Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. september 2017, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-11191
Tsiviilasi
E M ja V M hagi R M vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
5850 eurot
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: E M (isikukood XXX) Hageja II: V M (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: O M (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kostja: R M (isikukood XXX , elukoht, XXX)
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada
2-17-11191 apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
E M ja V M Maksiva esitasid Viru Maakohtule oma seadusliku esindaja kau-du hagi R M vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja laste ülalpidamises. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras kuni täisealiseks saamiseni.
Kostja esitas 31. augustil 2017. a kohtule kirjaliku vastuse, milles märgib, et tunnistab hagi ning on võtab hagi õigeks.
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja R M võttis 31. augustil 2017.a. esitatud vastuses hagi õigeks (tunnistas hagi). Kuigi TsMS § 444 lg 3 võimaldab kohtul teha õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, peab kohus vajalikuks märkida, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100, § 101 lg 1. Perekonnaseaduse (PKS) 97 p 1 alusel ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2017. aastal on 470 eurot, seega on elatise miinimummäär 235 eurot. Kuna hageja nõuab igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole lapse vajaduste tõendamine vajalik. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras.
2-17-11191 Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus R M E M ja V M kasuks elatise kummalegi igakuiselt 235 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nende täisealiseks saamiseni.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab kostja. Toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks menetluskulusid tekkinud. Seega hagejale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.