Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-13319 Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud edasikaebamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik A. esitas (seadusliku esindaja vahendusel) 07.09.2017.a Pärnu Maakohtule avalduse elatise välja mõistmiseks B.ilt. Hageja taotleb kohtult mõista kostjalt hageja kasuks igakuist elatist A.ile kuni lapse 18-aastaseks saamiseni summas, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o 2017.a 235eurot kuus. Lisaks välja mõista kostjalt elatise võlg oma alaealise lapse A.i ülalpidamiseks tagasiulatuvalt septembrist 2016.a kuni septembrini 2017.a kokku summas 1528 eurot. B. ja hageja esindaja elavad lahus alates 2009 aastast. Sellest ajast elab alaealise lapse ema C. koos lapsega Pärnu linnas, kahetoalises korteris aadressil Xxxxxxxxxxxxx ning kannab ka kõik hageja kasvatamise ja hooldamisega seotud kulud. Kostja kannab aeg-ajalt raha A.i arveldusarvele, kuid vähemas kui minimaalses summas ning samuti on elatise maksed toimunud mitte nii nagu ette nähtud. Vahel on isa lapsele andnud ka sularaha. Isa ei arvesta sellega, et lapsel on kindlad vajadused ning tema majandusliku heaolu eest tuleb pidevalt hoolitseda. Lapse igakuiseks ülalpidamiseks ja kasvatamiseks on kindlad igakuised väljaminekud, millest hetkel on pidanud paljud kandma lapse ema üksi. Hageja seadusliku esindaja töötasu on keskmiselt brutos 620 kuni 660 eurot kuus. Pärnu Maakohus jättis 11.09.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejaid kõrvaldama puudused hagiavalduses. Hageja esitas 19.09.2017.a hagiavalduse täienduse, mh põhjendas hageja igakuiseid kulutusi ning vanemate varalise seisundi kirjelduse. Pärnu Maakohus võttis 20.09.2017.a kohtumäärusega A.i hagiavalduse B.i vastu menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. B. esitas 13.10.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 17.11.2017.a toimunud kohtuistungil pooled esitasid kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Hageja A., keda esindab seaduslik esindaja C. ja kostja B. on sõlminud tsiviilasjas nr 2-17-13319 alljärgneva kompromissi:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada.

2-17-13319 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 17.11.2017.a istungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.