Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuli 2016, Valga kohtumaja Tsiviilasi
S.P. hagiavaldus G.P. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-16-368
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Hageja seaduslik esindaja: K.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; e-mail: x) Kostja: G.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x; e-mail: x)
29.06.2016.
Kohtuistungi toimumise aeg
elatist 15 (viisteist) eurot kuus kuni võlgnevuse 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot täieliku tasumiseni.
Tartu Maakohtu menetluses on S.P. hagiavaldus G.P. vastu elatise väljamõistmiseks. S.P. esitas seadusliku esindaja kaudu 11.01.2016.a hagiavalduse G.P. vastu elatise väljamõistmiseks. 15.01.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagiavalduse menetlusse. 25.01.2016.a esitas kostja kirjaliku vastuse. 27.01.2016.a esitas kostja täiendavalt avalduse, milles palus määrata DNA isaduse tuvastamiseks ning ekspertiisi, sest 2014.a-2015.a on lapse ema paljudel kordadel ja täiesti ühemõtteliselt öelnud, et kostja ei ole lapse isa. 03.02.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus G.P. vastuhagi käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 09.02.2016.a esitas G.P. taotluse riigi õigusabi saamiseks. 17.02.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata vastuhagi perspektiivituse tõttu. 06.04.2016.a esitas hageja seaduslik esindaja hagi tagamise taotluse. 07.04.2016.a määrusega Tartu Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse. 21.04.2016.a esitas kostja määruskaebuse Tartu Maakohtu 07.04.2016.a määruse peale. 09.05.2016.a määrusega jättis Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 07.04.2016.a määruse muutmata. 25.05.2016.a tegi kohus pooltele kompromissiettepaneku, et asi lahendada kompromissi teel. Pooled omavahel kompromissi saavutada ei suutnud. 29.06.2016.a kohtuistungil kinnitati poolte vahel kompromiss, mille kohaselt G.P. tasub S.P. ülalpidamiseks elatist 215 eurot kuus. Hageja esindaja loobus elatise nõudest 1 a enne hagi esitamist ning nõue esitatakse alates jaanuar 2016.a , s.o hagi esitamisest. Pooled leppisid kokku, et elatis perioodi eest jaanuar-juuni 2016.a on kokku 855 eurot ning kostja tasub igakuiselt perioodi jaanuar-juuni 2016.a eest elatist 15 eurot kuus kuni võlgnevuse 855 eurot täieliku tasumiseni. Elatis ning elatise võlgnevus igakuise osamaksena summas 15 eurot tuleb kanda hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks K.L. arveldusarvele. Kohus märgib, et kostjal on võimalus tasuda 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot temale jõukohaste osamaksetena, mis ei või olla väiksemad kui 15 (viisteist) eurot kuus, kuid võib summa tasuda ka ühekorraga või suuremate maksetena kui 15eurot kuus.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus selgitab, et kompromissi sõlmimise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna vastavalt RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hagi esitamine elatise nõudes riigilõivu vaba, siis seega ei saa hageja taotleda riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.