2.Mõista kostjalt S.V. ́ilt hageja K.G. kasuks välja elatis ajavahemiku 01.01.2017.a. kuni 22.09.2017.a. eest kokku 659,11 € (kuussada viiskümmend üheksa eurot ja 11 senti).
3.Mõista kostjalt S.V. ́ilt hageja K.G. kasuks välja elatis 156,66 € (ükssada viiskümmend kuus eurot ja 66 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 2/3 poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 23.09.2017.a. kuni K.G. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.
Hagejale K.G. ́le makstav elatis tuleb kostjal S.V. ́il kanda hageja seadusliku esindaja O.G. arveldusarvele XXXXXXXXXXX (SEB Pank) iga kuu 15. kuupäevaks järgneva kalendrikuu eest ette.
5.Võtta vastu hageja K.G. hagist osaline loobumise, s.o elatisenõudest 2016.a. detsembrikuu eest.
6.Käesolev kohtuotsus toimetada kohtumenetluse pooltele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta kostja S.V. ́i kanda.
2.Mõista kostjalt S.V. ́ilt hageja K.G. kasuks välja 750 € (seitsesada viiskümmend eurot).
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal S.V. ́il hageja K.G. kasuks tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud
2-17-106362
ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.17.05.2017.a. esitatud hagiavalduse kohaselt palub hagejate seaduslik esindaja O.G. kostjalt S.V. ́ilt välja mõista elatis, so elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärust kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. samuti palub hageja kostjalt S.V.`ilt välja mõista hageja K.G. kasuks elatis tagasiulatuvalt, s.o perioodi eest 01.12.2016.a. kuni 16.05.2017.a. kokku summas 1256,29 eurot. 14.08.2017.a. menetlusdokumendi p 10 kohaselt on hageja osaliselt loobunud elatise nõudest, s.o 2016.a. detsembri osas ja nõuab kostjalt elatist alates 01.01.2017.a. (tl 138).
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja O.G. ja S.V.`i ühine tütar, kes elab oma ema O.G. juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja ei toeta last rahaliselt alates 01.12.2016. Kostja ei osale piisavalt lapse ülalpidamises hagetavas perioodis, seetõttu nõuabki hageja kostjalt elatisvõlgnevuse perioodi eest 01.12.2016-16.05.2017. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma kohtusse hagiga kostja vastu elatise nõudes.
1.2.12.06.2017.a. on hageja seisukohti täiendanud, märkides, et kostja väide, et tema elas perega koos kuni 19.12.2016, ei vasta tõele. Tegelikult kostja ja hageja ema kunagi ei elanud ühe perega. Tavaliselt kostja töötas välismaal ja aeg-ajalt külastas hageja ema Pärnus. Tulles hageja emale külla on kostja mõni kord ostnud lapsele erinevaid asju, kuid rahaliselt ei ole hagejat toetanud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi mõjuvat põhjust lapsele ülalpidamise andmiseks muul viisil. Hageja aga ei ole nõus, et kostja ostaks talle mõnesid asju oma äranägemisel. Hageja soovib saada kostjalt ülalpidamist rahas, mida võiks kasutada hageja erinevate vajaduste rahuldamiseks. Kostja tunnistab, et täidab lapse ülalpidamiskohustuse alates 2017.aasta aprilli kuust, kandes lapse isiklikule kontole aprilli kuus 50 eurot ja mai kuus 48 eurot. Hageja ema ei ole andnud nõusoleku ette ega kiitnud heaks hiljem elatusraha tasumist lapsele isiklikult. Seega kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates 01.12.2016. ja tänaseks ajaks on elatise võlgnevus 1625 eurot, lähtudes järgmisest arvestusest: 01.12.-31.12.2016. (1 kuu) 215 eurot; 01.01.-30.06.2017. (6 kuud) 235 eurot x 6 kuud = 1410 eurot; kokku: 1625 eurot. Kostja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks kohtule alust vähendada elatist alla seadusega sätestatud miinimummäära, sest kostja ei ole tõendanud, et tema väidetav töövõimetus ei võimalda talle sobiva töö leidmist. Seda enam, et käesoleva ajani tegeleb kostja äriga ja tema on mitmete usaldusühingute esindama volitatud usaldusosanik (UÜ Xxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxxxxx; UÜ Xxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxxxxx) ning mitmete osaühingute juhatuse liige (Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx; Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx). Seega elatise vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära ei ole ühtegi seaduslikku alust.
