Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Jätta menetluskulud kostja N. N. kanda. Määrata hagejate K. R. ja K. R. menetluskulude suuruseks 150 (ükssada viiskümmend) eurot ning mõista nimetatud summa kostjalt hagejate kasuks välja võrdsetes osades, kummagile 75 (seitsekümmend viis) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hagejate nõuded, väited ja tõendid 25.04.2017 esitatud hagiavalduse (tl 2-4) ja teiste menetlusdokumentide (tl 26-28) kohaselt omavad E. R. ja N. N. (edaspidi kostja) kahte alaealist last K. R. ja K. R. (edaspidi hagejad), kes on sündinud poolte abielust (abielu sõlmitud xx xx xxxx xxxx xxxx, xxxxxxx xxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxx). Laste vanemad elavad lahus alates xx xx xxx, millal viidi E. R. varjupaika, kuna laste isa käitus temaga vägivaldselt. Käesoleval ajal on menetluses kriminaalasi N. N. suhtes antud vahejuhtumiga seoses ja samuti on andnud E. R. kohtusse abielu lahutamiseks hagi (tsiviilasi nr x-xx-xxx). Alates detsember 2016 kuni hagi esitamiseni ei ole laste isa mitte kuidagi panustanud laste kasvatamisse rahaliselt. Kuigi laste isale on kriminaalmenetluse raames pandud lähenemiskeeld, ei takista vastav asjaolu tasuda ülekandega lastele elatist. Vastava asjaolu ei tähenda seaduse mõttes, et laste isal oleks õigus loobuda elatise tasumisest. Hagejate ema käib tööl ja kasvatab lapsi üksi, kuid ainuisikuliselt on tal väga raske laste vajaduste eest hoolt kanda. Laste ema on kostjaga üritanud läbi rääkida ja palunud tal tasuda mõlemale lapsele elatist seadusega sätestatud miinimumsummas, kuid kostja ei ole omalt poolt palvetele reageerinud. Eeltoodust tulenevalt taotlevad hagejad, et kummagi hageja kasuks mõistetakse kostjalt välja igakuuline elatis hagi esitamisest, s.o 25.04.2017 kuni hagejate täisealiseks saamiseni vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärale, mis on hagi esitamise seisuga 235 EUR kuus (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast)

2(6)

Tsiviilasi nr 2-17-6564 ning hagejad paluvad igakuulise elatise siduda poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Vastavalt PKS § 108 taotlevad hagejad mõista tagasiulatuvalt 5 kuu eest, s.o alates 01.12.2016, s.o ajast, kui pooled lahku kolisid, kuni hagi esitamiseni välja elatise võlgnevus, kogusummas 2310 eurot, s.o. kummalegi hagejale 1155 eurot järgneva arvestuse alusel: Detsember 2016 oleks pidanud kostja tasuma mõlemale hagejale kokku 430 eurot (2 x 215); Jaanuar 2017 –25.aprill 2017 oleks pidanud kostja tasuma mõlemale hagejale kokku 1880 eurot (2x235 x 4). Lisaks paluvad hagejad määrata tasumisele kuuluva igakuise elatisraha tähtpäevaks jooksva kuu 10. kuupäev. Kostja vastuväited ja tõendid, hagejate seisukohad nende osas Kostja on oma kirjalikus vastuses (tl 18-21) ja hiljem esitatud seisukohas (tl 41-43) märkinud, et hagi ta ei tunnista. Seoses hagis märgitud asjaoludega ja kriminaaluurimisega eraldati kostja lastest alates 28.11.2016. Laste ema ei ole palunud tasuda mõlemale lapsele elatist. Kostja oli täielikult pühendunud ise oma laste kasvatamisele alates nende sündimisest. Olen vahetanud. Ta soovib väga osaleda laste kasvatamises ja nende ülalpidamises ning hoolitseda nende eest, mitte asendada seda raha maksmisega. Tagasiulatuvat elatist ei ole kostjal võimalik tasuda, sest minu sissetulek on ebapiisav. Ta oli kuni käesoleva aastani Eesti Töötukassas arvel ja sai tööle alles aprilli kuus xxxxx xxxxxxx OÜ-sse katseajaga ning miinimumpalgaga. Kostja esitas pangakonto väljavõtte (tl 22), millest nähtub, et ta elas 2017.a mai kuuni töötukassa toetustest ja esimene töötasu summas 461,97 eurot laekus aprilli kuu eest 05.05.2017. a. Seega ei ole temal võimalik tasuda hagiavalduses nõutud elatist kahele lapsele kokku 2310 eurot ja ta palub kohtul jätta see nõue rahuldamata. Hagejad ei ole nõus oma tagasiulatuvat nõuet vähendama, sest hagejatele on saanud teatavaks, et kostja on vahepeal müünud ära perele ühisvarana kuuluva auto, tasunud juurdemakse summas 1600 eurot ning soetanud uuema auto. Vastavast kostja tegevusest nähtub ilmselgelt, et tegelikult on rahalised vahendid kostjal olemas, ainult ta ei soovi neid kasutada hagejate huvides. Kostjal ei olnud vajadust soetada uut autot ning vastava summa eest oleks saanud juba tasuda üle poole tagasiulatuvast elatise nõudest. Seda aga kostja ilmselgelt isegi ei kaalunud. Kostja läheb vastuollu ka enda vastuses viidatud punktiga, et vanem peab täitma laste ülalpidamise kohustust ka muu vara arvel, kui sissetulek ei ole piisav. Mis puutub igakuise elatise nõudesse, siis leiab kostja, et nimetatud summa väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid ning kostja senist panust laste ülalpidamisse, kuna vanematel on võrdsed õigused ja kohustused laste suhtes. Lisaks tuleb kostjalt nõutud elatise summa suurusel arvesse võtta hagejate seaduslikule esindajale hagejate kasvatamiseks makstavaid riiklike toetusi. Juhul kui selgub, et hagejate ema ei suuda omalt poolt miinimummääras sätestatud elatise määras hagejatele elatist pakkuda, tuleb tuvastada laste tegelikud kulud ning sellest lähtuvalt määrata vanemate vahel kindlaks laste ülalpidamiseks rahaline määr. Kui perekonnaseaduse (PKS) 101 lg 1 kohaselt peaks mõlema vanema ülalpidamiskohustus kahe lapse peale kokku olema 940 eurot (235 eurot elatise miinimum x 2 vanemat x 2 last), mida justkui arvestatakse laste tegeliku kuluna, siis riik maksab sellest kinni 100 eurot iga kuu lapsetoetuse näol. Kostja on nõus ja valmis maksma poole laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust, mille puhul võetakse arvesse kõik riiklikud toetused ja soodustused, mis lastega kasvatamisega seonduvalt antakse. Lisaks igakuisele 100 euro suurusele lapsetoetusele saab hagejate seaduslik esindaja ka tulumaksuvabastust iga-aastase tuludeklaratsiooni 3(6)

Tsiviilasi nr 2-17-6564 esitamisel. Tulumaksuseaduse § 231 lg 1 kohaselt lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel ülalpidav isik, kes peab ülal kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 1 848 eurot iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates teisest lapsest. Seega saab hagejate seaduslik esindaja, kellele laekub igakuine lapsetoetus iga aasta täiendavalt oma tuludest maha arvata 3696 eurot (1848 eurot x 2 last), mis teeb 20% tulumaksu puhul 739,20 eurot (3696 eurot x 0,2) aastas, mis on märkimisväärne summa. Kui see täiendav tulumaksuvabastusest saadav 739,20 eurot jagada 12 kuuga, siis see teeb 61,60 eurot kuus, millise summa riik täiendavat maksab laste ülalpidamiseks. Seega saab hagejate seaduslik esindaja iga kuu kokku 161,60 eurot riigi poolt makstavat tulu, mis on mõeldud laste ülalpidamiseks ning milline summa tuleb maha arvestada laste igakuisest tegelikust ülalpidamise kulust. Eelnimetatud asjaolude tõttu tulebki selgeks teha laste tegelik igakuine kulu, millest siis kostja arvates tuleb maha arvata 161,60 eurot riigi poolseid toetusi ja soodustusi igas kuus ning ülejäänud kulude summa hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel ära jagada. Samuti leiab kostja, et hagejate seadusliku esindaja sissetulekut tuleb arvestada käesoleva asja lahendamisel. Mis puudutab kostja vastuväiteid igakuulisele elatise nõudele, siis hagejate seisukohast on vastavad vastuväiteid asjasse puutumatud ning ei põhine seadusel ega kohtupraktikal. Hagejad nõuavad miinimummääras elatist ning sellisel juhul ei pea hagejad tõendama igakuulisi kulutusi ega hagejate seaduslik esindaja ei pea tõendama enda sissetulekuid ja väljaminekuid. Kostja on märkinud, et ta ei oma vahendeid elatise tasumiseks. Hagejad kahtlevad vastavas asjaolus ja pangakonto väljavõte ainuüksi ei tõenda, et kostjal tõepoolest ei oleks rahalisi vahendeid elatise tasumiseks. Pealegi on kostjal seadusest tulenev kohustus tasuda igakuulist elatist vähemalt miinimummääras ning kostja peab endale leidma sissetulekuallikad, mis võimaldaksid tal hagejaid ülal pidada. Kostja on täiselujõus mees, kes ei ole töövõimetu ning tal on võimalik leida endale töökoht, mis võimaldaks teenida sissetulekut, millest tasuda elatist. Praegusele töökohale on võimalus võtta ka lisatöökoht. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2016.aastal 215 eurot, 2017.aastal 235 eurot). PKS § 101 lg 2 kohaselt mõistab kohus elatise välja kindla summana või muutuva suurusena. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 lg 1 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hagejad esitanudki nõude elatise väljamõistmiseks miinimummääras ja seda alates 01.12.2016, millisest ajast alates ei ole pooled koos elanud ja kostja hagejaid toetanud ei ole.

4(6)

Tsiviilasi nr 2-17-6564 Mis puutub jooksva elatise nõudesse (s.t alates hagi esitamisest), siis sellise nõude puhul on Riigikohus korduvalt (nt lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-7-05 p 20, 3-2-1-118-12 p 16, 3-2-1165-13 p 15) selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub seaduse eelduse kohaselt kahekordne miinimumelatis (kuupalga alammäär) ning selles ulatuses: - ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada ja - tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad poole kuupalga alammäära ulatuses lapsele ülalpidamist anda. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et elatist ta hagejate ülalpidamiseks tasunud ei ole. Laste vajaduste kindlakstegemine olukorras, kus puudub seaduslik alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära, ei ole vajalik (vt ka allpool). Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise (lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04 p 10 ja 3-2-1-7-05 p 16). Oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) on Riigikohus veelgi konkreetsemalt öelnud, et: Kolleegium rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Seega ei vabane vanem ka piisava ülalpidamisvõime puudumisel alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Samas on seadus näinud ette võimaluse ka miinimummäärast väiksema elatise määramiseks, mille sätestab PKS § 102 pealkirjaga „Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine“ (kuigi PKS § 99 ei näe ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel ette vajadust arvestada kohustatud isiku varalise seisundiga). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi ei vabane vanem lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohaselt. PKS § 102 lg 2 teine lause sätestab, et kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (sellele viitab ka kostja). Küll aga sätestab sama lõike viimane lause, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 (p 14) nimetatud sätteid kommenteerides öelnud, et viidatud sätete järgi peab vanem ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi laps ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Antud juhul kohus eelpooltoodud asjaolusid tuvastanud ei ole, kostja neile ka ei viita. Hagejad on õigesti märkinud, et kostja varaline seisund ülalpidamiskohustuse määramisel miinimummäära piirides PKS § 99 lg 2 ja § 102 mõttes tähtsust ei oma, kui ei esine ülalmärgitud muid mõjuvaid põhjuseid. Selliseid põhjuseid kostja vastuväited ei sisalda – tegemist on töövõimelise isikuga, kel ei ole teisi ülalpeetavaid lapsi ja kes ka ei osale (lähenemiskeelu tõttu ei saa ka osaleda) laste ülalpidamises vahetult sellisel määral, mis annaks aluse elatise määramiseks alla miinimumi. Lastega koos elava vanema varaline seisund ei oma elatist miinimummääras nõudes tähtsust.

5(6)

Tsiviilasi nr 2-17-6564 Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi jooksva elatise osas alates hagi esitamisest ning mõistab kostjalt välja elatusraha PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tegemist on muutuva suurusega) alates 25.04.2017 igakuuliselt alaealiste laste ülalpidamiseks kuni laste täisealiseks saamiseni. Otsuse täitmise viisina on hagejad taotlenud elatise maksmist jooksva kuu 10. kuupäevaks, milline nõue on kooskõlas PKS § 100 lg 4 (isegi kostja huvides, sest tegelikult tuleb elatis kuu eest ette maksta) ja TsMS § 445 sätetega ja tuleb selliselt määrata. Puutuvalt tagasiulatuva elatise nõudesse märgib kohus, et kohtupraktikas on rõhutatud sellise nõude koormavust kostja suhtes, kui tegemist on summaga, mis paneb ta äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda ning kui eelnevalt ei ole elatist temalt nõutud. Asjas puuduvad tõendid, et hagejad oleks enne hagi esitamist kostja poole vastava nõudega pöördunud (kostja eitab seda), samas leiab kohus, et olles lastest eraldatud mitmeid kuid, pidanuks ta mõistma, et laste ülalpidamiskohustus on tal jätkuvalt. Arvestades, et kostja on esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt leidnud tööd aprillis 2017, aga silmas pidades ka hagejate vaidlustamata väiteid ühisvara osalise võõrandamise ja tehtud juurdemakse kohta (millist summat ei saanuks kostja teha oma miinimumsissetuleku arvelt), peab kohus mõistlikuks ja õiglaseks mõista kostjalt tagasiulatuv elatis välja osaliselt, summas 500 eurot kummagi hageja kohta, mis on ligikaudu 2 kuu elatise miinimummäär. Suurema summa tasumise kohustuse panemine tagasiulatuvalt ja ühekorraga oleks kostja varalist seisundit arvestades ebamõistlik, samas ei nõustu kohus sellega, et ligemale viie kuu eest kostja laste ülalpidamiskohustusest sootuks vabastada. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt jätta osaliselt kostja kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole. Hagejad on oma menetluskulude nimekirja 21.06.2017 menetlusdokumendis esitanud, kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuna kohus rahuldas hagi jooksva elatise osas, tagasiulatuva elatise nõudes aga ligemale pooles ulatuses, peab kohus mõistlikuks määrata kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 75% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest ehk 150 EUR. Hageja on näidanud menetluskuluna õigusabikulu 200 eurot hagiavalduse ja seisukoha koostamisele (1 tund kummagi dokumendi kohta tunnihinnaga 100 EUR), milline kulu on vajalik ja põhjendatud ning arvestab esitatu sisu ja mahtu. Nimetatud summa tuleb hagejate kasuks välja mõista võrdsetes osades ehk 75 EUR hageja kohta tulenevalt TsMS § 165 lg 1 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.