lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-54188/16

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-54188/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2279
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 293 lg 1Ekspertiisi korraldamine ja eriteadmistega isiku arvamusTsMS § 177 lg 1Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 244 lg 1EeltõendamismenetlusTsMS § 247 lg 4Eeltõendamismenetluse algatamineTsMS § 368 lg 1TuvastushagiTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 375 lg 1Haginõuete eraldamineTsMS § 423 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-54188/51Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja04.04.20162-14-54188/69Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.20162-14-54188/71Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.09.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-2822/8Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-54188

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-14-54188

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2015.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loornurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

MJ’i hagi MP’u vastu reaalservituudi määramise, kasutuskorra kindlaksmääramise ja korstnate suitsulõõride seisukorra tuvastamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.03.2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MJ’i määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja (määruskaebuse esitaja): MJ (isikukood XXXXXXXXXX) tehinguline esindaja RÕA korras vandeadvokaadi abi Henn Koduvere Kostja: MP (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Harju Maakohtu 18.03.2015.a määrus muutmata.
2.Jätta MJ’i määruskaebus rahuldamata.
3.Määruse peale võib osas, millega lahendati tuvastushagi läbivaatamata jätmine, Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1(5)

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 15.07.20262-23-11372/67Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20262-25-12070/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-20-12865/44Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 427Edasikaebamine hagi läbivaatamata jätmise määruse peale
TsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
TsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

Tsiviilasi nr 2-14-54188

1.Harju Maakohtu menetluses on hagi reaalservituudi määramise, kasutuskorra kindlaksmääramise ja korstnate suitsulõõride seisukorra tuvastamise nõudes.
2.23.09.2014.a menetlusdokumendiga esitas hageja taotluse määrata ekspertiis XXXXX XX ja XXXXX XX kütteseadmete korstnate suitsulõõride tuleohutuse kindlakstegemiseks ning korstnate tuleohtlikkuse korral, korstnate tuleohtlikuks muutmise põhjuste kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse raames või tuvastushagi nõude alusel. Varasemalt on tekkinud olukordi, kus XXXXX XX omaniku küttekollete kasutamisel on tekkinud tulekahju ning XXXXX XX ruumidesse on XXXXX XX küttekollete kasutamisel sattunud suitsu- ja vingugaasi. Seetõttu on hagejal põhjendatud arvamus, et kas XXXXX XX kütteseadmed või siis XXXXX XX ja XXXXX XX korstnate suitsulõõrid või mõni nendest pole korras ja on tuleohtlik. On üldarusaadav, et tuli ning suitsu- ja vingugaas on väga ohtlikud inimese varale, tervisele ja elule. Tõendatud asjaolu, et XXXXX XX küttekolded või XXXXX XX omanike poolt kasutatud suitsulõõrid on tuleohtlikud, oleks alus nõudele nende kollete või lõõride remontimiseks. Seetõttu leidis hageja, et inimeste vara, tervise ja elude edasise ohustamise vältimiseks tuleb kindlaks teha XXXXX XX ja XXXXX XX kütteseadmete korstnate suitsulõõride olukord (töökindlus ja tuleohutus). Lisaks, kui selgub mõne korstna suitsulõõri tuleohtlik olukord, tuleks kindlaks teha selle lõõri tuleohtlikuks muutumise põhjused. Tuleohtlikuks muutumise põhjused tuleb kindlaks teha selleks, et saaks nõuda lõõride remontimist ning remondikulud sisse nõuda selle kinnistu omanikult, kes on põhjustanud lõõride kahjustamise ja tuleohtlikuks muutumise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja õiguslik huvi on antud juhul tuleohtliku olukorra kõrvaldamine ja vastavate kulude sissenõudmise võimaldamine. TsMS § 244 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Hageja leiab, et kui XXXXX XX kasutatud küttekollete ja suitsulõõride ekspertiisi tegemine viibib, võib edaspidi üha raskem olla kindlaks teha XXXXX XX ja XXXXX XX suitsulõõride tuleohtlikuks muutumise põhjusi ning see omakorda võib muuta võimatuks hageja poolt tuleohtliku olukorra kõrvaldamise nõudmise ja vastavate kulude kostjalt sissenõudmise.
3.31.10.2014.a esitas kostja taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks korstnate suitsulõõri seisukorra tuvastamise nõudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ja 2 alusel. Korstnalõõride tehniline seisukord ei kvalifitseeru ei õigussuhteks ega ka selle puudumiseks TsMS § 368 lg 1 alusel. Kostja on seisukohal, et tegemist on halduskohtumenetluse pädevusse kuuluva nõudega päästeseaduse § 5 ja § 15 lg 1 alusel. Kostja ei ole lõõre kasutanud ega sellega kostjaid ohustanud.
4.Hageja vaidles vastu kostja taotlusele hagi läbivaatamata jätmiseks. Hageja soovib tuvastus- või eeltõendamismenetluses välja selgitada korstnalõõride tuleohtlikuks muutumise põhjused, et selle alusel võimaluse korral esitada remontimise nõue ja kahjunõue. Eeltoodust tuleneb, et seega on hageja taotluse üks osa võimaliku õigussuhte aluse, s.o korstnalõõride tuleohtlikuks muutumise põhjuste, väljaselgitamine. Kui eeltõendamismenetluses selgub lõõride tuleohtlikkus ja selle põhjused, tekib nende asjaolude alusel õigussuhe, mille alusel on võimalik nõuda lõõride kordategemist ja/või vastavate kulude kandmist või kahjude hüvitamist. Samuti märkis hageja, et hageja ei saa haldusmenetlust algatada ja hageja ei saa halduskohtusse esitada kaebust kostja vastu. Hageja ja kostja on füüsilised isikud ning ei oma omavahelistes suhetes haldusorganite pädevust.