1.3.07.08.2017.a. ja 14.08.2017.a. on hageja esitanud pärast eelistungit täiendavad seisukohad. Tööleping O.G.`ga oli üles öeldud alates 20.04.2017 TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) seoses
2-17-106362
töö ümberkorraldamisega ja struktuuriüksuse XXXXXXXXXXX (Xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx) likvideerimisega, mille tõttu kaob vajadus pakendaja koha olemasolus; Eesti Töötukassa otsus hageja ema töötuna arvele vastuvõtmiseks alates 16.05.2017.a. Hageja ema, kelle juures laps elab ja kelle ülalpidamisel on, läks töölt mitte omal soovil, vaid koondamise tõttu ja peale töölepingu tööandjapoolset ülesütlemist teeb kõike temast sõltuvat sobiva töö leidmiseks ja lapsele vajaliku ülalpidamise andmiseks ajal, mil kostja igati kaldub kõrvale lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Nagu nähtub hageja ema O.G. pangakonto väljavõtetest (Lisad 4-5), perioodil 01.01.201730.04.2017 oli hageja pere sissetulekuks peretoetus kahele lapsele 100 eurot kuus (sh hageja lapsetoetus 50 eurot kuus), M.L. poolt hageja vanemale vennale kohtutäitur Rocki Albert`i kaudu välja makstud elatusraha, kokku 368,55 eurot, s.o. 92,14 eurot kuus (368,48 : 4 kuud = 92,14), hageja emale tulumaksu tagastus 2016.aasta eest 485,72 eurot, välja makstud töötasu ja koondamisraha 2912,39 eurot, kokku 3398,11 eurot, s.o. 849,53 eurot kuus (3398,11 : 4 kuud = 849,53). Perioodil 01.05.2017–24.07.2017 oli hageja pere sissetulekuks peretoetus kahele lapsele 100 eurot kuus (sh hageja lapsetoetus 50 eurot kuus), M.L. poolt hageja vanemale vennale kohtutäitur Rocki Albert`i kaudu välja makstud elatusraha, kokku 320,57 eurot, s.o. 106,86 eurot kuus (320,57 : 3 kuud = 106,86 eurot), hageja emale välja makstud madalapalgaliste toetus 2016.a. eest 286,69 eurot, töötuskindlustuse hüvitis kokku 331,68 eurot (makstakse välja 23.05.201718.11.2017 – Lisa 6) , tööpraktika stipendium 34,56 eurot, tööpraktika sõidukulu 7,20 eurot, kokku 660,13 eurot, s.o. eurot 220,04 kuus (660,13 : 3 kuud = 220.04). Seega hageja ülalpidamiseks jääb 123,35 eurot (220,04 : 3 in. = 73,35 + lapsetoetus 50.- eurot = 123,35), mida paraku ei jätku lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja soovib tõendada asjaolu, et kostja varaline seisund lubab tasuda hagejale elatusraha hageja poolt nõutud miinimummääras. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte reg.osa nr 3093603 kohta, millest võiks näha, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga Xxxxxxxxxxx linnas, üldpinnaga 166,40 m2, mis oli soetatud pangalaenuga 21.01.2008, s.o. väidetava töövõimetuse ajal. 24.07.2017 toimunud kohtuistungil väitis kostja, et tema on töövõimetu alates 2000.aastast, mis on väheusutav väide, kuna ühtki pank ei anna laenu töötu inimesele 100% töövõimetusega. Samas juhib hageja kohtu tähelepanu sellele asjaolule, et kostja väidetav töövõimetus 100% ulatuses ei olnud takistuseks tema poolseks äriühingute juhtimiseks, näiteks UÜ Xxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 17.07.2013, UÜ Xxxxxxxxxxx, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 18.07.2013, Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 23.01.2013, Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 25.10.2013, Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 30.10.2013, Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx – alates 11.02.2015. Hageja emale on teada, et kostja veel tegeles tubakatoodete salaveoga, mis on tuvastatud ka Pihkva Linnakohtu 05.12.2012 kohtuotsusega väärteoasjas nr 5-677/2012 (venekeelne info on kättesaadav http://docs.pravo.ru/document/view/44641657/73404421/) ning senini tegeleb kütuseäriga (info on kättesaadav http://www.postimees.ee/897646/kutusearile-paistab-joulinelopp-vedajad-plaanivad-protesti). Seega kostja sissetulekuks on lisaks töövõimetuspensionile veel ka kommertstegevusest saadav, kuid deklareerimata jääv tulu.
KOSTJA VASTUS
2.1.Kostja S.V. on kohtule 02.06.2017.a. edastatud vastuses hagile vastu vaielnud ja on leidnud, et hagi tuleks jätta rahuldamata, sest kostja on elatise maksmise kohustust täitnud. Kostja on tasunud igakuiselt sularaha 50 eurot ja alates 2017.a. aprillist ülekandega A.N. pangakontole 50 eurot (05.04.2017., 10.04.2017.) ja 48 eurot (06.05.2017., 16.05.2017., 26.05.2017.). Kostja ei saa rohkem maksta, sest tema sissetulekuks on töövõimetuspension 334,91 eurot ja sotsiaaltoetus 29 eurot, muid sissetulekuid ei ole. Kostjat aitab tema tütar, kes maksab kostja igapäevaste kulude eest. Kostja taotleb elatise vähendamist 50 euroni kuus.
2-17-106362
2.2.02.08.2017.a. on kostja pärast eelistungit esitanud täiendavad tõendid, s.o dokumendid kulude kohta ja selgituse, mille järgi 2016 aasta detsembrikuus on ta ostnud oma tütrele K.G.le riideid ja jalanõusid 900€ ulatuses. Ostu osaliseks tõenduseks on S.V.ile O.G. poolt 11.01.2017 kell 13:32 saadetud SMS , mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine:“ eelmisel kuul ostsid sa K.le asju. Tubli. Mis sellel kuul saab? Arve numbrit sa tead.“
MENETLUSE KÄIK
3.17.05.2017.a. võttis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 24.07.2017.a. toimunud eelistungil on kohtumenetluse pooled jäänud kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras seisukohtade, vastuväidete, taotluste ja tõendite esitamise tähtajaks 07.08.2017 a ja eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 14.08.2017.a. 12.09.2017.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike tõendite ja seisukohtadega ning kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - hageja seadusliku esindaja O.G. ja kostja S.V. kooselust on sündinud hageja K.G.; - kostja kolis hagejast eraldi elama 2016. aasta detsembris; - kostja on tasunud 2016.a novembris hageja seaduslikule esindajale kokku 500 eurot (vt 24.07.2017. eelistungi protokolli).
4.2.PKS § 100 lg 1 järgi ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2017.a. kehtiva palga alammäära järgi on elatise miinimum 235 eurot kuus ühe lapse kohta. Hageja seaduslik esindaja on algselt nõudnud igakuist alates 01.12.2016.a., kuid on seejärel 14.08.2017.a. vähendanud nõuet loobudes elatisest 2016.a. detsembris. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Eeltoodu alusel kohus võtab hageja nõudest osalise loobumise vastu, s.o detsembrikuu elatisenõue osas ning lõpetab selles osas tsiviilasjas menetluse. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 kohus lahendab menetluse osalise lõpetamise küsimuse otsusega.
