lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16462/4

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 18.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-16462/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-5375/34Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja20.07.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi Hagi ese

nr 2-16-16462 C.M.K. versus K.K. elatis lapse ülalpidamiseks

Hagi hind

1935 (9x215) eurot

Kohtukoosseis

kohtunik Silvi Maiste

Hageja

C.M.K. (isikukood xxx; registrijärge elukoht xxx, xxx, elukoht xxx „xxx“ xxx, xxx, xxx ) Viljandi Vallavalitsus (Kauba tn 9, Viljandi linn 71020, e-post: [email protected]) K.K. (isikukood xxx; aadress xxx, xxx xxx. Viibimiskoht: xxx, xxx, xxx, xxx)

Hageja esindaja Kostja

18. november 2016

RESOLUTSIOON

1 Rahuldada hagi osaliselt. 2 Välja mõista K.K. C.M.K. kasuks elatis 215 eurot (kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär) igakuiselt alates 01. detsember 2016 kuni C.M.K. täisealiseks saamiseni (14.05.2033). 3 Välja mõista K.K. C.M.K. kasuks ühekordne hüvitis perioodi eest 07.09.2016 – 30.11.2016 summas 602 eurot. 4 kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele või üleandmisele C.M.K. emale K. V. (V.) (arveldusarve xxx xxx xxx selgitusega elatis

C.M.);

5 Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. 6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta ümber uuele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära poolele osale. 7 Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 8 Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hageja on 01. novembri 2016 miinimumsummas alates 01.05.2016.

avaldusega

nõudnud

kostjalt

elatise

väljamõistmist

Kostja vastus Kostja on kohtule esitanud oma kirjaliku vastuse 17. november 2016. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja võtab hagi õigeks, tunnistab nõudeid ja väidab, et teeb kõik endast oleneva, et kohustusi täita. Kohtu põhjendused

1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). PKS § 97 lg 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigusi esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane PKS § 102 lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2).
2.Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale

sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.

3.Riigikohus on otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
4.Hageja esindaja taotles elatise väljamõistmist miinimumsummas lapsele alates 01.05.2016. Viljandi Vallavalitsus sai C.M.K. eestkostjaks 07. septembri 2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtumäärusega nr 2-16-9511. Hageja saab elatist nõuda alates hetkest, mil sai lapse eestkostjaks. Seega saab tagasiulatuvalt elatist nõuda alates 07. septembrist 2016.
5.Kohus leiab, et on põhjendatud rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 215 eurot kuus alates 01.12.2016. Ajavahemiku 07.09.2016 -30.11.2016 tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 602 (2x215+172 (septembri 24 päeva)) eurot..
7.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja