Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

27.juuli 2016. a Võru tn.12, Põlva

Tsiviilasja number

2-16-11212

Tsiviilasi

I. G. avaldus kohtu loa saamiseks ilma abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: I. G. , isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kontakttelefon xxxxxxx Puudutatud isik: D. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Kontakttelefon +xxxxxxxxxxx

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Võru kohtumaja kaudu. Asjaolud ja kohtu põhjendused I. G. on esitanud kohtule avalduse loa saamiseks xxxxxxx kodaniku D. K. abiellumiseks. Avalduse põhjenduseks on toodud asjaolu, et avaldajal ja D. K. on ühised lapsed.

Vastavalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg 3 peab isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist esitama abieluvõimetõendi. Osundatud paragrahvi 1.lõike kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Avaldus loa saamiseks abieluvõimetõendita abielu sõlmimiseks loa saamiseks kuulub lahendamisele vastavalt TsMS § 475 lg 1 p 8 hagita menetluses. TsMS § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses perekonnaasjad, mid ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 371 lg 2 p 2 võib kohus jätta (hagi)avalduse menetlusse võtmata, kui hagi (avaldus) ei ole esitatud hageja (avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. I. G. on Eesti Vabariigi kodanik, kelle elukoht on samuti Eesti Vabariigis. Seega ei vaja tema abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis abieluvõimetõendit või selle puudumisel kohtu luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kuna avaldus ei ole esitatud avaldaja (I. G. ) seadusega kaitstud õiguse kaitseks, tuleb see jätta menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et avaldusest nähtuvalt vajab ilmselt luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita puudutatud isik D. K. . Seega tuleks nimetatud isikul esitada kohtule korrektselt vormistatud (allkirjastatud) avaldus, milles on märgitud ka koht, kus abielu soovitakse abielu sõlmida. Koha märkimine on oluline kohtualluvuse määramiseks. Lisaks tuleb avalduselt tasuda riigilõivuseaduse § 59 lg 7 alusel riigilõiv 10 eurot. Juhul, kui riigilõiv on juba I. G. avalduse esitamisel tasutud, tuleb avalduses märkida, kelle poolt ja mis kuupäeval on riigilõiv tasutud, et kohus saaks riigilõivu siduda avaldusega. Tulenevalt TsMS § 372 lg 4 võib avalduse menetlusse võtmata jätmise määruse peale avaldaja esitada määruskaebuse.