Tsiviilasja number
2-17-8189
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24.august 2017, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu V. T. hagi A. T. vastu abielu lahutamiseks
Tsiviilasja hind
3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx x-xxx, xxxxx, e-post xxx) Kostja: A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi; e-post: xxx)
Kohtuistung
24.08.2017; osalesid V. T. ja videosilla vahendusel A. T.
25.05.2017 esitati Pärnu Maakohtule V. T. hagiavaldus A. T. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid xx xx xxxx Viru Vanglas, kuna kostja viibib vangistuses. Abielu registreeris Jõhvi notar A. L.. Edasine perekonnaelu ja kooselu ei ole enam võimalik, sest Viru Vangla teenistus ahistab ning kohtleb ebainimlikult ja alandavalt hagejat, sh
Tsiviilasi nr 2-17-8189 lapsi, igakuiselt kui hageja saabub Viru Vanglasse kostja juurde pikaajalisele kokkusaamisele. Hagejat ja lapsi allutatakse mitmekordsetele läbiotsimistele lahti riietumisega ning hageja puhul kehaõõnsuste läbiotsimisele ilma igasuguse põhjenduseta ja seadusliku aluseta. Samuti teeb vanglateenistus järjepidevalt ilma igasuguste põhjendusteta takistusi suhtlemisele. Eeltoodu on viinud selleni, et hageja, sh lapsed, keelduvad tulemast vanglasse kokkusaamisele kostja juurde ning ei näe perspektiivi perekonnaelu ja sidemete jätkamiseks. Edaspidine abielusuhe ei ole võimalik ning abielu tuleb lahutada. Hagejal ei ole pretensioone ja mingisuguseid nõudeid kostja vastu.
27.06.2017 kirjalikus vastuses kostja teatab, et kuigi ta algselt abielu lahutada ei soovinud, on ta käesolevaks ajaks võtnud seisukoha, et ei takista abielulahutust, mistõttu palub lahutada abielu kohtuistungit korraldamata. Kostja teatas samuti, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning palub edastada kohtuotsuse jõustumisest alates 10 päeva jooksul kande tegemiseks Pärnu Maavalitsuse rahvastikuregistritoimingute talitusele. Kostja ei oma hageja vastu mingeid nõudeid ning kõik kooselu ajal soetatud ühisvara jääb hagejale. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna riigilõivu tasus kostja sõber. 07.07.2017 kostja A. T. kordas taotlust abielu viivitamata ja kohtuistungit korraldamata lahutada. Kostja kinnitas, et apellatsioonkaebust esitada ei kavatse ning tema teada ei kavatse seda teha ka hageja. 25.07.2017 kostja esitas kohtule avalduse, milles loobub esitatud menetluse kiirendamise taotlustest ja palub jätkata asja arutamist kohtuistungil, kuna abielulised suhted ei ole lõppenud ning neid võib jätkata. Kostja leiab, et hageja on esitanud hagiavalduse kohtule ja soovinud abielu lahutamist, emotsioonidele alludes.
24.08.2017 kohtuistungil hageja jäi abielulahutuse nõude juurde. Hageja selgitas, et abielulahutuse hagi koostas kostja, aga hageja allkirjastas selle. Hageja soovib abielu lahutada, sest abikaasadel on erinevad iseloomud ja hageja ei soovi abielu jätkata. Enne abielu sõlmimist olid pooled tuttavad ainult 2 – 3 kuud, enne abiellumist suheldi küll igapäevaselt, kuid ainult telefoni teel, kuna kostja kannab karistust vanglas. Iseloomude sobimatus ilmnes pärast abiellumist, kui hakkasid toimuma pikaajalised kokkusaamised. Mõlemad on raske iseloomuga ja tekkisid tülid. Hageja väidetel ei ole kostja hagejal abielu ajal sündinud lapse bioloogiline isa, hageja kavatseb kostja isaduse vaidlustada. Hageja on nõus tasuma enda nimel kostjale kuuluvate äriühingute jaoks võetud laenusid, sest ei soovi kostjaga enam mingit tegemist teha. Hageja leiab, et abielu kostjaga on pöördumatult lõppenud, hageja abielulist kooselu taastada ei soovi. Kostja kohtuistungil vaidles abielulahutusele vastu. Kostja leidis, et abielu on võimalik jätkata, kui ta saaks hagejaga omavahel suhelda, kohus peaks suunama pooli leppimisele. Kostja tõi välja, et abielulahutuse hagiavalduse koostamise korraldas tegelikult tema ise, et survestada vangla teenistust. Kostja tasus riigilõivu ja hagiavalduse viis kohtusse kostja sõber, kuna hageja ise ei olnudki abielulahutusest huvitatud. Pärast hagi esitamist telefonivestlustes on pooled suhelnud normaalselt, sellega on hageja andnud kostjale lootust, et abielu võiks jätkuda. Abielu lahutamise hagi esitamise tegelik põhjus olevat see, et hageja hakkas narkootikume tarvitama ja pettis kostjat teise mehega. Kostja kohtuistungil teatas samuti, et soovib esitada vastuhagi ja palus istungi edasi lükata.
Tsiviilasi nr 2-17-8189 pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.