagi nõude või pandiõiguse tunnustamiseks, millele võlgnik esitas vastuväite. Võlgniku vastu nõude tunnustamiseks esitatud nõude aegumistähtaeg on kolm aastat arvates nõuete kaitsmise koosolekust, kus võlgnik nõudele vastuväite esitas. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi 14 290,40 euro osas aegunud.
18.Kostja II vastuväitest järeldub, et kuna hageja ei ole täitnud laenulepingut kohaselt (st ei ole üle andnud kogu laenulepingust tulenevat summat 1 750 000 krooni), siis ei pea tema saadud 500 000 krooni tagastama. Kolleegium selle vastuväitega ei nõustu. Saadud summa kuulub laenusaaja poolt VÕS § 396 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel tagastamisele, kuna laenulepingu tähtaeg (1200 päeva lepingu sõlmimisest) on möödunud. Asjaolu, et hageja ei andnud kostjale II üle kogu laenulepingus märgitud summat, ei anna kostjale II õigust jätta saadud summa tagastamata.
19.Ebaõige on kostja II seisukoht, et hüpoteegi leping on tühine, kuna kohustused ei ole lepingus piisavalt määratletud. Ringkonnakohus märgib, et 09.01.2009 hüpoteegi seadmise lepingu punkti 3.2 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded, mis

tulenevad poolte vahel 08.01.2009 sõlmitud laenulepingust nr 08.01.09/Loo2 ja selle võimalikest lisadest. Nimetatud laenulepingust tuleneva nõude tunnustamist hageja taotlebki. Seega ei ole põhjendatud kostja II väide, et hüpoteegi seadmise lepingus ei ole tagatavad kohustused piisavalt määratletud.

20.Põhjendamatu on kostja II vastuväide, et nõude kujunemine ei ole arusaadav. Hagiavalduse terviktekstis on nõude kujunemine lahti kirjutatud. Nõude arvutuskäik nähtub ka maakohtu otsusest. Hageja ei ole selgitanud, mis on nõude arvutuskäigus ebaselget või ebaõiget.
21.Ülaltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Menetluskulude jaotus
22.Tulenevalt TsMS § 171 lg 1 tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja II kanda.
23.Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv). Seega tuleb menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.
24.Harju Maakohtu 27.02.2015 määrusega anti kostjale II menetlusabi ja ta vabastati apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuna kostja II on pankrotis, siis peab kohus põhjendatuks vabastada ta riigilõivu summas 300 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium