Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-17-8936

2-17-8936 omandireformi õigustatud subjektile hüvitisena saadud raha eest, ning ka sellega, et alates 2012.aastast kuni käesoleva ajani on kostja panustanud nii oma jõudu kui ka üsna palju raha ühisvara säilitamiseks elamiskõlblikus seisundis ning selle parendamiseks, pakkus kostja hagejale jagada müügist saadud raha niimoodi, et kostjale läheb 60% ja hagejale 40% müügist saadud rahast (peale maakleri- ja notaritasu tasumist). Kostja arvates on ebamõistlik hageja ettepanek müüa kinnistu enampakkumisel alghinnaga 115 000 eurot, kuna enampakkumise nurjumise korral on kohtutäituril õigus kordusenampakkumise korraldamisel hinnata kinnistu alla ja seda kuni 25% alghinnast . Seega võiks juhtuda nii, et kinnistu müüakse kordusenampakkumisel kahekordselt odavam kui vaba kinnisvaraturul. Kostja asus vastuses seisukohale, et menetlust on võimalik lahendada kompromissiga tingimustel, et pooled taotlevad kohtul asja peatamist mõneks ajaks, mis võimaldab neil müüa kinnistu poolte vahel kooskõlastatud kinnisvarabüroo kaudu ja müügist saadud raha (peale maakleri- ja notaritasu tasumist) jagada poolte vahel võrdselt, seejuures hageja hüvitab kostjale kinnistu säilitamisega ja parendamisega seotud kulusid kogu summas 5170 eurot (3940 : 2 = 1970 + 3200 = 5170). Peale seda menetlus taastatakse ja hageja loobub oma hagist, kostja aga ei nõua enda menetluskulude hüvitamist. Kostja arvates see on poolte vaidluse kõige parem lahendus, mis õiglaselt ja igakülgselt arvestab mõlema poole huvisid. Hageja esitas 11.08.2017.a seisukoha kostja vastuse osas. Hageja on arvamusel, et kostja seisukoht on vastuolus tekkinud olukorraga ning lähtudes asjaoludest ei saa jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Hageja hinnangul kostja põhimõtteline nõusolek abielu lahutamiseks ei ole viinud konkreetse toiminguni. Hageja on seisukohal, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet kohtuväliselt, kuna nii kohtuväliselt nii praeguses kohtumenetluses pooled vaidlevad, kuidas õiglaselt raha jagada pärast kinnisvara müüki. Hageja on seisukohal, et kooskõlas seadusandlusega tuleb jagada raha võrdsetes osades aga kostja sellega ei nõustu. Hageja on seisukohal, et puuduvad mingid alused kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse printsiibist või vähendada käesolevas menetluses hagejale kuuluva rahalise hüvitise kostja poolt tehtud kulude võrra. Pärnu Maakohtus 25.08.2017.a kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse ja abikaasade varaühisuse lõpetamise nõude juurde. Hageja selgitas, et vara tuleks jagada ühisvara sätete alusel ning hageja taotles vara jagamist viisil, et vara müüakse ning müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Hageja kinnitas kohtule, et abielulised suhted on hageja ja kostja vahel pöördumatult lõppenud ning abikaasad ei ela juba rohkem kui 5 aastat koos, samuti on majapidamine eraldi. Kohus otsustas mitte anda pooltele täiendavat tähtaega leppimiseks. Pooled kinnitasid kohtule, et tänaseni kehtib poolte vahel varaühisus. Hageja hinnangul moodustab ühisvara ainult kinnisasi asukohaga Xxxxxxxxxxx. Hageja pakkus võimaluse müüa kinnistu kinnisvarabüroo vahendusel 6 kuu jooksul ning kui kinnisasja ei müüda selle aja jooksul, siis müüb kinnistu kohtutäitur enampakkumisel, alghinnaga 115000 eurot. Saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades. Hageja on nõus, et 1 aasta jooksul, kui kinnistut ei õnnestu müüa, siis tuleb kinnistu müüa kohtutäituri vahendusel. Kostja nõustus kompromissiga. Pooled vormistasid kompromissi ning esitasid kompromissi kohtule. Kompromissi kohaselt:

2-17-8936

Pooled lepivad kokku ühisvara jagamise alljärgnevalt: Kinnistu Xxxxxxxxxxx müüakse kohtutäituri vahendusel enampakkumisel alghinnaga 115 000 eurot. Selle 12 kuu jooksul pooled üritavad ise kinnistut Xxxxxxxxxxx ära müüa võimaliku parima hinnaga. Kinnistu Xxxxxxxxxxx müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades mõlemal juhul. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled vähendavad määruskaebuse esitamise õigust 5 päevale.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega, kuulanud pooled kohtuistungil isiklikult ära, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Pooled on tänaseks elanud lahus üle 5 aasta, hageja on otsustanud abielu lahutada ning kostja nõustub sellega. Abielueelse perekonnanime taastamist hageja ei ole soovinud. Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et L.P. ja V.P.i abielu, mis registreeriti xxxxxxxxxxx Xxxxxxxxxxx poolt, tuleb lahutada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Tulenevalt TsMS § 442 lg-st 5 otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hageja ja kostja esitasid kohtule 25.08.2017.a eelistungil kompromissi. Kohtu hinnangul on võimalik käesoleva kohtuotsuse raames kohtul otsustada kompromissi kinnitamine ning lõpetada menetlus. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse ka ühisvara jagamise nõudes lõpetada.

2-17-8936 TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja ja kostja esitasid kohtule 25.08.2017.a eelistungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 25.08.2017.a toimunud kohtueelistungil sõlmisid pooled kompromissi ja palusid kohtul see kinnitada ning asjas menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule ka taotluse, milles palub tagastada pool tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-17-8936 kokku riigilõivu 400 eurot.

2-17-8936 TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt L.P.le kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 200 eurot tema poolt märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.