Perekonnaõigus › Abielulahutus

Edasikaebamise kord Kohtuotsus ei ole edasikaevatav. Menetluse käik 01.08.2016.a. esitas hageja E S Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagi M S vastu abielu lahutamise nõudes. 30.08.2016 toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära pooled abielu lahutamise nõude osas. Hageja nõue Kohtule esitatud hagi kohaselt sõlmiti poolte abielu * aastal. Poolte kooselu on lõppenud ning ei ole alust arvata, et pooled oma abielulised suhted taastaksid. Pooled elavad juba aastaid eraldi korterites. Ka suveperioodil elavad pooled maal eraldi, erinevates majades. Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde. Hageja kinnitas, et tema ja kostja abielulised suhted on lõppenud alates 2013. aastast. Hageja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele. Hageja palus tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust abielu lahutamise nõudelt TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel.. Kostja seisukoht Kostja esitas kohtule 23.08.2016.a. kirjaliku vastuse, milles nõustus abielu lahutamise nõudega. Kohtuistungil nõustus kostja hageja väidetega, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 2013. aastast. Ei ole alust arvata, et pooled oma kooselu taastaksid. Kostja avaldas, et loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud * * Perekonnaseisuametis ning selle kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 2013. aastast. Samuti on mõlemad pooled seisukohal, et nad abielulisi suhteid ei taasta. Kohus leiab, et kui pooled ei ole koos elanud rohkem kui kolm aastat, siis ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid ning seetõttu lahutab kohus poolte abielu.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis mär-kida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot abielu lahutamise nõude eest jääb hageja kanda. Kuna mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et loobuvad apellatsiooni esitamise õigusest kohtuotsusele, siis TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel ning hageja taotlusel tagastab kohus hagejale 1/2 abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivust. Hageja eest on tasunud riigilõivu R S summas 100 eurot 01.08.2016..a Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099. Hageja taotlusel ja TsMS § 150 lg 4 alusel tuleb tagastatav riigilõiv kanda R S kontole nr *. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.