Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-17-6471 Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

H. L. esitas 24.04.2017 Pärnu Maakohtule oma alaealiste laste M. L. ja E. L. nimel hagiavalduse E. L.lt seaduses ettenähtud miinimumsummas elatise väljamõistmiseks alates 01.05.2017. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kummagi lapse kulud ühes kuus 500 eurot: eluase 20 €, toit 100 €,transpordikulud 50 €, kulud tervishoiue100 €, hügieenitarvetele 50 €, koolikohustuse täitmise kulud 100 €, riided ja jalanõud 150 €. Hagejate esindaja palub hagi rahuldada ja taotleb väljamõistetud elatise maksmist tema arvelduskontole.

KOSTJA VASTUS

Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate ema H. L. ja kostja abielu jooksul sündis perre kaks tütart ja poeg, lisaks kasvas peres hagejate ema tütar eelmisest kooselust, kelle kostja võttis oma nimele. xxxx.aastal abielu lahutades sõlmisid kostja ja H. L. suulise kokkuleppe, mille kohaselt jäid kostja toetada ja koolitada kaks vanemat tütar, M. (L.) P., kes ei ole kostja bioloogiline laps, ja H. L. (isikukood xxxxxxxxxxx). Nooremad lapsed M. ja E. L. jäid ema kasvatada. Kostja kohustuseks jäi M. L., kes oli lahutuse ajaks juba kooli lõpetanud, toetamine iseseisva elu alustamise juures ning H. L. kasvatamine ja koolitamine. Kostja on oma osa kokkuleppest täitnud ilma hagejate emalt mingit abi saamata. Kui H. L. kooli lõpetas ja iseseisvat elu hakkas elama, hakkas hagejate ema kostjalt raha küsima nooremate laste jaoks, kuigi kokkulepe seda ette ei näinud. Kostja palk ei olnud väga hea ja ta oli nõus tasuma hagejate emale 100 eurot kuus, kui võimalik oli. Lisaks ostma ta lastele riideid, jalanõusid ja koolitarbeid, kui vaja. 2017.a algusest kostja vahetas töökohta ning on H. L. kontole kandnud iga kuu 100 eurot ja ostnud ka vajalikke tarbeid. Kostja teab, et lahutatud vanemad peavad võrdselt toetama lapsi. Kuna kokkuleppe kohaselt jäi kummagi vanema toetada kaks last, ei pea kostja hagi õigustatuks. Kostja ei nõustu hagejate transpordikulude, tervishoiukulude ja koolikohustuse täitmise kulude suurusega. Kostja on nõus jätkuvalt maksma hagejate ema kontole 100 eurot kuus ning ostma hagejatele vajalikke riideid, jalanõud ja abistama koolitarvete ostmisel. Kostja palub asja lahendamisel arvestada vanemate kokkulepet, menetluskulud jaotada poolte vahel võrdselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-17-6471 osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ei anna ülalpidamist piisavalt või annab seda ebaregulaarselt. Elatise maksmine loetakse kohaselt täidetuks, kui elatist antakse piisavalt ja regulaarselt ning lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha antakse teisele vanemale, mitte lapsele endale. Elatist makstakse iga kuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 kehtib kuupalga alammäär 470 eurot kuus ja minimaalne elatis seega oleks 235 eurot kuus. Vanematel on PKS §-st 96 ja § 97 pst 1 tulenevalt oma alaealiste laste ülalpidamise kohustus ning ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1160-12, p 17; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Kohus nõustub kostja vastuväidetega hagiavalduses märgitud hagejate kulude suurusele, kuid see ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagejate esindaja täpsustas kulude suurust kohtuistungil: koolikohustuse täitmise kulude alla on arvestatud ka laste ekskursioonid; transpordikulud sisaldavad lastega autoga linnas käimisi, xxxxxxx arsti juures käiakse samuti autoga; vahel on vaja ringi sõita, et kodust lahkunud teismelist tütart taga otsida. Hagejate esindaja tunnistas, et lastel ei ole mingeid erivajadusi ega kroonilisi haigusi, nad ei ole sageli haiged ning tegelikud meditsiinikulud võivad olla ca 10 € k kuus. Hagiavalduses on välja toodud peamised kulugrupid, kuid laste kõiki kulusid ja eluvajadusi arvestatud ei ole. Näiteks märkimata on laste sidekulud (telefon, internet, TV), samas lastel on olemas telefonid, kodus on internetiühendus. Hageja selgituste kohaselt arvestas ta koolikohustuse alla ka kooliekskursioonid, mis ei ole otseselt koolikohustuse täitmisega seotud kulu, vaid kuulub muude vältimatute püsikulude hulka. Kohtu hinnangul on 100 € kuus koolikohustuse kulu siiski ka koos ekskursioonikuludega ülepaisutatud. Hagejate esindaja ei täpsustanud, kui sageli ja milliste summade eest lapsed ekskursioonidel käivad. Kui arvestada ühe lapse ekskursioonikuluks 500 eurot aastas (mis laste vanust arvestades on kohtu hinnangul enam kui piisav), tuleb keskmiseks summaks ühes kuus ca 42 eurot. Koolikohustuse täitmiseks tehtavad kulud ilmselt ei ületa 25 eurot kuus, kui kooli jaoks vajalikud riided (sh dressid) ja jalanõud arvestada garderoobikulude all. Seega 100 euro asemel on nende kulude summaks ühes kuus 67 eurot. Lisaks kooliekskursioonidele on aga kooliealistel lastel muude vältimatute kuludena kulusid seoses järjest suureneva sotsiaalse suhtlemisega väljaspool kodu (sõprade sünnipäevadel käimine, väljas söömine, veekeskuste ja teemaparkide külastamine jms) ja kultuurilise meelelahutusega (teater, kino, kontserdid), lisaks laste arenguks vajaliku lugemisvara ja eakohaste mängude, sporditarvete (nt jalgrattad, suusad jms) soetamine, mida hagiavalduses ei ole märgitud. Kui lisaks eelnimetatud kuludele arvestada majapidamise korrashoiuks tehtavatest kuludest proportsionaalselt lastele langevat osa, lastele kasutamiseks mõeldud koduse sisustuse esemete (mööbel, vooditarbed) soetamise kulu, ei ole praeguses asjas kohtul alust kahelda, et kummagi hageja kulud ulatuvad 470 euroni kuus. Arvestades, et hagejad on erisoolised lapsed ning kahe vanema õega on neil rohkem kui 10 aastane vanusevahe, et saa eeldada, et nooremad lapsed saavad kasutada vanematest lastest jäänud riideid ja asju, mistõttu laste kulud võivad olla väiksemad nn mastaabisäästu arvel. 3/5

