Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Jätta menetluskulud poolte endi kanda - alus TsMS § 163 lg

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks

Tsiviilasi nr 2-17-12247 tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja K.H. oma seadusliku esindaja kaudu taotleb T.H.’ilt elatise väljamõistmist alaealise laspe K.H.’i ülalpidamiseks. 17.08.2017 hagiavalduses taotles hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.08.2017 miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagile lisatud sünni tõendi kohaselt on kostja T.H. hageja K.H.’i isa. Kostja 31.08.2017 kirjalikus vastuses avaldas, et tema ei tunnista hagi õigeks. Kostja kinnitusel elab laps aastas pool aega tema juures ja kostja panustab lapsele rohkem kui seda lapse ema väidab. Kostja soovib asja arutada kohtuistungil. 20.10.2017 kohtule esitatud seisukoha kohaselt T.H. ei ole nõus tema vastu esitatud elatise nõudega, kuna laps elab pea pool ajast tema juures ja lapsele ostab peamiselt tema riideid, jalanõusid, mobiiltelefoni jm asju. 20.10.2017 esitatud seisukohas lapse seaduslik esindaja avaldab, et elatise sisse on arvestatud kõik lapse ülalpidamisega seotud kulud, sh nii regulaarsed kui ka ootamatud kulutused – kulutused lapse söögile-joogile, riietele-jalanõudele, eluasemele, lasteaia-, kooli- ja huviringidega seotud kuludele ja ka näiteks ravimitele (vajaduse korral) ning need kulutused on hetkel tema kanda. 07.11.2017 hageja seadusliku esindaja poolt kostja seisukohtadele esitatud vastulause kohaselt ei nõustu lapse seaduslik esindaja kostja väidetega. 2013. a sõlmitud suhtluskorra kokkuleppes on määratud laps olema nädala sees ema juures ning ema leiab, et nii peab see kehtima ka vaheaegadel. Lapse seaduslik esindaja vaidleb vastu kostja väitele, kus ta mainib lapsele iga kolme kuu tagant uute riidekomplektide ostmist. Lapsel on olemas isa poolt eelmisel aastal ostetud talvejope ning kehalise kasvatuse riided ja sel aastal ostis talvejope. Ema leiab, et neid üksikuid riietuselemente (talvejope) ei saa nimetada komplektideks. Talvepüksid sinna juurde on soetanud lapse ema. Kostja poolt lapsele muretsetud mobiiltelefon on kostja enda vana telefon, seega otseselt ei ole telefon ostetud lapsele. Kõneaega ostavad mõlemad vanemad vastavalt vajadusele. Kostja ostis lapsele ka tahvelarvuti, kuid kahjuks see oli juba paari kuuga katki. Lapse seaduslik esindaja on arvamusel, et kui asju ei osata hoida, siis neid pole ka vaja sellises vanuses. Sülearvutit ei ole lapsel emale teadaolevalt olnud. Lapse sõnul on isa selle lubanud jõuludeks osta. Pärnu Maakohtus 20.11.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud avalduse juurde ja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.09.2017. Hageja seaduslik esindaja ei nõustu, et laps terve koolivaheaja isa juures viibiks. Lapse esindaja on nõus, et isa juures oldud aja võib elatise nõudest maha arvata ja aja eest, mil laps on isa juures, ei pea lapse isa elatist tasuma. Isa on küll ostnud lapsele joped, aga lapsel on jope olemas ja ema ei pea neid vajalikeks ostudeks. Ema kinnitab, et lapsele riided ja jalanõud on ostnud ema, kooliga seotud kulutused, kaasa arvatud lapse kunstikoolis ja muusikakoolis käimise kulud on kandnud ema. 20.11.2017 kohtuistungil kostja avaldas, et tema on alates 01.09.2017 ostnud lapsele kaks jopet ja saapad, kuid ostutšekke ei ole tal kaasas. Kostja kinnitab, et tema juures on laps kõik nädalavahetused reede lõunast pühapäeva õhtuni ning selle kohta on kirjalik kokkulepe. Samuti on laps tema juures koolivaheaegadel. Kostja on nõus lapsele asju ostma, kuid mingit raha ei ole ta nõus lapse emale andma. Kostja on nõus lapsele raha andma, kui laps küsib. Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilasi nr 2-17-12247 Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. PKS § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning vaid mõjuval põhjusel võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks ülalpidamist anda muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (hagi esitamise ajal 2017. a 235,00 EUR). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alates 01.09.2017. a. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse 3-2-1-35-17 p 28.3. kohaselt „mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures“. Kostja on menetluse käigus avaldanud, et tema kuusissetulek on 2000 - 3000 eurot (tlk 23). Seega kostjal on olemas vahendid hagejale elatise maksmiseks. Menetluse käigus on tõendamist leidnud, et alaealine laps viibib osa ajast isa juures ja selle aja eest kannab kulud lapse isa. Eeltoodu alusel esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vändra Alevivalitsuse lastekaitsenõuniku juures on 08.08.2013. a sõlmitud lapse vanemate vahel kirjalik kokkulepe, mille kohaselt laps viibib nädala sees ema juures ja alates reedel lõunast kuni pühapäeva õhtuni isa juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laps on isa juures alates reedel lõunast kuni pühapäeva õhtuni. Koolivaheaegade kohta puudub teistsugune kokkulepe. Perioodil september 2017 kuni november 2017 on laps olnud isa juures keskmiselt 9-10 päeva kuus, seega ca 1/3 kalendrikuust. Vastavalt eelviidatud kirjalikule kokkuleppele viibib laps ka edaspidi isa juures keskmiselt 1/3 ajast kuus ning ema juures keskmiselt 2/3 ajast kuus. Hageja seaduslik esindaja on kohtule avaldanud, et ta ei nõua elatist lapsele nende päevade eest, mil laps viibib isa juures. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et põhjendatud on kostjalt lapse kasuks elatise väljamõistmine aja eest, mil laps elab ema juures ja ema kannab lapse ülalpidamisega seotud kulud, sh kulutused lapse söögile3

