Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-15198

Tsiviilasi

J P hagi K H P vastu isaduse vaidlustamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

Hageja J P, isikukood *, elukoht *, telefon: *, e-post: * Kostja K H P, isikukood *, elukoht * Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast J P 10.10.2016. a esitatud hagi K P H vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Saata J P hagi kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Edastada määrus hagejale.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Hagiavaldus 10.10.2016. a esitas J P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi K P H vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Avaldusele on lisatud sünnitunnistuse koopia ja riigilõivu maksekorraldus. Hagiavalduse kohaselt tutvusid J P (hageja) ja K K 2002 a kevadel ja nende vahel tekkisid armu- ja intiimsuhted. 2002 a suve lõpus selgus, et K K on rase. Alates 2002 a sügisest hakkas hageja elama koos K K’ga (K). 18.01.20113 a sündis K P H (kostja). Kostja sünni registreerimisel võttis hageja omaks isaduse. Hageja oli mitu aastat pärast kostja sündi veendunud, et on kostja bioloogiliseks isaks. Hageja ja K K kooselu ja suhtlemine lõppes 2004. Hageja andmetel on K K’lt kostja suhtes hooldusõigused piiratud või täielikult ära võetud. 2016 a sai hageja teada asjaoludest, mis annavad alust arvata, et kostja bioloogiliseks isaks on kolmas, hagejale tundmatu meesterahvas. Hageja leiab, et ta ei ole kostja eostamise ajal kostja emaga koos elanud, kostja ema elas kõlvatut elu ja kostja ei ole temaga sarnane, mistõttu on ta veendunud, et kostja ei põlvne temast. Hageja palub kohtul tuvastada, et kostja ei põlvne

hagejast, nõustub kirjaliku menetlusega ja DNA-ekspertiisiga ning palub menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 372 lg 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Vastavalt TsMS § 75 lg 1 kontrollib hagiavalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 75 lg 2 kohaselt saadab kohus, kui asi sellele kohtule ei allu, avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Põlvnemisasjas kehtib erandlik kohtualluvus, mille kohaselt Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi (TsMS § 103 lg 3). Hageja on esitanud nõude kostja vastu, kelle elukohaks on hagiavalduses märgitud *. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukohaks alates 22.11.2013 *. Kostja seaduslik esindaja on eestkostja Vasalemma Vallavalitsus. Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 1 kohaselt teenindab Harju maakonda Harju Maakohus. TsMS § 103 lg 3 sätetel allub asi Harju Maakohtule, mistõttu tuleb tsiviilasi anda kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule ning vastavalt TsMS § 372 lg-le 7, kui asi ei allu kohtule, kuhu hagi esitati, kohaldatakse menetlusse võtmisel TsMS § 75 sätestatut. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 2 keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja saadab hagiavalduse kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. TsMS § 372 lg 5 järgi võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse.