Hageja: N. R. (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxx x, xxxxx xxxx; e-post: xxx); lepgline esindaja Kaie Mandel (e-post: [email protected]) Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxx x-x, xxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx); lepinguline esindaja Monika Meerents ([email protected])
N. R. (R.) hagi R. R. (R.) vastu ühisvara jagamiseks kompromissi
kinnitamisega,
RESOLUTSIOON
I Kinnitada N. R. ja R. R. vahel sõlmitud, N. R. esindaja K. Mandeli poolt 25.09.2017 ja R. R. poolt 23.09017 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromissleping:
1.Lõpetada N. R. (R.) ja R. R. (R.) ühisomand poolte abielu kestel omandatud alljärgnevate kinnisasjade suhtes järgmiselt:
1.1.Pärnu maakonnas xxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxx x asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 1, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena R. R. ja N. R. (edaspidi nimetatud Korteriomand 1), jääb N. R. (R.) ainuomandisse;
Pärnu maakonnas xxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx asuv xxxx kinnistu, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud ühisomanikena R. R. ja N. R. (edaspidi nimetatud Kinnistu), jääb R. R. (R.) ainuomandisse;
1.3.Pärnu linnas xxxxxx xx x asuv korteriomand, mille reaalosaks on eluruum nr 4, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxx all ja mille omanikuna on teise jakku sisse kantud R. R. (edaspidi nimetatud Korteriomand 2), jääb R. R. (R.) ainuomandisse.
2.Seoses punktis 1 nimetatud ühisvaraks olevate kinnisasjade jagamisega:
2.1.annab R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris registriosa nr xxxxxxx teises jaos senise kande R. R. (R.) ja N. R. (R.)
Tsiviilasi nr 2-17-6042 ühisomanike kohta kustutamiseks ning N. R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) Korteriomandi 1 ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistamisavaldust asendab kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus;
2.2.annab N. R. (isikukood xxxxxxxxxxx) nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris registriosa nr xxxxxxx teises jaos senise kande R. R. (R.) ja N. R. (R.) ühisomanike kohta kustutamiseks ning R. R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) Kinnistu ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistamisavaldust asendab kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus.
3.Poolte ühisvaraks olev xx xxxx xxxx (registrikood xxxxxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot jääb täies ulatuses R. R. (R.) ainuomandisse.
4.Poolte ühisvaraks olev sõiduauto xxxxxxxxxx xxxx (riiklik registreerimismärk xxxxxx, VINkood xxxxxxxxxxxxxxxxxx) jääb R. R. (R.) ainuomandisse.
5.Poolte abielu kestel võetud kohustused jagavad pooled järgmiselt:
5.1.08.02.2012 AS-i SEB Pank, R. R. ja N. R. vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxxxxxxxxx tulenevad kohustused jäävad alates 01.10.2017 täies ulatuses N. R. (R.) kanda. N. R. kohustub pidama AS-iga SEB Pank läbirääkimisi, saavutamaks R. R. vabastamine laenulepingust nr xxxxxxxxxxx.
5.2.17.04.2007 AS-i Swedbank ja R. R. vahel sõlmitud laenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenevad kohustused jäävad alates 01.10.2017 täies ulatuses R. R. (R.) kanda.
5.3.01.09.2014 AS-i Swedbank ja N. R. vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenevad kohustused jäävad alates 21.09.2017 täies ulatuses R. R. (R.) kanda.
5.3.1.Väikelaenulepingust nr xx-xxxxxx-xx tulenevad kohustused loetakse R. R. poolt täies ulatuses täidetuks, kui R. R. tasub N. R. või AS-i Swedbank poolt teatatud 20.09.2017 seisuga laenulepingust tuleneva laenujäägi summa AS-i Swedbank või N. R. poolt osundatud arvelduskontole AS-i Swedbank või N. R. poolt osundatud selgitusega.
5.3.2.N. R. kinnitab, et 21.09.2017 tasus R. R. vastavalt käesoleva kompromisslepingu punktile
5.3.1.väikelaenulepingu nr xx-xxxxxx-xx laenujäägi täies ulatuses N. R. (R.) arvelduskontole.
6.Punktis 1 nimetatud kinnisasjade omandiõiguse üleandmise ja punktis 5 nimetatud kohustuste aluseks olevate lepingute muutmisega seonduvad kulud kannab see pool, kellele jääb vastavalt punktis 1 nimetatud kinnisasja ainuomand või kelle kanda jääb punktis 5 nimetatud kohustus.
7.Pooled lepivad kokku, et kummagi poole nimel poolte abielu lahutamise päeval olnud rahalised vahendid ja väärtpaberid jäävad selle poole ainuomandisse, kelle nimele pangaarve on avatud.
8.Pooled lepivad kokku, et N. R. tasub R. R.le enamsaadud vara arvel hüvitise summas 10 000 (kümme tuhat) eurot.
8.1.Hüvitise enamsaadud vara arvel summas 10 000 (kümme tuhat) eurot kohustub N. R. R. R.le (R.) välja maksma üksnes juhul, kui Korteriomand 1 võõrandatakse mistahes viisil (sh kinkimisel, Korteriomandi 1 paigutamisel mitterahalise sissemaksena äriühingu kapitali, Korteriomandi 1 võõrandamisel täitemenetluse käigus).
8.2.Pooled lepivad kokku, et kompromissi punktis 8.1 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks seatakse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx (kinnistu asukoht xxxxxxxxxx xxx x, xxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx) IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek R. R. (R., isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 10 000 (kümme tuhat) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
8.2.1.Punktis 8.2 sätestatud hüpoteegiga on tagatud kõik R. R. nõuded N. R. vastu, mis tulenevad tsiviilasjas nr 2-17-6042 kinnitatud kompromissi punktist 8, sh võimalikud sissenõudmiskulud.
8.3.N. R. ja R. R. paluvad kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek R. R. (isikukood
Tsiviilasi nr 2-17-6042 xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 10 000 (kümme tuhat) eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kinnistamisavaldust asendab kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus.
8.4.Tsiviilasjas nr 2-17-6042 kinnitatud kompromissi punktist 8.1 tulenevate N. R. (R.) kohustuste täitmata jätmise korral on hüpoteegipidajal R. R.l (R.) õigus nõuda sundtäitmist vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korrale. N. R. ja R. R. lepivad kokku, et Pärnumaal xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxxxx xxx x-x asuva korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) igakordne omanik allub kohesele sundtäitmisele tsiviilasjas nr 2-176042 kinnitatud kohtulikust kompromissist tulenevate hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks.
9.Pooled kinnitavad, et neile teadaolevalt puudub muu ühisvara, mida ei ole käesolevas kompromissis nimetatud. Kompromissis nimetamata varaesemed ei kuulu poolte ühisvara hulka. Pooled lepivad kokku, et kompromissis nimetamata esemed kuuluvad selle poole lahusvara hulka, kelle valduses vastav asi on.
10.Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. II Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-17-6042. III Menetluskulud on jaotatud kompromissiga. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra kindlaks menetluskulude suurust. IV Tagastada hagejal menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, mis kanda N. R. arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub teatavakstegemisest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohtu menetluses on N. R. hagi R. R. vastu ühisvara jagamiseks. 25.09.2017 saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kostja on digitaalselt allkirjastanud 23.09.2017 ja hageja lepinguline esindaja 25.09.2017. Pooled on kokku leppinud ühisvarasse kuuluvate kinnisasjade, kohustuste ja pangaarvetel olevate rahaliste vahendite omavahel jagamiseks. Kompromissleping sisaldab ka kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke poolte tahteavaldusi. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest. Pooled paluvad Pärnu Maakohtul TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel kinnitada poolte ühistest huvidest lähtudes esitatud kompromiss ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-6042 kohtumäärusega kirjalikus menetluses ilma kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, mille kohaselt ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab
Tsiviilasi nr 2-17-6042 üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota egamära kindlaks kulude suurust. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel hageja tasus selles asjas riigilõivu 300 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab temale hagilt seadusega ettenähtud suuruses tasutud riigilõivust 50%, s.o 150 eurot. TsMS § 150 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.