Tsiviilasi nr 2-17-12247 joogile, riietele-jalanõudele, eluasemele, kooli- ja huviringidega seotud kuludele. Seega arvestades 235 euro suurust elatise miinimummäära 2017. a-l, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine 2/3 ulatuses elatise miinimummäärast, s.o 2017. aastal 157 eurot kuus. Kuna seaduse kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis tuleb elatis alaealise lapse kasuks kuni tema täisealiseks saamiseni välja mõista selliselt, et kostja poolt hagejale makstav igakuine elatis ei oleks väiksem kui 66,8 % perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär. Hageja seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et kui laps on isa juures siis peab isa last üleval. Samas lapse kooliga seotud kulud, ekskursioonide kulud, muusikakooli tasu ja kunstikooli tasud maksab tema , samuti kulud tervisele, riietele ja jalanõudele. Kostja eelistungil on märkinud, et lapse kooli maksetest ei ole lapse ema talle midagi rääkinud. Lapsega seotud maksete kohta ei ole kostja kohtule ühtegi tõendit ( tsekki, arvet) esitanud. Kuivõrd haginõue on alates 01.09.2017. a, siis otsuse selguse ja täidetavuse huvides mõistab kohus kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse kostjalt hageja kasuks ühekordse summana välja. Kohus peab kuni kohtuotsuse tegemiseni elatist välja mõistes arvama kostjalt väljamõistetavast elatisest maha summad, mille ulatuses oli kostja lapse ülalpidamiskohustust sel perioodil täitnud. Kostja on kohtule avaldanud, et ta on alates 01.09.2017 ostnud lapsele kaks jopet ja saapad. Vaatamata kohtu poolt eelistungil selgitatule ja tähtaja andmisele ostude kohta tšekkide esitamiseks , ei ole kostja kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud kohtule tõendeid nimetatud ostude tegemise kohta. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kinnitanud, et need ei olnud vajalikud ostud, kuna lapsel olid antud asjad olemas. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse perioodi 01.09.2017 – 30.11.2017 eest summas 471 eurot, s.o kolme kuu eest arvestusega 66,8 % perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast (3 x157 eurot = 471 eurot). Alates 01.12.2017 tuleb kostjal hagejale maksta elatist 157 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 66,8 % perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. a. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.