2(5)

Tsiviilasi nr 2-14-54188

5.Harju Maakohus jättis 18.03.2015.a määrusega mh läbi vaatamata hagi korstna suitsulõõride seisukorra tuvastamise nõudes ning jättis rahuldamata ka hageja taotluse eeltõendamismenetluse korraldamiseks. Kohus jäi seisukohale, et korstna suitsulõõride seisukorra tuvastamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Tegemist ei olnud kohtu hinnangul nõudega, mida kohus oleks saanud käesoleva menetluse raames iseseisvalt menetleda. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus jõudis seisukohale, et suitsulõõride seisukorra kindlakstegemine iseenesest ei anna hagejale võimalust õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Kohus jättis hageja nõude suitsulõõride seisukorra tuvastamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Lähtuvalt eeltoodust jättis kohus rahuldamata ka hageja taotluse ekspertiisi määramiseks, kuna võimaliku ekspertiisi tulemusel saadav teave selle kohta, millises seisukorras on korstnate suitsulõõrid, ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluses olevate nõuete osas relevantne. Nimelt, tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 võib kohus menetlusosalise taotlusel küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Tulenevalt eeltoodust jõudis kohus seisukohale, et antud juhul ei saa ekspertiisiga välja selgitada asjas tähtust omavaid asjaolusid. Kuivõrd kostja ei väljendanud enda nõustumist eeltõendamismenetluse korraldamiseks, samuti ei põhistanud hageja veenvalt ega tõendanud, et tõendid võivad kaduma minna, ei ole TsMS § 244 lg 1 kohaldamise eeldused täidetud, ning kohus jättis rahuldamata hageja taotluse eeltõendamismenetluse korraldamiseks.
6.06.04.2015.a esitas hageja määruskaebuse, vaidlustades Harju Maakohtu 18.03.2015.a määruse tsiviilasjas nr 2-14-54188 resolutsiooni punkti 1, millega kohus otsustas jätta läbi vaatamata hagis esitatud nõude määrata ekspertiis XXXXX XX ja XXXXX XX kütteseadmete korstnate suitsulõõride tuleohutuse kindlakstegemiseks ning, korstnate tuleohtlikkuse korral, korstnate tuleohtlikuks muutumise põhjuste kindlakstegemiseks. Hageja palus tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, ja võtta antud nõue menetlusse või saata asi tagasi maakohtule uuesti läbivaatamiseks, kohustades maakohut võtma vaidlusalune nõue menetlusse. Hageja leidis, et nimetatud nõude läbivaatamata jätmine ei olnud õiguspärane, ning et maakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud TsMS § 423 lg 2 p 2, § 436 lg 1 ja § 639 lg 1 sätestatut. Hageja ei nõustu, et tegemist ei ole nõudega, mida kohus saaks käesoleva menetluse raames iseseisvalt menetleda. Hageja leidis, et kõik antud menetluses esitatud kolm nõuet on põhimõtteliselt iseseisvad ja ei sõltu üksteisest. Hagejal on õiguslik huvi iga tema poolt antud hagis esitatud nõude rahuldamiseks olenemata teiste nõuete olemasolust, nende rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. Hageja on need nõuded esitanud ühes hagis tulenevalt asjaolust, et õigussuhte pooled on samad ja kõik nõuded on seotud samade kinnistutega. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et tegemist ei ole nõudega, mida kohus saaks käesoleva menetluse raames iseseisvalt menetleda. Hageja märkis, et ta esitas maakohtule 20.03.2015.a (s.o enne kui hageja sai teada 18.03.2015.a kohtumäärusest) taotluse korstnalõõride seisukorra ja võimaliku tuleohtlikkuse tekkepõhjuste kindlakstegemiseks ekspertiisi teostamise nõude eraldi menetlemiseks. Hageja märkis, et ta palus oma nõudes määrata ekspertiis XXXXX XX ja XXXXX XX kütteseadmete korstnate suitsulõõride tuleohutuse kindlakstegemiseks ning korstnate tuleohtlikkuse korral, korstnate tuleohtlikuks muutumise põhjuste kindlakstegemiseks. Seega ei sisaldanud hageja nõue mitte ainult lõõride tuleohtlikkuse tuvastamise nõuet, aga lisaks ka lõõride tuleohtlikuks muutumise põhjuste tuvastamise nõuet. Seega on kohus kaalunud üksnes hageja nõude menetlemise võimalikkust üksnes osaliselt ja on jätnud nõude teise olulise osa tähelepanu alt välja. Järelikult on maakohtu põhjendused selles osas oluliselt puudulikud ning kohtumääruse antud otsustus on vastuolus TsMS § 436 lg 1 ja § 639 lg 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõudega ja tuleb tühistada. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et hageja nõue suitsulõõride tuvastamiseks tuleb jätta

