3-2-1-55-15 - Riigikohus - lahend.ee

Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni. Kui kostja jätkab hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamist, võib hageja maine saada pöördumatult kahjustatud. Hagi esemeks olevate väidete jätkuval levitamisel ei pruugi kohtuotsusel, millega praegune hagi rahuldatakse, olla hageja mainele tekitatud kahju hüvitamisel kahju tekitamisega samaväärset restitueerivat toimet. Kostja käitumine hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute levitamisel annab alust arvata, et kostja jätkab oma tegevust. Nimelt avaldas kostja päevalehes Äripäev ja selle veebiväljaandes ajavahemikul 11. juuli 2014 kuni 24. juuli 2014 hageja kohta kõnealustel teemadel viis artiklit. Lisaks 14. juulil 2014 otseseid valeväiteid sisaldavale artiklile avaldas kostja kahe nädala jooksul pidevalt artikleid, kus hagejat kujutati samadest asjaoludest tulenevalt negatiivselt. Samuti levitas kostja ajakirjanik Aivar Hundimägi samu ebaõigeid faktiväiteid ka teistes meediakanalites. Kostja on hageja õigusi rikkunud märkimisväärselt intensiivselt. Kostja ei lõpetanud hageja kohta ebaõigete faktiväidete levitamist ka pärast hageja selgituste andmist. Hagi esemeks olevate väidete korduv levitamine kinnitab avalikkuses väidete tõelevastavust. Eeltoodu tõttu esineb asjas oht, et hagi tagamise abinõu kohaldamata jätmisel jätkab kostja hagi esemeks olevate väidete levitamist ning nimetatud asjaolu võib avaldada mõju kohtuotsuse täidetavusele. Hagi esemeks olevate väidete korduva ja jätkuva avaldamise ajutine keeld ei ole hageja ja kostja õigustatud huve kaaludes ebaproportsionaalne meede hagi tagamise eesmärgi saavutamiseks. Hageja palus hagi tagamise korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p 3 alusel keelata kostjal kuni selles asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni järgnevate faktiväidete ja/või väärtushinnangute avaldamine: Eerik-Niiles Kross on käitunud nagu korruptant; Eerik-Niiles Kross on olnud kütuseäri skeemi ühe kavandaja rollis selle protsessi algusest lõpuni.

6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15. detsembri 2014. a määrusega kostja määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ning tegi uue määruse, millega jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tunnistada TsMS § 384 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks. Hageja taotletud ja maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõu ei vasta TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eesmärgile ja on kostjat ülemäära koormav TsMS § 378 lg 4 mõttes. Asjas rakendatud abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju, kuid see võib oluliselt piirata ajakirjanduse (konkreetse väljaande kaudu) väljendusvabadust, kuna konkreetseid väljendeid (lauseid) keelatakse kasutada mitte ainult 14. juuli 2014. a artiklis kajastatud eluliste asjaolude kontekstis, vaid hageja kohta üldse. Sellise keelu kehtestamine ületab praeguse vaidluse piire ja võib tekitada olukorra, kus selliste väljendite lugejate ette viimine oleks uute eluliste asjaolude kontekstis põhjendatud, kuid osutub kohtu keelu tõttu võimatuks, pärssides seeläbi oluliselt lugejate õigust saada avaliku elu tegelaste kohta asjakohast teavet. Kohus ei saa eeldada, et kostja kasutab hagejat käsitlevates artiklites alati ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Hagi tagamine ei ole praegustel asjaoludel põhjendatud ka TsMS § 377 lg 2 mõttes. Taotluses on hageja ise mh tõdenud, et hagi esemeks olevate väidete/hinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivset arvamust hagejast, mistõttu objektiivselt ei olegi võimalik väidete/hinnangute levitamise eelset seisundit taastada. Kohus on seisukohal, et kui arvestada ka asjaoluga, et hageja on avaliku elu tegelane (poliitik, ärimees jne), kes paljude aastate vältel on oluliselt mõjutanud ja eeldatavasti mõjutab ka edaspidi oma tegevusega, sh erinevate erakondade liikmena, Eesti Vabariigi elu, siis on hageja tegevusest teada saamise vastu Eesti rahval ilmselgelt õigustatud huvi ja seda huvi saab avalikkus realiseerida eelkõige üleriigiliste sõltumatute meediaväljaannete kaudu. Seejuures peab hagejal avaliku elu tegelasena olema tavakodanikuga võrreldes oluliselt kõrgem valulävi ajakirjanduses tema kohta ilmuva suhtes ja kohus ei saa etteulatuvalt mis tahes kontekstis keelata teatud konkreetse teabe avaldamist. Ajakirjandusväljaanne peab loomulikult tagama vaid õigete faktiväidete ja kohaste väärtushinnangute avaldamise, kuid vaidluse korral tehakse need asjaolud selgeks kohtumenetluses kehtivaid menetlusnorme järgides. Kohtul pole alust arvata, et kostja jätkab hageja kohta konkreetsete faktiväidete/väärtushinnangute levitamist kontekstis, mis annab aluse tõlgendada neid kui ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid.

11.Kolleegium leiab, et ekslik on ringkonnakohtu viide TsMS § 377 lg-le 1 ning seisukoht, et maakohtu kohaldatud hagi tagamise abinõul ei ole ilmselgelt otsuse täitmisele mingitki mõju. Hageja soovis hagi tagamise korras reguleerida esialgset õigussuhet TsMS § 377 lg 2 mõttes. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha, sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Seega ei ole hagi tagamisel esialgse õiguskaitse korras TsMS § 377 lg 2 alusel oluline, kas hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Selles osas tuleb ringkonnakohtu määruse põhjendust muuta. Samuti on ekslik järeldus, et kui väidete/väärtushinnangute avaldamisega on hageja mainele juba olulist kahju tekitatud ja kujundatud avalikkuses negatiivne arvamus hagejast, ei saakski hagi tagada, kuna objektiivselt pole võimalik väidete/hinnangute eelset seisundit taastada. Kui isiku kohta on avaldatud ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, on hagi tagamise korras esialgse õigussuhte reguleerimine viisil, et kostjal keelatakse kuni kohtuotsuse tegemiseni teatud hinnangute ja väidete avaldamine, iseenesest võimalik selleks, et vältida olulise kahju tekkimist või kahju suurendamist. Samas peaks selline tulevikku suunatud sõnavabaduse piiramine olema hagi tagamise korras võimalik vaid erandjuhul, – st ainult siis, kui asjaoludest nähtub, et esineb oht, et kostja võib väiteid ja väärtushinnanguid ka edaspidi avaldada. TsMS § 377 lg 2 kohaldamise kaalumisel tuleks vastaspool enne õigussuhte esialgset reguleerimist ära kuulata. Sellele viitab ka TsMS § 384 lg 3 teine lause, mis sätestab, et kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist.