Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-16-1582 Menetluskulud

2-16-1582 Teadaanded 10.05.2016. Kohtuistungid toimusid 08.06.2016 ja 09.06.2016. Kohtu seisukoht Abielu lahutamise nõue Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt, Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja. Hageja ja kostja on abiellunud 16.07.2004 Eesti Vabariigis Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr 95 ja on välja antud abielutunnistus nr AL0112358. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte kooselu ja abielusuhted 2015 jaanuaris ja pärast seda ei ole poolte vahel kontakti olnud, hageja ei tea, kus kostja viibib. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis. Kostja elukoht on rahvastikuregistri andmetel Soome Vabariigis, kuid aadressi kohta andmeid ei ole. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis. Abikaasad on Eesti Vabariigi kodanikud ja ühe abikaasa elukoht on Eesti Vabariigis. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Hageja palub PKS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Lähtudes PKS § 67 lg 1 sätetest saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on 2015 jaanuaris pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja rahvastikuregistri andmetel eri riikides. Hageja on kohtus 08.06.2016 ärakuulamisel avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja ta ei soovi leppimist ja abielu jätkamist. Tagaseljaotsust abieluasjas kohus teha ei või (keeld sisaldub TsMS § 407 lg 4). Kostjale on hagiavaldus ja kohtukutse kätte toimetatud

2-16-1582 avalikult, kohtuteate avaldamisega 10.05.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud ega ole põhistanud ja tõendanud, miks ta kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud, samuti ei ole kostja hagile kirjalikult vastanud. Kohus loeb kostja kohtuistungi toimumise ajast nagu ka asja sisust teavitatuks. Kohtu hinnangul võib asja lahendada sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Elatise nõue Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Hagejad II ja III on palunud välja mõista igakuise elatise miinimumsummas alates 01.01.2015. Kostja ei ole hagile vastust esitanud ja ei ole hagejate II ja III elatisenõudele vastu vaielnud. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §§ 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad II ja III on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hagejate II ja III tagasiulatuva elatise nõuded osaliselt, kuivõrd hagi on esitatud 29.01.2016. Kohus mõistab välja elatise alates hagi esitamisest ja tagasiulatuvalt ajavahemiku 29.01.2015-28.01.2016 eest. Hagejatele II ja III välja mõistetud elatis ja elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud

2-16-1582 ise. Lähtudes eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudes poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab elatise nõudes hagi tagamise taotluse riigilõivu 50 eurot kostja kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Tsiviilasja toimiku andmetel ei ole hagejatel II ja II ning kostjal muid menetluskulusid. Tsiviilasja toimiku andmetel on hagejate II ja III menetluskuluks hagi tagamise avalduse riigilõiv 50 eurot. Hagejatele II ja III on antud menetlusabi 12.05.2016 määrusega, millega nad vabastati riigilõivu tasumisest. Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse 12.05.2016 määrusega. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jättis elatise nõude menetluskulud kostja kanda, mõistab kohus kostjalt välja hagejatele II ja III antud menetlusabi kulud, s.o. riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 alusel peab kostja lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole. TsMS § 179 lg 6 kohaselt, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib riigi kasuks menetluskulude väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 kohaselt, kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.