Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

E. P. “.

kätte hagejate seaduslikule

2 (8)

teisest kooselust sündinud laps, kes elatise väljamõistmisel hagejate poolt taotletud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavad lapsed. Kostja ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension xxx eurot kuus. Kostja tervislik seisund ei võimalda tal töötada, mistõttu pole loota, et tema majanduslik seisund lähemal ajal oluliselt paraneks. Kostja on nõus panustama laste ülalpidamisse erinevate asjade, näiteks ise kasvatatud juur- ja aedviljade andmisega, mida võimaldab ka PKS § 100 lg 1. Kostja on seisukohal, et hagejate esindaja saab laste ülalpidamiseks kasutada riigi poolt makstavaid toetusi, mis on käesoleval ajal lapse kohta 50 eurot kuus. Kui toetus katab lapse eluvajadused võib jätta elatise välja mõistmata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et E. P. ja A. P. hagi elatise väljamõistmiseks alates 17.juunist 2016.a. kuulub rahuldamisele osaliselt. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 102. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud 4 (8)

kuupalga alammäära. Kohus võib vastavalt PKS § 101 lg 2 elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 1 on öeldud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samas ei vabane vanemad osundatud sätte kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta PKS § 102 lg 2 järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra, muuhulgas juhul, kui vanem on töövõimetu või tal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlus puudub asjaolu üle, et T. P. on xxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud E. P. ja xxxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud A. P. isa ning E. S. on nimetatud laste ema. Antud asjaolu nähtub ka rahvastikuregistri andmetest (tl.11). Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendiga (tl.23) on tõendatud, et T. P. on ka xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud M. P. isa (lapse ema on L. J. ). Kostja ei ole ümber lükanud asjaolu, et ei ole lastele, kes ei ela temaga koos, elatist regulaarsete maksete näol andnud, kuid ta on ostnud neile kingitusi ja kinkinud raha tähtpäevade ja tähtsate sündmuste puhul, tavaliselt 50 eurot. Hagejate esindaja on kinnitanud, et isa on lastele andnud sularaha,

5 (8)

mida lapsed koguvad suuremate ostude tarvis. Igapäevaseks ülalpidamiseks seda raha kasutatud ei ole. T. P. kontoväljavõttest nähtub, et kontole on laekunud igakuuliselt pension xxxxxx eurot (tl.24). Kuna tegemist on filtreeritud väljavõttega, ei nähtu, kas kontole on laekunud ka teisi rahasummasid ning kuidas T.P. on kontol olevaid vahendeid kasutanud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu büroo xxxxxxxxxx.a. otsusega nr xxxxxxx on tuvastatud, et T.P. esineb keskmisele puude raskusastmele vastav liigutuste funktsiooni mõõdukas kõrvalekalle; otsusega nr xxxxxxx on tehtud kindlaks kostjal osaline töövõimetus xx % ulatuses

Hinnates kohtule esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et kostja vastuväidete ning tõendite alusel on võimalik hagejate kasuks väljamõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Tõendatud on kostja töövõimetus xx % ulatuses, mistõttu tuleb eeldada, et isegi juhul, kui kostja töötaks, ei ole tal võimalik teha tööd samaväärselt täielikku töövõimega isikutega. Käesoleval ajal ei ole tõendatud, et kostja saaks veel muud sissetulekut lisaks pensionile ja riiklikule toetustele. Hageja on küll märkinud, et kostja oskab teha pottsepatööd ja käib mõnikord kellelgi abis, kuid kuid tõendeid selle kohta ei ole. Kostja väitel ei võimalda tema selja- ja liigeste vaevused töötada. Kostjal on kokku kolme alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Ta ei ole tõendanud ülalpidamise andmist hagejatele. Kingituste (ka rahaliste) tegemine lastele ja köögiviljade andmine ei saa elatist asendada, kui vanemad ei ole selles 6 (8)

kokku leppinud, arvestades, et PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kostja igakuise sissetuleku moodustavad käesoleval ajal töövõimetuspension xxxxxx eurot. Kohus ei arvesta sissetuleku hulka sotsiaaltoetust, mille sihtotstarve on kostja puudest tulenevate kulude kompenseerimine. Jagades kostja regulaarse sissetuleku vastavalt PKS 102 lg 2 sätestatule tema kolme alaealise lapse ja tema enda vahel, jääb iga ülalpeetava osaks 47,80 eurot. Kostja on õigesti osundanud, et laste vajadusi on võimalik rahuldada ka riiklike peretoetuste arvel, mis hagejate puhul on 50 eurot ühe lapse kohta. Kuigi ka sel juhul jäävad laste ülalpidamiseks kasutatavad vahendid alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb laste vajaduste rahuldamisel arvestada ka vanema võimalusi ülalpidamist anda. Eeltoodu alusel mõistab kohus T. P. välja elatise E. P. ja A. P. kasuks alates 17.juunist 2016.a. kuni 31.augustini 2016.a. ühekordse summana 165,66 eurot lapse kohta (22,26 eurot juunikuu eest + 3 x 47,40), arvestades, et augustikuu lõpuks on sissenõutavaks muutunud ka septembrikuu elatis. Edasiselt tuleb tasuda elatist perioodiliste maksetena 47,80 eurot kuus, igakuine elatis tuleb PKS § 101 lg 2 alusel ümber arvestada, kui muutub T. P. pensioni suurus või ta hakkab saama lisaks pensionile töötasu selliselt, et igakuine elatis ühele lapsele ei oleks väiksem, kui 1⁄4 T.P. sissetulekutest, mida ta saab pensioni ja /või töötasu näol. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 7 (8)

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi rahuldamisega kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejad on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, võib eeldada, et hagejatel ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega käesolevas asjas väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ei esine.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.