Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-12-54031
Tsiviilasi
OÜ Metssalu Ehitus hagi Margus Türkson vastu 3825,79 euro väljamõistmiseks 3825,79 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Türksoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Margus Türkson (isikukood XXXXX), esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
esindajad
Vastustaja (hageja): OÜ Metssalu Ehitus (registrikood 10191768), esindaja Harri Paabo
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta OÜ Metssalu Ehitus kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
nõudeõigus mitte ainult lepingujärgse võlgniku (s.o kostja) vastu, vaid ka J.S.S Ehitus OÜ vastu. Kirjaliku lepingu sõlmimine iseenesest kinnitab asjaolu, et pooled soovisid võlgnevuse õiguslikus suhtes markeerida. Nimelt on lepingu sõlmimine kohustuslik üksnes võlakohustuse ülevõtmise korral. Maakohus leidis, et hageja on oma raamatupidamises kajastanud tõlgendava kokkuleppe alusel senise võlgnevuse lõppemise ja uue võlgnevuse tekkimise, mis kinnitab, et hageja on päris algusest peale mõistnud allkirjastatud kokkulepet võla ülevõtmisena, mitte võlaga ühinemisena. J.S.S Ehitus OÜ on registrist kustutatud 23.01.2012. See ei oleks likvideerimis- või pankrotimenetluseta olnud võimalik, kui viimasel lasunuks (oma raamatupidamise kohaselt) võlg hageja ees. Kostja on J.J.S Ehitus OÜ ainuomaniku ja juhatuse ainuliikmena likvideerimismenetluse läbi viimata jätmise ja pankrotiavalduse esitamata jätmise kaudu tunnustanud J.S.S Ehitus OÜ-l hageja ees võlgnevuse puudumist. Kostja on sõlmitud kokkuleppe täitmiseks teinud 20.05.2009 ja 17.07.2009 hagejale kaks makset summas 2000 krooni selgitusega „vastavalt lepingule“. Maakohus leidis, et kokkuleppe sõlmimise ja vormistamise ainus põhjus ja lepingupoolte ühine eesmärk sai seisneda selles, et fikseerida aastal 2006 tekkinud ja seni tasumata võla suurus ning isik, kes selle ära maksma peab, sest J.S.S Ehitus OÜ selleks aastal 2008 enam võimeline ei olnud. Hageja on tõendanud, et tegemist on konkreetselt konstitutiivse võlatunnistusega, mille sõlmimisele oli poolte tahe suunatud, vältimaks hilisemad võimalikke vaidlusi ning see poolte tahe on selgelt väljendunud lepingus kirjapanduna. Maakohus ei pidanud õigeks lähenemist, et näiteks pooled, kes pole õigusharidusega isikud, peaksid või suudaksid lepingusse kirja panna sellised mõisted nagu konstitutiivne kohustus. Võlatunnistus kui iseseisev abstraktne kohustus võlaõiguslikku alust ei vaja, sest selle kehtivus ei sõltu selle aluseks oleva tehingu kehtivusest ja sellele ei saa esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Kuna lepingus on kokku lepitud kostja poolt igakuuliste osamaksete tegemise kohustuse, siis aegub igaüks neist eraldi. Vanim kuumakse muutus sissenõutavaks 01.01.2010. Hagi esitamiseks ajaks (17.12.2012) ei olnud möödunud TsÜS § 146 lg-s 1 ettenähtud aegumistähtaeg.
3) on maakohus jätnud tähelepanuta, et vastustaja ei ole tõendanud võlgnevuse olemasolu ega mistahes teenuse osutamist J.S.S Ehituse OÜ-le. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 178 lg 4. Kuna apellant ühines kohustusega selle tagamise eesmärgil ja apellandist sai lepingu alusel solidaarvõlgnik, on apellandil võlgnikuga võrdsed õigused esitada vastuväiteid nõude olemasolu kohta. Hageja ei suutnud kohtumenetluse vältel kohtule tõendada, millisest töövõtulepingust, millal teostatud tööde, milliste (maht, omadused ja kvaliteet) tööde ning kus teostatud tööde eest võlgneb J.S.S Ehitus OÜ hagejale rahalisi vahendeid; 4) on maakohus tõlgendanud lepingut meelevaldselt ja kontekstiväliselt. Lepingu tõlgendamisel ei saa lähtuda ainuüksi kasutatavatest terminitest ja/või nende puudumisest. Konstitutiivne võlatunnistus tuleb väljendada selgelt; 5) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et pooled oleksid pidanud lepingus vastupidiselt konstitutiivse võlakohustuse selgele sõnastamisele sõnastama eraldi solidaarkohustuse. Solidaarkohustuse mõiste tuleb seadusest. Apellandi näol on tegemist füüsilise isikuga, kes oli J.J.S Ehitus OÜ juhatuse liige. Juhatuse liige ei vastuta isiklikult äriühingu kohustuste täitmise eest, vastutus saab tekkida ainult seaduses sätestatud juhtudel ja/või lepingust tulenevalt.
võlausaldajale tegelikult sellest võlatunnistusest tulenevat rahasummat võlgu muul alusel, on konstitutiivne võlatunnistus alusetu ja see tuleb VÕS § 1028 jj järgi tagasi täita.“ Seega tulenevalt viidatud Riigikohtu seisukohast isegi kui käsitleda 15.09.2008 lepingut konstitutiivse võlatunnistusena, siis puuduks kostjal kui võlgnikul võlg hageja kui võlausaldaja eest, konstitutiivne võlatunnistus oleks alusetu ning see tuleb VÕS § 1028 jj järgi tagasi täita.
senise võlgniku ja võlausaldaja vahelises õigussuhtes. Antud juhul ei olnud väidetavalt 2006. aastal tekkinud kohustus selle ülevõtmise ajaks kostja poolt 15.09.2008 aegunud. TsÜS § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kohustuse ülevõtmisega kostja tunnustas nõuet ja seetõttu aegumine senise võlgniku ja võlausaldaja vahelises õigussuhtes katkes 15.09.2008 ning algas uuesti 16.09.2008. Asja materjalide kohaselt on hageja nõudnud kostjalt võlgnevust alates 01.01.2010 (I kd tl 3). Kuna hagi on esitatud 17.12.2012, siis tulenevalt TsÜS §-st 154 ei ole hageja nõue aegunud (pooled olid lepingus kokku leppinud igakuistes maksetes).
Käesolevas asjas ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ja seetõttu ka ringkonnakohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.