2-17-6471 PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduses § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid praeguses asjas ei esine – kostja on töövõimeline ja teisi alaealisi lapsi, peale hagejate, tal ei ole. Hagejate ema sissetulekuks on töötasu 800 eurot kuus + riiklik lastetoetus, hagejate emale kuulub korteriomand, kus ta koos hagejatega elab, tal on sõiduauto. Kostja töötab xx-s xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt laekub kostjale töötasu iga kuu 1192,80 eurot. Seega hagi rahuldamise korral jääb kostja sissetulekutest tema enda tarbeks veel 722,80 eurot. Kostja kohtuistungil selgitas, et kui elatis soovitud ulatuses välja mõistetakse, jääb talle endale ainult nii palju, et tööl käimise kulusid katta. Kostja peab tööl käima autoga, sest sobivat ühistranspordiühendust, millega kostja varahommikul tööle jõuaks, tema xxxxxxx asuva kodu ja xxxxxxxx asuva töökoha vahel ei ole. Iga päev sõidab kostja tööle ja koju kokku 75 km, 7-10 l kütust läheb päevas tööl käimise peale. Lisaks on kostjal vaja maksta üüri, ta annab elukaaslasele iga kuu 100 eurot üüri jaoks. Kostjale kuulub pärimise teel saadud kinnistu, kus elab kostja õde. Kostja ei pea võimalikuks nõuda õelt kinnistu kasutamise tasu (üüri). Riigikohus on mitmetes lahendites avaldanud seisukohta, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17, 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15). Kohus leiab, et kostja esile toodud asjaolud ei anna alust elatist välja mõista alla alammäära. Kostja sissetulek on piisav, et maksta nõutavas suuruses elatist. Kui kostja leiab, et talle endale elatise maksmise järel jääv summa ei ole piisav, tuleb kostjal enda kulutusi piirata või leida mõistlikke lisasissetulekuallikaid. Näiteks kostjal on kinnisvara, mida kasutavad tasuta teised isikud, samal ajal kui kostja ise elab üüripinnal; kulusid aitaks kokku hoida ka sõiduki väljavahetamine ökonoomsema vastu. Kostja viidatud vanematevaheline lahutuse aegne kokkulepe ei välista elatise nõude esitamist ega selle rahuldamist. PKS § 100 lg 3 kohaselt vanemad võivad ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb elatist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Praegusel juhul kostja tugineb sellele, et kostja toetada jäi peres kasvanud lastest kaks vanemat last. Hagejate esindaja kohtuistungil kinnitas, et pooltel oli sellise kokkulepe, kuid kostja ei täitnud ka vanemate laste toetamise kohustust korralikult. Vanematevaheline kokkulepe ei vabastanud kostjat kahe noorema lapse ülalpidamiskohustusest, vaid vanemad jagasid tol ajal 4 lapse ülalpidamiskohustuse omavahel võrdselt: kummagi vanema ülalpidamisel oli 2 last. Kokkuleppe 2012.a sõlmimise ajal oli kostja toetada jäänud lastest M. P.a (siis L.) juba täisealine, H. L. sai täisealiseks 2 aastat hiljem, 2014.a. Kostja on nimetanud, et ka H. L. on nüüdseks õpingud lõpetanud ning on alustanud iseseisvat elu. Seega kummalgi vanemal ei ole enam täisealiste M. P.a ja H. L. ülalpidamiskohustust ning kokkuleppe sõlmise ajaga võrreldes on olukord muutunud, ülalpeetavateks on ainult kaks hagejat. Mõlemad vanemad on võrdselt kohustatud hagejate ülalpidamises osalema. Lisaks PKS § 98 lg-st 1 tulenevalt tuleb juhul, kui 4/5

2-17-6471 ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja kostja ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse alaealisi lapsi täisealistele lastele. Asjas ei ole vaidlust, et kostja ei ole andnud hagejatele elatist piisavalt, sest on tasunud elatist kahe lapse peale kokku 100 eurot kuus, lisaks on tasunud mõningaid laste kulusid (pangakontolt on näha 2017.a märtsis 20,50 € suurune makse H. L.le selgitusega „E. batuudikas ja veekeskus“). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise PKS § 101 lg-s 1 sätestatud minimaalmääras. Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele ja juhindudes PKS § 101 lg-st 2 kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, sidudes elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatava alampalga suurusega. Vastavalt hagiavalduses taotletule tuleb elatis maksta hagejate ema pangakontole iga kuu 15.kuupäevaks. Kostja kinnitas, et ei ole pärast hagist teadasaamist elatist maksnud. Seega tuleb kostjal arvestada sellega, et alates hagi esitamisest on kostjal kogunenud elatise võlgnevus. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Arvestades, et vaidluse pooled on lapsed ja isa ning pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.