Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Kohtuotsuse tegemise aeg ja 30.06.2016, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number
2-16-6112
Tsiviilasi
XXXja XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 870 eurot
Menetlusosalised ja nende Hagejad XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) ja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX esindajad Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.06.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Hagejad on kostja lapsed (lk 4 – 5) ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Sama sätte lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Sama sätte lg 3 esimese lause kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras, ei tule laste vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kostja ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid, et ta on täitnud laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatud määras. Perekonnaseaduses sätestatud põhimõtte kohaselt peab lapsest lahus elav vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust makstes raha lapse ülalpidamiseks lapsega koos elavale vanemale. Kokkuleppel võivad vanemad kalduda kõrvale seaduses sätestatud lapse ülalpidamise korrast. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et laste vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja saab täita laste ülalpidamise kohustust seaduses sätestatust erinevalt, st andes lastele raha. Seega ei saaks kostja poolt lastele antud raha arvel lugeda täidetuks kostja kohustust anda lastele ülalpidamist. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid lastele raha andmise kohta. Kuivõrd kostja rikkus laste ülalpidamise kohustust, on hagejate nõue mõista kostjalt välja elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras põhjendatud ja kuulub rahuldamisele PKS § 97 p 1, § 100 lg-te 1 ja 2 ning § 101 lg 1 alusel.
3-2-1-118-13, p 15). Seega ei anna kostja väike sissetulek alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra. Samuti asjaolu, et kostjal on lõpetamata põhiharidus ja sellest tulenevalt võimalikud probleemid tasuvama töökoha leidmisega ei ole PKS § 102 lg 2 kohaldamise aluseks. Kostja ei ole tõendanud, et temal on terviseprobleemid, mis ei võimalda tal tasuvamat töökohta otsida. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevalt alused PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks ja kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.