4.3.Kohus nõustub hagejatega leides, et kostja ei ole andnud hagejale piisavalt elatist. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (RKTKo 3-2-1-69-13, p 17). PKS § 101 lg 1 sätestab elatise väikseima suuruse, mida saab korrigeerida PKS § 102 lg 1 sätestatud erandlikele asjaoludele tuginedes. Kohus leiab, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aastal valminud uurimus "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika"). Seega ei tohi üldjuhul lapsele välja mõistetav elatis olla väiksem, kui PKS § 101 lg 1 sätestatud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja seaduslik esindaja on nõudnud elatist miinimummääras. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool
2-17-106362
Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostja leiab, et tal puuduvad võimalused maksta hagejale igakuiselt elatist, sest tuleb arvestada, et kostjal on väike sissetulekut, mis ei võimalda kõik kostja vajadusi katta. PKS § 102 lg 1 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja taotles elatise väljamõistmist 50 eurot kuus. Töövõimetuse tõendamiseks on kostja S.V. esitanud kohtule Sotsiaalkindlustusameti 28.07.2016.a. otsused, millest nähtub, et kostja S.V. on täielikult töövõimetu (100%), põhjuseks on üldhaigestumine. Nimetatud dokumentides märgitakse, et S.V.i igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on täielikult takistatud (tl 54-57). Kostja S.V. on sissetulekute tõendamiseks esitanud Sotsiaalkindlustusameti 01.06.2017.a. tõendi, millelt nähtub igakuise pensioni suurus alates 01.04.2017.a. 334,91 eurot (tl 29), samuti Maksuja Tolliameti tõendi, mille kohaselt kostja sissetulekuks perioodil 01.01.2017.a. kuni 30.06.2017.a. sotsiaaltoetused summas 334 eurot. S.V.i pangakonto väljavõttelt nähtub igakuise laekumisena pension 139,10 eurot, mis on S.V.i seletuste kohaselt pool pensionist, sest kohtutäitur peab tema sissetulekust 50% kinni. Kohus leiab, et kostjal S.V.il on mõjuv põhjus elatise maksmiseks teisiti kui elatise miinimummääras, sest kostja on töövõimetu, mis takistab tal täistöökohaga sissetulekut teenida.
4.4.PKS § 105 lg 3 alusel täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja seaduslik esindaja O.G. on kohtule esitanud Maxima Eesti OÜ 14.03.2017.a. teatise, millest nähtub, et O.G. tööleping on lõpetatud koondamise tõttu (tl 90), Töötukassa 16.05.2017.a. otsusest nähtub, et viimane on töötuna arvele võetud ja on määratud tööotsimiskava (tl 91-93). Hageja seadusliku esindaja Swedbank AS kontoväljavõttest nähtub igakuise sissetulekuna sotsiaaltoetused ca 300 eurot ja elatis teisele alaealisele ülalpeetavale M.L.lt ca 30-50 eurot kuus. Kohus leiab, et eeltoodud tõendite alusel ei saa hageja seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda anda ülalpidamist rohkem, kui miinimummääras, arvestades asjaoluga, et mõlemad vanemad peavad andma võrdse panuse (PKS § 116 lg 1). Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja S.V. poolt pakutud igakuine elatis 50 eurot on liiga väike ning ei ole kostja elatustaset ja kostja sissetuleku teenimise võimalusi arvestades põhjendatud. Nimelt kuulub kostjale korteriomand asukohaga Arhitekti 4 - 12, Tartu, millele on seatud hüpoteek Nordea Bank AB kasuks. Kostja selgituste järgi tuleb pangale igakuiselt tasuda laenumakseid. Tegemist on kostja elukohaga, mis osutab kohtu hinnangul sellele, et kostja on ise võimeline korteriomandi eest hoolitsema, tasudes nii laenumakseid kui ka kommunaalkulusid. Kohus kohustas eelistungil nii hageja seaduslikku esindajat kui ka kostjat esitama kõik andmed selle kohta, millised on sissetuleku allikad, kostja ei ole esitanud kohtule andmeid tütrelt raha saamise kohta, mille eest endaga seotud kulude tasuda. Sissetulekute teenimise võimalusele viitab ka asjaolu, et kostja on kuue juriidilise isiku juhatuses (tl 126-131) ning hageja väljavõtted ajakirjandusest (tl 88), et kostja teenib tulu kütuse veoga. Kostja võimelisusele tasuda lapsele enam kui 50 eurot kuus viitab ka asjaolu, et kostja on olnud võimeline tegema ca 900 suuruseid kulutusi, et osta lapsele keskmisest kallemaid riideesemeid (vt otsuse p 4.5.). Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul kostja elustandard kõrgem, s.t kostja ei elatu üksnes sotsiaaltoetustest ja tema sissetulekud võimaldavad maksta lapsele elatist suuremas ulatuses, mistõttu tuleb kostjal tasuda 2/3 miinimumelatisest. Kostja, kes on suuteline leidma endale teisi sissetulekuallikaid ja peab lapse ülalpidamiseks ka vajalikke pingutusi tegema. Seejuures tuleb märkida, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut
2-17-106362
ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, s.t lisaks eluasemele tuleb vanemal tasuda kulude eest toidule, transpordile, sidekuludele ja õppevahenditele jne, mis toob lastega koos elavale vanema kaasa kulusid, seetõttu on lastele miinimummääras elatise maksmine rahas laste huvides. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 13). Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2017. kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 28.03.2017.a. Kohus mõistab hageja K.G. kasuks välja elatise mitte vähem, kui 2/3 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast kuus, s.o 2017.a. aastal 156,66 eurot ühes kuus. Seega palga alammäära suurenemisel tuleb kohtuotsuse täitmise käigus automaatselt ümber vaadata ka väljamõistetud elatise suurus. Elatisenõue alates hagi esitamisest 01.01.2017.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni tuleb rahuldada. Elatise suuruseks on kokku 1368,12 eurot (8*156,66€+22*5,22€), millest tuleb maha arvestada tasutud elatis (vt otsuse p 4.5.).
4.5.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ja 2 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 alusel antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Hageja seaduslik esindaja on võtnud 02.03.2017.a. toimunud kohtuistungil õigeks, et kostja on ostnud hagejale tahvelarvuti Lenovo maksumusega 289,98 eurot (tl 59), telefoni Umi London maksumusega 89,90 €, Adidase vabaajariided summas 47,40 €,kleit summas 24,95 €, ujumisprillid ja Nike vajaja- ja treeningriided riided 132,52 €, rula 47,45€, käterätikud 21,97 € ja pidžaama summas 9,99 €, seega kokku 664,16 eurot. Kohus leiab, et lapsega seotud kuludeks tuleb lugeda sportpluus maksumusega 14,99 € (tl 70) ja kingad 29,95 € (tl 69). Kohus ei nõustu hageja seadusliku esindaja seisukohaga, mille järgi ei saaks nimetatud kulusid arvestada, sest lapsel on riided olemas ja et tahvelarvutit kasutab laps kuus vaid mõne korra. Kohus leiab, et eelnimetatud kulud on lapsele vajalikud riideesemed, kingad, telefon ja tahvelarvuti, mille võrra tuleb elatise suurust vähendada kokku summas 709,01 € ja lõplikuks kostjalt väljamõistetavaks elatiseks kujuneb 659,11 €. Kostja kulutuste võrra ei pidanud hageja seaduslik esindaja tegema kulutusi riietamiseks ja kulutuste tegemiseks, hageja esindaja ei ole ka tõendanud, et ta oleks lapsele mobiiltelefoni või tahvelarvuti ostnud. Telefoni ja tahvelarvuti vajalikkuses ei ole põhjust kahelda. Kohtu hinnangul ei saa teisi kostja kulusid arvestada, sest Samsung Galaxi J3 kasutab kostja ise, mida ta näitas kohtuistungil enda käes, samuti nähtub 31.03.2017.a. tšekilt, et on ostetud meeste pluus (tl 68). Kohus ei arvesta elatise maksmisena ka kingitusi, s.t ehteid ja mänguasju, sest nende kulutuste võrra ei ole vähenenud lapsega koos elava vanema kulud lapse ülalpidamiseks. Kostja on soovinud elatise maksmisena arvestada maksed hageja seadusliku esindaja kontole (tl 73). Swedbank kontoväljavõttelt nähtub maksekorralduse selgituses „laen tagasi,“ mille kohta hageja seaduslik esindaja avaldas, et maksed olidki laenuna mõeldud. Kohus leiab, et nimetatud maksed summas 335 eurot ei saa elatise maksmisena arvestada, sest kui eesmärk oleks olnud laenu asemel elatist maksta, siis oleks seda ka makse selgituses märgitud. Kohus nõustub ka hageja seisukohaga selles, et perioodil 01.04.2017.a. kuni 31.07.2017.a. A.N. pangakontolt tehtud ülekanded K.G. pangakontole 12 korral summades 16 – 32 eurot korraga ei saa käsitleda elatise maksmisena, sest tegemist on taskurahaga, mida võivad mõlemad vanemad anda lapsele vabaks
2-17-106362
kasutamiseks, kuid selle võrra ei vähenenud hageja seadusliku esindaja vajalike kulude suurus, mida tal tuleb igakuiselt lapse huvides teha (tl 74-75). Hagihind
5.Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on TsMS § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tsiviilasja hind tuleb määrata selle järgi, milline on kohtulahendi tegemise ajal hageja lõplik nõue, arvestades mh miinimumelatise suurenemist. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2115 eurot (235x9). Menetluskulud
6.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Võttes arvesse, et tegemist on alaealise lapse elatisenõudega, siis peab kohus TsMS § 162 lõigete 1 ja 4 koosmõjust tulenevalt võimalikuks jätta poolte kantud menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 ja 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. 14.09.2017.a. esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotluse, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 1000 eurot, s.o 10 tundi (100 eurot/h) järgmiselt: - hageja nõustamine elatisnõudes kostja vastu - 50.- eurot (0,5h); - hagiavalduse 3-l lehel (v.a. menetluskulude nimekiri) koostamine – 200.- eurot (2,0h) ; - kostja 02.06.2017 vastusega hagile tutvumine ja hageja 11.06.2017 seisukoha koostamine - 200.- eurot (2,0h) ; - 24.07.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine - 100.- eurot (1,0h) ; - 07.08.2017 menetlusdokumendi 2-l lehel koostamine - 150.- eurot (1,5h) ; - kostja 27.07.2017, 02.08.2017, 07.08.2017 ja 10.08.2017 menetlusdokumentidega tutvumine ja 14.08.2017 menetlusdokumendi (v.a. menetluskulude nimekiri) 3,5-l lehel koostamine 200.- eurot (2h) ; - 12.09.2017 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine - 100 eurot (1h – Lisa 1). Kostja on 18.09.2017.a. esitanud vastuväite, mille järgi ta ei ole nõus hageja esindaja lepingulise esindaja poolt esitatud ülepaisutatud menetluskuludega.
2-17-106362
Kohus leiab, et hageja nõustamine, hagiavalduse koostamine ja kostja vastusega tutvumine ei vajanud kokku 4 h 30 min, sest hagiavaldus on esitatud miinimumelatise nõudmiseks ja kostja vastus ei sisaldanud seisukohti, mis vajanuks 2 tunni pikkust tutvumist. Põhjendatud kulu nende kolme toimingu peale kokku on 2 tundi. Eel- ja kohtuistungil osalemine ja ettevalmistamine 3,5 tundi on põhjendatud kulu, samuti kostja menetlusdokumentidega tutvumine ja vastuse koostamine 2h. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks kokku 7 tundi ja 30 minutit. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 100 €/h. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse summas 750 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse teinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.