Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. august 2016 Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7207
Tsiviilasi
A. P. hagi S. Z. vastu abielu lahutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja A. P., isikukood *, elukoht
Menetlusosalised ja nende esindajad
* Kostja S. Z., isikukood *, elukoht *
Kohtuistungi aeg
23. august 2016
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue 05.05.2016.a. esitas hageja A. P. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja S.Z. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *.a. Hageja leiab, et poolte abielu jätkumine on võimatu, kuna pooled elavad lahus juba viis aastat. Hageja elab *, kostja *. 23.08.2016.a. toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde. Hageja oli seisukohal, et tema ja kostja abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning ei ole alust arvata, et nad oma abielulised suhted veel taastaksid. Kostja seisukoht Kohus kuulas kostja isiklikult ära 24.08.2016 menetlustoimingul. Kostja kinnitas, et tema ja hageja vahel on abielulised suhted lõppenud. Kostja selgitas, et alates 2010. aastast ei ole ta Eestis elanud ning põhjuseks on tööülesannete täitmine väljaspool Eestit. Eestis on ta korra käinud 2014 aastal. Kostja nõustus abielu lahutamisega, sest pooled ei ole koos elanud alates 2010 aastast. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud *.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr *. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Käesoleval juhul on kostja elukoht Kanadas, seega ei ole perekonnaseisuasutus pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Mõlemad pooled on kohtule kinnitanud, et nende abielulised suhted on lõppenud 2010 aastal. Mõlemad pooled on nõustunud, et nende abielu tuleb lahutada. Arvestades asjaoluga, et pooled ei ela koos alates 2010 aastast, on kohus seisukohal, et poolte abielu tuleb lahutada. Ei ole alust arvata, et pooled oma abielulisi suhteid veel taastaksid. Eeltoodud põhjendustel lahutab kohus poolte abielu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. Hageja kanda jääb hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TSMS § 177 lg 1 p 1 järgi.
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.