Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14. november 2017, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-127196
Tsiviilasi
K.-E. V. ja I. V. hagi E. V. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
Kummagi hageja puhul 2115 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad K.-E. V., isikukood xxxxxxxxxxx, ja I. V., isikukood xxxxxxxxxxx, seaduslik esindaja mõlemal R. R. Kostja E. V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx/x-x,xxxxxxx
Asja lahendamise viis
Kirjalikus menetluses
Rahuldada K.-E. V. ja I. V. hagi E. V. vastu elatise nõudes Välja mõista E. V.lt elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2017 235 eurot) alates 01.05.2017 igakuuliselt alaealise K.-E. V. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Välja mõista E. V.lt elatusraha perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 1.01.2017 235 eurot) alates 01.05.2017 igakuuliselt alaealise I. V. ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatis makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis kummagile lapsele tuleb kostjal tasuda R. R. (R.) arveldusarvele nr EEExxx SEB Pank AS, märkides selgitusse „I.e ja K.-E.u elatisraha“. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud kostja kanda, kuid hagejad ei ole kohtule teadaolevalt menetluskulusid kandnud.
Tsiviilasi nr 2-16-127196 Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Menetluse käik, hagejate nõuded, menetlusosaliste väited ja tõendid
Tsiviilasi nr 2-16-127196 algas veebruaris). Kostja teeb ettepaneku leppida kokku suhtluskorra osas tema ja laste vahel ning on nõus tasuma igakuiselt 70 eurot kummagi lapse ülalpidamiseks kui lapsed viibivad tema juures 10 päeva kuus.
Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-16-127196 või et tema sissetulek on liiga väike. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Samuti on võimalik, et elatis määratakse miinimummäärast väiksemana olukorras, kus ülalpidamiskohustuslik vanem veedab märkimisväärse osa ajast lapsega, pidades teda sel ajal ka ülal (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). Samas rõhutab Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1174-16, et siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad.
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-16-127196
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.