2-17-3738/11 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-17-3738 kohtule esitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Sisulised asjaolud Hageja esitas 08.03.2017 kohtule hagi A.S.’i vastu E.U. kasuks elatise väljamõistmise nõudes, milles hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt perioodi 01.10.2016 – 07.03.2017 eest R.U. ja A.S.i poolt 27.07.2004 Pärnu notar Kristi Kivimägi juures sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppe alusel 79,25 eurot kuus ja alates hagi esitamisest 08.03.2017 kuni E.U. täisealiseks saamiseni Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses märgib hageja, et võrreldes elatisraha kokkuleppe sõlmimise ajaga 2004. a-l on tõusnud elatise miinumummäär ning 79,25 euro suurune elatis ei ole enam hageja vajadusi arvestades piisav. Hageja seaduslik esindaja märgib, et alates 01.10.2016 on kostja tasunud hagejale elatist ebakorrapäraselt, s.o 2016. a oktoobrikuu, detsembrikuu ja 2017 veebruarikuu eest jätnud tasumata. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel on alates 01.10.2016 kuni 28.02.2017 tagasiulatuva võlgnevuses oleva elatise suuruseks 3 x 79,25 eurot = 237,75 eurot ja perioodi 01.03.2017 kuni 07.03.2017 elatise võlgnevuse suuruseks 17,85 eurot (arvestusega 2,55 eurot päevas). Kostja 27.04.2017 kirjalikus vastuses hagile avaldab, et ta on nõus jätkama elatise tasumisega varem kokkulepitud määraga 79,25 eurot kuus ning võlgnevuse summas 255,60 tasub kolme kuu jooksul 85,20 eurot kuus. Kostja märgib, et kogu hagis käsitletava perioodi vältel ei ole ta olnud täistööajaga tööl, vaid on olnud töötu (registreeritud töötukassas 12.11.2016. a-st). Selle aja jooksul on ta olnud sissetulekuta, kuna talle ei määratud isegi töötuskindlustushüvitist. Samuti ei ole ta olnud sealt edasi täistööajaga tööl, vaid alates 06.03.2017 olnud registreeritud töötamise registris, kuna töötab töövõtulepingu alusel, mis tähendab ebaühtlast töögraafikut, töötasu alla miinimumpalga, kindlasti mitte täistööaega ja võib juhtuda, et ka ilma tööta ehk tööprojekte oodates kulunud kuud. Haigestumise tulemusena ägenes tal püsiv tervisehäire (xxxxxxxxxxx), ta on seisukohal, et selle tõttu teda täiskohaga tööle ei võetagi ja selle tõttu ta ka eelmisest töökohast ilma jäi. Samuti leiab ta, et haigestumise tõttu töötuks jäämine oli elatise maksmise kokkuleppe mõistes vääramatu jõud, mis iseenesest ei anna õigust seda määra muuta. Kostja märgib, et kokkuleppes oli elatis määratud kindla summana, mis on aktsepteeritav erijuht, millele ei kohaldata miinimumpalga tõusust tulenevat elatise tõusu. Ta leiab ka, et hageja on sisuliselt oma töötavate vanemate ülalpidamisel ning ei ole tõendanud sisulist vajadust selliseks elatisemäära tõstmiseks. Lisaks ei ole hageja kasutanud võimalust läbirääkimisteks kohtuvälise lahenduse leidmise eesmärgil, vaid pöördus kohe kohtusse, kostjat sellest eelnevalt teavitamata. Hageja seaduslik esindaja 08.05.2017 vastuses märgib, et kuna kostja poolt kompromissina pakutav elatise suurus 79,25 eurot kuus on 155,75 eurot väiksem kehtivast miinimummäärast, siis hageja ei nõustu kostja pakutud kompromissiga. Hageja seadusliku esindaja hinnangul ei anna kostja poolt kohtule esitatud selgitused ja tõendid alust elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. Kostja ei ole ka kohtule avaldanud, et tal on püsiv tervisehäire (xxxxxxxxxxx). Kostja ei ole kohtule esitanud oma töövõimetust tõendavaid dokumente, mistõttu ei ole hagejal võimalik hinnata, kas kostja tervislik seisund on mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära või mitte. 2 (5)

17.05.2017 edastas hageja seaduslik esindaja kohtule kostja poolt hagejale tehtud maksete kokkvõtte, mille kohaselt kostja on 2016. a novembris tasunud 79,25 eurot, 2017. a jaanuaris 79,25 eurot ja 2017. a mais 164,45 eurot. 2016. a oktoobris, detsembris, 2017. a veebruaris, märtsis ja aprillis ei ole elatisraha hagejale laekunud. Kohtuotsuse põhjendused Hagiavalduse kohaselt hageja E.U. oma seadusliku esindaja kaudu taotleb A.S.’ilt elatise väljamõistmist alaealise lapse E.U. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest Eesti Vabariigi perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 kuni 07.03.2017 eest R.U. ja A.S.i poolt 27.07.2004 Pärnu notar Kristi Kivimägi juures sõlmitud elatisraha maksmise kokkuleppe alusel 79,25 eurot kuus. Arvestades nimetatud perioodi eest osaliselt tasutud elatist, taotleb hageja tagasiulatuva perioodi eest elatise võlgnevust 255,60 eurot. Hagile lisatud sünni tõendi kohaselt on kostja A.S. (varasema nimega T.K.) hageja E.U. (varasema nimega E.K.) isa. Hageja soovib elatise väljamõistmist seadusandja poolt sätestatud miinimummääras, sest võrreldes elatisraha kokkuleppe sõlmimise ajaga 2004. a-l on tõusnud elatise miinumummäär ning 79,25 euro suurune elatis ei ole enam hageja vajadusi arvestades piisav. Kostja 27.04.2017 kirjalikus vastuses avaldas, et ta on nõus jätkama elatise tasumisega varem kokkulepitud määraga 79,25 eurot kuus ning võlgnevuse summas 255,60 tasub kolme kuu jooksul 85,20 eurot kuus. Kostja märgib, et kogu hagis käsitletava perioodi vältel ei ole ta olnud täistööajaga tööl, käesoleval ajal töötab töövõtulepingu alusel, mis tähendab ebaühtlast töögraafikut, töötasu alla miinimumpalga ja võib juhtuda, et tuleb oodata tööprojekte. Haigestumise tulemusena on tal ägenenud püsiv tervisehäire (xxxxxxxxxxx), mille tõttu teda täiskohaga tööle ei võetagi. Kostja on seisukohal, et 2004. a kokkuleppes oli elatis määratud kindla summana, mis on aktsepteeritav erijuhtum, millele ei kohaldata miinimumpalga tõusust tulenevat elatise tõusu. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 õigustab alaealist last ülalpidamise saamiseks. PKS § 99 lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist. PKS § 99 lg 2 täpsustab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2017. a 235 eurot). PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on sellises olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

2-17-3738 Hageja esitas hagiavalduse elatise nõudes 08.03.2017. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd elatist nõutakse antud juhul miinimummääras ja tagasiulatuvalt alla miinimummäära, ei ole kohtupraktikas juurdunud põhimõtte kohaselt üldse vajalik tõendada lapse vajaduste loetelu. Sellisel juhul saab muus ehk väiksemas summas elatist välja mõista vaid ülalmärgitud PKS § 102 lg 2 nimetatud juhtudel. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 nimetatud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel eelmärgitud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on andnud kostjale võimaluse tõendada asjaolusid, et tal on alused elatise maksmiseks alla hageja poolt taotletud määra. Kostja seda teinud ei ole. Antud asjas on kohus veendumusel, et asjaolusid alates hagi esitamisest lapsele elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära ei esine. Kostja ei ole töövõimetu, ta töötab ja teenib töötasu. Seega on kostjal olemas vahendid lapsele elatise maksmiseks. Kostja on küll selgitanud, et kogu hagis käsitletava perioodi vältel ei ole ta olnud täistööajaga tööl ja käesoleval ajal töötab töövõtulepingu alusel, mis tähendab ebaühtlast töögraafikut, töötasu alla miinimumpalga, kuid kohtu nõutud pangakonto väljavõtteid kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus on teinud Maksu- ja Tolliametile järelepärimise A.S.’i sissetulekute kohta ning vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele oli A.S.’i keskmine netosissetulek 2016. a-l 1536,23 eurot kuus ja perioodil 01.01.2017 – 31.03.2017. a 1197,23 eurot kuus. Kostjal ei ole teisi alaealisi lapsi. Kostja on vastuses hagile märkinud, et tal on püsiv tervisehäire (xxxxxxxxxxx), mille tõttu ta ei saa täistööajaga tööl käia, kuid kohtu nõudmisel ei ole ta esitanud kohtule oma töövõimetust tõendavaid dokumente. Kohus selgitab, et vanem peab tegema kõik endast oleneva oma alaealiste laste ülalpidamiseks, isegi töötust ei ole kohtupraktikas peetud PKS § 102 lõikes 2 nimetatud mõjuvaks põhjuseks. Seaduses sätestatud miinimummäär peaks eelduslikult katma lapse minimaalsed vajadused. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust tagasiulatuvalt perioodi 01.10.2016 kuni 07.03.2017 eest elatisraha võlgnevuse tasumise osas 79,25 eurot kuus ning selle perioodi eest elatisraha võlgnevuses summas 255,60 eurot. Seega on põhjendatud ka elatise nõue enne hagi esitamist, s.o alates 01.10.2016. a. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-137-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Seega kohus mõistab kogu tagasiulatuva elatise lapse kohta välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana. Kohus arvestab elatise võlgnevusest maha kostja poolt perioodil 01.10.2016 kuni 31.05.2017. a E.U.’le tasutud elatise ning mõistab A.S.’ilt alaealise lapse E.U. kasuks välja ühekordse summana elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.10.2016 – 07.03.2017 eest summas 255,60 eurot ning ajavahemiku 08.03.2017 – 31.05.2017 eest summas 487,47 eurot (08.03.17 - 31.03.17 arvutuskäik 235 : 31 x 24 = 181,92 eurot, 01.04.17 - 30.04.17 eest 235 eurot, 01.05.17 - 31.05.2017 arvutuskäik 235 – 79,25 – 85,20 = 70,55 eurot, kokku 181,92 + 235 + 70,55 = 487,47 eurot). Alates 01.06.2017 tuleb hagejale maksta elatist perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, 2017. a 235 eurot) kuni lapse E.U. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx. Menetluskulud