Perekonnaõigus › Abielulahutus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2017 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-17-11831

Tsiviilasi

U.N.’i hagi M.N.’i vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot U.N., isikukood xxxxxxxxxxx, Hageja Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx Kostja M.N., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Kohtuistungi toimumise aeg

elukoht elukoht

Rahuldada U.N.’i hagi. Lahutada U.N.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) ja M.N.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu linna RSN TK perekonnaseisuosakonnas xxxxxxxxxxx kande nr xxxxxxxxxxx all. Abielu lahutamisel jääb M.N.’i perekonnanimeks „N.“. Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul peale jõustumist Pärnu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. 02.10.2017

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

Sisulised asjaolud 08.08.2017 esitas U.N. kohtule hagiavalduse M.N.’i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Pärnus xxxxxxxxxxx. Ühiseid alaealisi

Tsiviilasi nr 2-17-11831 lapsi pooltel ei ole. Abielulised suhted lõppesid 2008. aastast, kostja asus elama ja töötama Soome Vabariiki. Hageja soovib, et kostja muudaks ära tema praeguse perekonnanime. 02.09.2017 esitas kostja kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles ta avaldas, et temale ei ole vastuväiteid abielulahutuse osas. 02.10.2017 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde. Hageja nõustub asja lahendamisega ilma kostja osavõtuta. Kostjal on kutse käes ja ta on esitanud taotluse asja lahendamiseks ilma tema osavõtuta, kuna ta elab Soomes ja tal ei ole võimalik seoses tööga Eestisse kohtuistungile tulla. Hageja kinnitab, et abilelulised suhted lõppesid 2008. aastal ja sellest ajast pooled elavad erinevates riikides. Hageja sõnul leppimine ei ole võimalik. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära hageja seletused ja tutvunud kostja kirjaliku seisukohaga, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada, pealegi ei soovi pooled ise seda. Pooled on elanud pikaajaliselt lahus ning perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma registreeritud elukohta Eestis (PKS § 64). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus abinõude tarvituselevõtuks abielu taastamiseks, seda eriti veel olukorras, kus kostja elab juba aastaid Soome Vabariigis. Ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole, puuduvad varalised nõuded teineteise vastu. Hageja on soovinud, et kostja taastaks oma abielueelse perekonnanime. Kohus on hagejale selgitanud, et abielueelse perekonnanime taastamist saab nõuda isik, kes nime muutis. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kostja ei ole esitanud taotlust abielueelse perekonnanime taastamiseks. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Kostja M.N.’i perekonnanimeks jääb „N.“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv.