lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-17259/28

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 26.07.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-15-17259/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.07.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1749
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-15-17259/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.03.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuli 2016. a. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-17259

Tsiviilasi

S S hagiavaldus K S vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S S, isikukood *, elukoht * Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Turkin, Advokaadibüroo Viktor Turkin, asukoht Tornimäe 5, 10145 Tallinn, e-post [email protected] Kostja K S, isikukood *, elukoht * Kostja lepinguline esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo, asukoht Karja

Haapsalu 90503, e-post [email protected]

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine ühisvara jagamise nõude osas, 1⁄2 riigilõivu tagastamine

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada S S ja K S vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping ühisvara jagamise nõude osas alljärgnevalt:

1.Jagada S S ja K S ühisvara selliselt, et:
1.1.Jagada S S omandisse korteriomand asukohaga „*”, korter nr *, *, mille esemesse kuulub 794/11382 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr *, mille üldpind on 79,40 m2 ja mille tähistus plaanil on * ning mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr *.
1.2.Pooled S S ja K S paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada korteriomandi *, * kohta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud registriosa nr * 2. jaost omanikukanne „S S (isikukood *)” ning teha kinnistusraamatu registriosa nr * 2. jakku omanikukanne „ainuomanik S S (isikukood *)”.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
1.3.Hüvitamaks K S-le ühisvara jagamisel vähemsaadud ühisvara, loobuvad S S (*) ning menetlusse kaasamata kolmandad isikud S T (*), S S (*), T S (*)

tagasivõtmatult ja täielikult kõikidest * Maakohtu 06.10.1999. a kohtuotsusest tsiviilasjas nr * tulenevatest ning selle sundtäitmisega seotud nõuetest K S vastu.

1.4.S S, S T, S S ning T S kohustuvad kompromissi punkti 1.3. täitmiseks esitama kohtutäitur K V-le avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kõikides nende avalduste alusel K S suhtes alustatud täiteasjades ning kandma ise sellega seotud kulu, sh täiteasjas määratud kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
2.Pooled kinnitavad, et nende ühisvara on pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ja täitmist jagatud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid käesolevas kompromissis nimetamata varalisi nõudeid. II. Pärnu Maakohtul tagastada hagejale S S (arvelduskonto nr *) pool ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 (ükssada viiskümmend) eurot. III. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus ühisvara jagamise nõudes seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. IV. Edastada määrus menetlusosalistele, S T (*), S S (*) ja T S (*) ning peale jõustumist Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistusraamatu kannate tegemiseks vastavalt käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 1.2. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule tagastada 1⁄2 ühisvara jagamise hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, hagejale S S. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poole kanda, kes need kandis. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul arvates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Hagiavaldus, menetluse käik 17.11.2015. a esitas hageja S S Viru Maakohtule hagi kostja K S vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud *. Abielu ei ole võimalik kohtuväliselt lahutada, kuna kostja pole sellest huvitatud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtul poolte abielu lahutada. Ühtlasi palub hageja jagada poolte ühisvara. Hageja on hagis välja toonud ühisvara koosseisu ja ühisvara jagamise viisi. Viru Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. Kohtu nõudmisel hageja täiendas hagiavaldust ja esitas täiendavad tõendid 01.03.2016. a. 01.04.2016. a edastas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 04.04.2016. a. Kohus võttis 08.04.2016. a hagiavalduse meneltusse. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 20.07.2016. a. Kompromissleping 20.07.2016. a toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule alljärgneva kompromisslepingu, mille on allkirjastanud ka kompromisslepingus nimetatud isikud S T, S S ja T S, kelle õigusi kompromissleping puudutab: Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises alljärgnevalt:
1.Pooled on nõus abielu lahutamisega ning paluvad kohtul lahutada nende * * registreeritud abielu 20.07.2016.a. kohtuistungil kohtu(osa)otsusega.
1.1.Pooled loobuvad TsMS § 630 lg.2 alusel õigusest esitada apellatsioonkaebus kohtuotsusele, millega kohus lahutab poolte abielu.
1.2.S S taotleb TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole abielu lahutamise nõude esitamisel makstud riigilõivust, kokku 100,00 €, tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 50,00 eurot kanda S S pangaarvele nr. *
2.Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamise nõude osas menetluse lõpetamises kompromissiga ja kompromissis alljärgnevatel tingimustel:
2.1.Jagada S S ja K S ühisvara selliselt, et
2.1.1.Jagada S S omandisse korteriomand asukohaga „*”, korter nr. *, *, mille esemesse kuulub 794/11382 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr. *, mille üldpind on 79,40 m2 ja mille tähistus plaanil on * ning mis on kantud Tartu maakohtu kinnistusosakonna peetava kinnistusraamatu registriosasse nr. *.
2.1.2.Pooled S S ja K S paluvad kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel kustutada korteriomandi * *, * kohta Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusraamatus avatud registriosa nr. * 2. jaost omanikukanne „S S (isikukood *)” ning teha kinnistusraamatu registriosa nr. * 2. jakku omanikukanne „ainuomanik S S (isikukood *)”.
2.1.3.Hüvitamaks K S-le ühisvara jagamisel vähemsaadud ühisvara, loobuvad S S (* ning menetlusse kaasamata kolmandad isikud S T (*), S S (*), T S (*) tagasivõtmatult ja täielikult kõikidest * Maakohtu 06.10.1999.a. kohtuotsusest tsiviilasjas nr.* tulenevatest ning selle sundtäitmisega seotud nõuetest K S vastu.
2.1.4.S S, S T, S S ning T S kohustuvad kompromissi punkti 2.1.3. täitmiseks esitama kohtutäitur K V-le avalduse täitemenetluse lõpetamiseks kõikides nende avalduste alusel K S suhtes alustatud täiteasjades ning kandma ise sellega seotud kulu, sh täiteasjas määratud kohtutäituri tasu ja täitemenetluse kulud.
2.4.Pooled kinnitavad, et nende ühisvara on pärast käesoleva kompromissi sõlmimist ja täitmist jagatud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise suhtes mingeid käesolevas kompromissis nimetamata varalisi nõudeid.
2.5.Pooled paluvad Pärnu Maakohtul kompromissileping määrusega kinnitada ja TsMS § 430 lg 1 alusel lõpetada tsiviilasja nr. 2-15-5796 menetlus.
2.6.Pooled on TsMS § 168 lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses selle menetlusosalise kanda, kes need kandis.
2.7.Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
3.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457).
4.S S taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole ühisvara jagamise nõude esitamisel makstud riigilõivust, kokku 300,00 €, tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 150,00 eurot kanda S S pangaarvele nr. *.

Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi ühisvara jagamise nõude osa võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Abielu lahutamise nõude lahendab kohus osaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas ühisvara jagamise nõudes lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3-le päevale alates määruse kättetoimetamisest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist, mille hageja tasus ühisvara jagamise nõude esitamisel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ühisvara jagamise hagi esitamise eest tasus hageja riigilõivu summas 300 eurot, seega kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot hageja poolt kompromisslepingus nimetatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-5008/34Viru Maakohus Rakvere kohtumaja