3(5)

Tsiviilasi nr 2-14-54188 läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna nõue ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Maakohus ei ole vaadelnud hageja nõuet tervikuna, vaid üksnes osa sellest. Sellest tulenevalt ei olnud maakohtul võimalik anda hinnangut kogu nõudele. Ka antud asjaolust tulenevalt läks maakohtu määrus vastuollu TsMS § 436 lg 1 ja § 639 lg 1 sätestatud kohtuotsuse põhjendatuse nõudega ja tuleb tühistada vaidlustatud osas. Hageja ei nõustunud ka kohtu seisukohaga ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise osas. Hageja hinnangul on tegemist iseseisva nõudega. Järelikult ei ole asjakohane maakohtu märkus, et korstnate suitsulõõride seisukord, ei ole käesolevas tsiviilasjas menetluses olevate nõuete osas relevantne.

7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 18.03.2015.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja 06.04.2015.a määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Määruskaebuses on hageja märkinud, et ta vaidlustab maakohtu määruse osas, millega kohus otsustas jätta läbi vaatamata hagis esitatud nõude määrata ekspertiis kütteseadmete korstnate suitsulõõride tuleohutuse kindlakstegemiseks ning, korstnate tuleohtlikkuse korral, korstnate tuleohtlikuks muutumise põhjuste kindlakstegemiseks. Nimetatust nähtub, et hageja huvi oli suunatud sellele, et kohus määraks ekspertiisi ning seda ükskõik mis nõude raames. Hageja märkis enda 23.09.2014.a ja 17.11.2014.a menetlusdokumendis, et seisukorra ja põhjuste väljaselgitamise eesmärk on see, et saaks nõuda lõõride remontimist ehk tuleohtliku olukorra kõrvaldamist ning remondikulud sisse nõuda kahjuna kinnistu omanikult, kes on põhjustanud lõõride kahjustamise ja tuleohtlikuks muutumise (tl 62 ja 112). Remontimise nõuet ega kahjunõuet hageja käesoleva tsiviilasja raames esitanud ei ole. Hageja on märkinud 23.09.2014.a menetlusdokumendis küll, et soovib ekspertiisi korraldamist kas tuvastushagi nõude alusel või eeltõendamismenetluse korras, kuid ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p 4, mille kohaselt maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse eeltõendamismenetluse korraldamiseks ega ka nimetatud resolutsiooni põhjendusi. Sellegipoolest, kuivõrd määruskaebusest nähtub, et hageja eesmärk on vaidlustada ekspertiisi määramata jätmine ning seda ükskõik millise õigusliku instrumendi kaudu. Kuivõrd eeltõendamismenetluse korraldamise taotluse rahuldamata jätmine toob kaasa ka ekspertiisi määramata jätmise, siis eelduslikult oli hageja huvi ka nimetatud määruse resolutsiooni p 4 vaidlustamine. Eeltõendamismenetluse osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole TsMS § 244 lg 1 kohaselt alust eeltõendamismenetluse korraldamiseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole eeltõendamismenetluse eeldusi kohtule piisavalt põhistatud. Hageja on esitanud küll väite, et küttekollete ja suitsulõõride ekspertiisi tegemise viibimise tõttu võib edaspidi üha raskem olla kindlaks teha suitsulõõride tuleohtlikuks muutumise põhjusi, mis võib omakorda muuta võimatuks hageja poolt tuleohtliku olukorra kõrvaldamise nõudmise ja vastavate kulude kostjalt sissenõudmise (tl 62), kuid ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja väited on põhistamata.
10.Hageja märkis määruskaebuses, et kõik menetluses esitatud kolm nõuet on iseseisvad ning sõltumatud üksteisest. Ringkonnakohus selgitab, et olenemata sellest, et reaalservituudi

4(5)

Tsiviilasi nr 2-14-54188 määramise, kasutuskorra kindlaksmääramine ja tuvastamisnõue oleks võimalik ka eraldiseisvalt menetleda, siis oli maakohtu poolt õigustatud hageja tuvastamisnõue jätta läbi vaatamata terves ulatuses TsMS 423 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TsMS § 368 lg 1 ei võimalda käesoleval juhul hageja eesmärki saavutada. Käesoleval juhul ei ole hageja välja toonud õigussuhet, mille olemasolu või puudumist oleks TsMS § 368 lg 1 alusel võimalik tuvastada. Seega ei ole asjakohane hageja väide seoses erinevate nõuete seotusega ning eraldi menetlemise võimalikkusega. Maakohtu määrusest nähtub selgelt, et kohus leidis, et nimetatud nõuet ei saa menetleda TsMS § 423 lg 2 p 2 ja TsMS § 368 lg 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning selgitab, et tuvastusnõue tuleb jätta läbivaatamata olenemata sellest, kas tuvastusnõuet kui sellist saaks eraldi või koos teiste nõuetega menetleda.

11.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus seisukohta esitanud selles osas, et hageja soovis korstnate tuleohtlikkuse ekspertiisi määramise korral vastust ka küsimusele, millised olid korstnate tuleohtlikuks muutumise põhjused. Ringkonnakohus ei nõustu nimetatud määruskaebuses esitatud väidetega. Ringkonnakohus märgib, et hageja on enda ekspertiisi määramise taotlustes sidunud küsimuse, millised olid korstnate tuleohtlikuks muutumise põhjused, igakordselt sellega, kas suitsulõõride seisukord oli tuleohtlik. Seega ilma seisukorra tuvastamise nõudeta ei saa tuvastada ka seisukorra põhjuseid, seega puudus maakohtul vajadus võtta eraldi seisukoht suitsulõõride seisukorra põhjuste kindlaks tegemise osas. Ringkonnakohus märgib, et ka põhjuste tuvastamise nõuet ei saaks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaadata.
12.Määruskaebuses on hageja maakohtule ette heitnud ka seda, et maakohus on selgitanud, et käesolevas tsiviilasjas menetluses olevate nõuete (sh reaalservituudi seadmise nõudes ja korstnalõõride kasutuskorra kindlaksmääramise nõudes) raames ei ole ekspertiisi määramise taotlus asjakohane. Määruskaebuses märkis hageja veel, et ekspertiisi teostamise nõue on iseseisev nõue, mille eraldamist on hageja ka taotlenud. Kuigi ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata jätmise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1), selgitab ringkonnakohus, et ei nõustu nimetatud hageja väidetega. Ekspertiisi teostamise nõue ei saa olla iseseisev nõue ning ekspertiisi teostamist kui sellist ei saa eraldada TsMS § 375 lg 1 mõttes. Eksperdiarvamus on üks tõendi liik ning TsMS § 293 lg 1 lause 1 kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Seega saaks hageja nõuda ekspertiisi määramist vaid esitatud nõude (tuvastusnõude, reaalservituudi määramise nõude või kasutuskorra kindlaksmääramise nõude) raames ning mitte eraldisesiva nõudena. Kuna hageja menetlusdokumentidest nähtub, et hageja eesmärk on ekspertiisi määramine ükskõik millise menetluse ja nõude raames, siis on asjakohane ning õiguspärane maakohtu selgitus, et ka teiste nõuete (reaalservituudi määramine ja kasutuskorra kindlaksmääramine) raames ei ole ekspertiis relevantne.
13.TsMS § 427 alusel võib käesoleval juhul maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, osas millega lahendati tuvastushagi läbivaatamata jätmine. TsMS § 247 lg 4 alusel ei saa eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. Ekspertiisi määramise taotluse mitterahuldamise peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 660 lg 1).
14.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras. Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja