Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Tsiviilasja number
2-17-11353
Määruse tegemise aeg ja koht
24. august 2017, Pärnu
Tsiviilasi
T. P.i hagi J. P.i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2115 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: T. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja S. F. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx; e-post xxx), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja (e-post [email protected]) Kostja: J. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx xxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx; e-post xxx)
S. F. esitas 26.07.2017 oma alaealise lapse T. P.i nimel Pärnu Maakohtule hagi J. P.i vastu elatise väljamõistmiseks. Kohus 07.08.2017 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul hagile kirjalikult vastama. 21.08.2017 saatis hageja lepinguline esindaja kohtule hagist loobumise avalduse, kuna lapse isa J. P.iga saavutati kohtuväline kokkulepe. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab tsiviilasjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (TsMS§ 429 lg 2 esimene lause).
Tsiviilasi nr 2-17-11353 TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samu muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvastanud. Hageja on hagist loobumist põhjendanud kostjaga elatise maksmise osas kohtuvälisele kokkuleppele jõudmisega. Eeltoodu alusel kohus võtab hageja 21.08.2017 hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 432 sätestatust tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise järel uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu kohtusse pöörduda. Tulenevalt elatise eripärast – tagasiulatuvalt saab elatist nõuda mitte rohkem kui ühe aasta eest enne hagi esitamist ja peamiselt on elatise nõue suunatud tulevikku – ei saa hageja hagist loobumise ja menetluse lõpetamise järel enam nõuda kostjalt elatist, mis on muutunud sissenõutavaks selles tsiviilasjas menetluse 21.08.2017 lõpetamise ajaks, kuid kohtu hinnangul ei võta praegusest hagist loobumine hagejalt õigust esitada edaspidi kohtule kostja vastu uus hagi pärast 21.08.2017 sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmiseks seaduses ettenähtud korras, kui ilmneb, et kokkuleppel makstav elatis ei ole hageja ülalpidamiseks piisav või kostja rikub elatise maksmise kokkulepet. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 alusel kohus jätab kulud poolte endi kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid ei ole, siis kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.