2-15-1598/36 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-15-1598 kinnistul olevate kõigi hoonete (ilma nende alla jääva maata) turuväärtus 29700 eurot (tl. 138-151 I kd). KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSE TÄIENDUSELE (tl.60-118 I kd) Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu ja märgib järgmist: Kinnistu N TALU Vkülas L vallas on M M lahusvara, kuna ta oli alustanud elamu ehitamist enne abielu (maa eraldamine, (lisa nr.1) projekt (lisa nr.2) ja vundament oli valmis enne abielu), materjalid (kogu puitmaterjal, uksed ja aknad olid tellitud ja makstud) oli ostnud enne abielu (lisa nr.3). Nimetatud väite kinnituseks esitame dokumentaalsed tõendid. Maja ehitamiseks sai M M laenu 10 000 rubla, mille eest on ostetud ehitusmaterjal. Elamualune maa on saadud omandisse tagastamise teel 16.augustil 1995.a. KVallavalitsuse korralduse nr.80 alusel õigusvastaselt võõrandatud maana vanaisa A Mlt (lisa nr.4). Kinnistusraamatusse kanti M M N TALU ainuomanikuna 14.Msil 1996.a. (lisa nr.5) 6.12.1999.a. kinkis M M N TALUst 2/3 V ja M Mle, kuna ka nemad oleksid olnud õigustatud subjektid maa tagastamisel (lisa nr.6) ning nii oli eelnevalt kokku lepitud. Et N TALU koosnes tagastamisel neljast eraldi maatükist, siis 19.11.2002 sõlmisid M M, V M ja M M kinnistu jagamise avalduse, millega jagati kinnistu neljaks ning V ja M M kinkisid oma osa 2/3 kinnistu R ja N mõttelist osa M Mle (lisa nr 7). Peale seda müüdi kaks osa N kinnistust ning M M sai selle eest 100 000 krooni, mille ta kasutas veevarustuse panemiseks elamusse. Kõik tehingud tehti notarite juures, kes tunnistasid, et N kinnistu näol on tegemist M M lahusvaraga. Kinnistul N suurusega 2,0 ha, asukohaga V KÜLA L vald Saaremaa katastritunnusega XXXXXXXX, asub elamu, vana elamu koos laudaga ja saun- kelder, samuti puurkaev, kasvuhoone. AÕS § 136 lg.1 kohaselt ulatub kinnisomand maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele, seega on M M ainuomand nii elamu, saun kui ka kaev ja kasvuhoone- need ei kuulu ühisvara hulka ning neid ei saa ka jagada. Sõiduauto XXXXX1998 aasta väljalase on saadud kingitusena kostja vennanaiselt M Mlt, kes võib seda tunnistada. Traktor on saadud kingitusena isalt, E Mlt, seda asjaolu võib tunnistada õde M E. Trimmer on saadud tasuta minu endisest töökohast SS, kui kasutuskõlbmatu, ise korda tehtud. Muruniiduk on olemas, väärtusetu, hageja enda poolt ära lõhutud, võib võtta endale. Kasvuhoone on püsivalt maaga ühendatud objekt, ostetud 1989.a. maksis 231 rubla. Puurkaev on kaevatud 10.06.2001 ning maksis 6360 krooni (406,48 eurot) (lisa 8). Segumasin on vana, ostetud 1990.a. paiku, töötab ainult ühte pidi, segu välja ei lase. Hageja on segumasina hinnaks pannud 90 eurot, uued maksavad 200 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot. Puude saagimise saag on samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 20 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). Akudrell on katki, ei ole kasutatav, väärtusetu. Ketaslõikur (väike) kostja hinnangul 20 eurot. Tikksaag vana kostja hinnangul 20 eurot.

Tsiviilasi nr 2-15-1598 Akulaadijat pole olemas. Puude lõhkumise kirves on vene aegne rauast kiil, väärtusetu. Sügavvee pumpa pole olemas. Tavaline pump (mustaveepump) väärtusega 35 eurot. Pioneerpliit ostetud vene ajal maksis 221 rubla, käesoleval ajal üksnes raua hind 5 eurot. Pliit on ühendatud maja külge, tegemist ei ole vallasvaraga. Soojaveeboiler, köögivalamu kapp ja segisti ning pesuruumi valamu, segisti ja duśś on elamule pandud 2002, peale päritud maakinnistute müümist saadud 100 000 krooni eest. Nimetatud asjaolu võib kinnitada V M. Samuti on need kinnisasja lahutamatud osad. Trepp on teha lastud, materjalist, mis oli saadud ema käest kuivast materjalist ning töö maksis 600 krooni. Varikatuse õuetrepile tegime pojaga ise, materjalist mis oli soetatud enne abielu. Varikatus on jäävalt kinnitatud elamu külge. Mesipuud on saadud nii vanaisalt kui ka isalt kinkena ja käesoleval talvel läks 7 elamule lähemat taru välja, mesilasid surid külma kätte, kuna hageja käis neid talvel vaatamas. Meevurr on olemas hinnaga 30 eurot, nõus. Õunapuud ja kirsipuud asuvad jääva ühendusega kinnistul ning pole eraldatavad. Gaasigrilli võitis kostja „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Seega kostja arvates on võimalik lisada ühisvara nimekirjale segumasina 10 eur , puude saagimise sae 20 eur, ketaslõikur 20 eur, tikksaag 20 eur, tavaline pump 35 eur, meevurr 30 eur, Seega on kokku ühisvara 8015 eurot. Hagejale jääb M 1-5 L L vald Saare maakond hinnaga 7000 eurot. Kostja soovib saada vähemsaadud vara arvel kompensatsiooni 2992,50 eurot. Kostja on nõus hagejale andma mistahes vallasvara, tingimusel, et hageja kompenseerib kostjale saadud vara rahas. Oma väidete tõendamiseks on kostja M M esitanud järgmised tõendid: väljavõtted sidumisprojektist (t lk 63-66 kd 1) Leping abi andmise kohta individuaalehitajale (t lk 67-68 kd 1) Ostutśekkide ärakirjad (15 lehel) (t lk 70-83 kd 1) Akt (t lk 84 kd 1) K Vallavalitsuse korraldus nr.80-16.08.1995 (t lk 85 kd 1) Kohtuotsuse koopia (t lk 86 kd 1) Kinnistu kinkeleping (4 lehel) (t lk 87-90 kd 1) Kinnistamisotsus ( t lk 91 kd 1) Kinnistu jagamise avaldus, kinkeleping, müügileping (15 lehel) (t lk 92-106 kd 1) Maaparandusbüroo arve kaevu kaevamise kohta (t lk 107) Korteri M 1-5, L, K vald hindamisakt (tlk 108-118) Seonduvalt hageja poolte kohtule esitatud hindamisaktiga märgib kostja oma kirjalikus seisukohas 22.10.2015.a., et N TALU hoonete alune maa on kostja M M saanud maa tagastamise tulemusena ning sellel maal asusid vana elamu, abihoone, laut, saun ja kelder , millist fakti tõendab ta 1975 aasta ja 1987. aasta kindlustuslehtedega (tl. 166-168 I kd). HAGEJA TÄPSUSTATUD ÜHISVARA NIMEKIRI JA TAOTLUS ÜHISVARA JAGAMISEKs seisuga 27.11.2015.a. (tl.169-171 I kd). Hageja arvates on maja (Niidu kinnistu) juurde kuuluvaks varaks alljärgnev : * Sauna sisetööd (saunaahi, ahjutellis,tsement, laudmaterjal jne. 01.09.1988.a. M kirjalike märkmete kinnitusel) maksumusega 1007 eurot * Puurkaev maksumusega 2000 eurot

2.Eraldi on hageja välja toonud rida töid ja riistu, mis on eelmisest nimekirjast välja jäetud, kui maja (kinnistu) juurde kuluv vara. Kõigepealt pole arusaadav hageja mõte, miks ta nimetatud vara loeb kinnistu juurde kuuluvaks, kuna ta ise kohtuistungil võttis omaks, et kinnistu kuulub kostjale lahusvarana. Teiseks on hageja hinnanud neid töid ja vara ikkagi nende hindadega, mille ta on esitanud hagiavalduses ning missugused on kostja ümber lükanud ja tõendanud dokumentaalsete tõenditega 14.05.2015.a. vastuses. Kolmandaks pole arusaadav, mida hageja selle nimekirja osaga mõtleb, kas nimetatud tööd ja vara on tema poolt elamu juures ostetud ja tehtud asjad, mille ta loeks nagu ühisvaraks ja mille eest ta tahaks saada kompensatsiooni. Hageja on esitanud maja (kinnistu) juurde kuuluvate varade loetelu ja omapoolse vallavara loetelu, ning teinud sellest järelduse ühisvara koosseisu kohta. Hageja pole arvestanud, et kostja on juba 15.05.2015 vastuses nimetatud vara nimekirja ümber lükanud ja esitanud ka sellekohased tõendid. Ometigi on ta need uuesti sama hinnaga nimekirja võtnud. Kui hageja on veendunud ( kuigi pole millegagi tõendanud) nimetatud vara hindade osas, siis võtku see vara endale ja hüvitagu kostjale nende väidetav maksumus. II. Hageja pole varanimekirja pannud enda valduses olevaid ühisvarasse kuuluvaid asju. * Korteriomand asukohaga M 1-5 , L L vald Saare maakond maksumusega 7800 eurot; * Televiisor Samsung maksumusega 50 eurot; * Külmkapp Samsung maksumusega 50 eurot; * Pesumasin maksumusega 50 eurot; * Lastetoa sektsioon maksumusega 50 eurot; * Nurgadiivan maksumusega 10 eurot; * Elektripliit 3 auguga (vana) maksumusega 10 eurot; * Küttepuud 5 ruumi maksumusega 160 eurot; * Voodilinad, tekid, padjad, kardinad maksumusega 500 eurot. * Jalgrattad 2 tk. maksumusega 50 eurot * Tolmuimeja, köögitehnika, toidunõud maksumusega 100 eurot Kostja on oma vastusele lisanud ostetud kasvuhoone maksumuse tšeki (kasvuhoone ostetud 24.12.1989.a. summas 328,16 . HAGEJA VEELKORDNE LÕPLIK TÄPSUSTATUD ÜHISVARA NIMEKIRI JA JAGAMISE NÕUE (01.02.2016.a. , tl.193-196 I kd); Hageja täpsustab ühisvara loetelu osas järgmise loetelu: MAJA N TALU, Vkülas, väärtuseks on hinnatud XXpoolt 29 700 eurot, asub kostja valduses; Hageja arvates ühisvara hulka kuuluvaks vallasvaraks on : * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot – kostja valduses * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- kostja valduses

Tsiviilasi nr 2-15-1598 eurot, uued maksavad 130 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot. * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- ülehinnatud, samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 10 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). * Akutrell maksumusega 40 eurot- väärtusetu, kuna on katki; * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot - sellist riista ei ole * Tikksaag maksumusega 40 eurot – ülehinnatud, käesoleval ajal max.20 eurot * Akulaadija maksumusega 33 eurot- pole olemas; * Mesipuud 14 tk maksumusega 2800 eurot- saadud vanaisa käest kinkena enne abielu; * Meevurr maksumusega 30 eurot * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- maaga püsivalt ühendatud, pole ühisvara * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud,kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot- pole olemas. * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja võitis „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Seega tunnistab kostja ühisvarana hageja kolmandast nimekirjast segumasinat väärtusega 10 eurot; puudesaagimissaagi väärtusega 10 eurot; meevurri maskumusega 30 eurotkokku vara 50 eurot. Ülejäänud nimekirjas esitatud vara osas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit vara väärtuse osas, veelgi enam, ta pole millegagi ümber lükanud ka kostja poolt esitatud tõendeid ühisvara väärtuse kohta. II Kuigi hageja 9.11.2015.a. toimunud istungil võttis omaks, et N TALU kuulub kostja lahusvara hulka ning ta nõuab kostjalt üksnes hageja poolt elamu parendamiseks tehtud kulusid, on hageja kolmandas nimekirjas endiselt positsiooni nr.1 all sees maja – N TALU, Vkülas väärtusega 29 700 eurot. Vastavalt Pärnu Maakohtu 9.11.2015 toimunud eelistungi protokollile pani kohus hagejale järgmise kohustuse: „Kohus määrab hagejale tähtaja 27.11.2015.a. esitama oma selgituse hagiga koos vara nimekirjaga nii tõendid kui lahti kirjutatud oma nõue koos ühisvara hulka kuuluvate esemete maksumusega ja ära näitamisega, ja ühtlasi tuleks ära näidata milliste tõenditega nõus või mittenõus.” Sellest kohustusest hoolimata ei ole hageja esitanud oma vara nimekirja juurde selgitust ega ka tõendeid vara väärtuse kohta, aga samuti pole hageja ära näidanud, millises osas ta pole nõus kostja poolt esitatud tõenditega. Kostja on selgitanud, et hageja poolt esitatud XX N TALU hindamisakt ei ole õige, kuna hinnatud on lisaks M M lahusvarana olevat elamut koos päranduseks saadud kõrvalhoonetega. Et hoonetealune maa on kostjal saadud maa tagastamise tulemusena ning sellel maal asusid vana elamu, abihoone, laut, saun ja kelder on võimalik tuvastada 1975 ja 1987.aasta kindlustushindelehtedelt, missugused kostja esitas 22.10.2015.a. vastuse juurde. Seega on hageja hinnanud ka pärimise teel saadud hooneid- sauna, maakeldrit ja vana taluhoonet, kui ühisvara, mis on ebaõige. III Hageja kolmandas nimekirjas on ta leidnud kostja jaoks ootamatult, et korteriomand asukohaga M 1-5 L L vald on hoopiski hageja lahusvara. Hagiavalduses 30.jaanuaril 2015.a., aga ka 19.novembri 2015.a. kohtuistungil (protokolli lk.2) kus hageja esindaja võtab omaks, et N TALU on kostja lahusvara; tunnistab hageja esindaja ka M korteriomandi ühisvaraks olemise. Seega on kolmandas nimekirjas hageja täiesti uus seisukoht, et korteriomand on S M lahusvara ning selle asjaolu põhjenduseks toob hageja väite, et korteriomandi kasutusõigus (ning erastamise eeldus) tekkis enne abielu.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära hageja ja kostja, tunnistajad kohtuistungil, leiab, et esitatud hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuhagi ühisvara jagamise osas ei ole esitanud. TsMS § 436 lg1 alusel kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 7 kohaselt on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Hagejale S Mle on kohtu poolt antud nii menetlus- kui õigusabi. Hagejat esindas kohtus vandeadvokaat, kohus on selgitanud korduvalt menetlusosalistele ühisvara jagamise asjas tõendamiskoormisega seotut. Kohus on asjas pidanud eel- ja kohtuistungi. Kohus eeltoodust lähtudes poolte nõusolekul lõpplahendi tegemiseks kirjalikku menetlust määrates, leidis, et asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Pooltele on antud piisavalt võimalusi oma nõuete ja vastuväidete tõendamiseks, esitamiseks. Kohtu ettepanekud kompromissiks ei ole tulemusi andnud. S M poolt on ühisvara jagamise hagi M M vastu esitatud kohtule alates 1. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) kehtivuse ajal. PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates selle seaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi, kuid PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, st enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest. Käesoleva otsuse tegemisel on lähtutud järgmistest faktilistest asjaoludest: - S ja M M abielu on registreeritud 20. juulil 1988.a.; - Poolte abielu on lahutatud 19. jaanuaril 2015.a., otsus jõustus 19.02.2015.a. (tl.4345 I kd); - Hagi ühisvara jagamiseks esitati kohtule 02.02.2015.a. (tl. 2 I kd). Abielu sõlmimise ajal, so. 20.07.1988.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 14 järgi loeti abikaasade ühisvaraks abielu kestel omandatud vara. Sama sätte lg2 järgi võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Perekonnaseaduse § 15 alusel loeti poolte lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abilelu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielu lõppemist. Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara. Kohus eeltoodust tulenevalt annab hinnangu poolte nimel oleva kinnisvara kuulumise kohta ühisvara hulka või lahusvara hulka: 1) Hageja S M nimel on registreeritud 7363/84400 osa kaasomandist, so. korteriomand M 1-5 Ls vallas., kinnisturegistri uus nr 940634. Kinnistusraamatu kandest nähtub, et S M on korteri omanik alates 20.09.2000.a. (tl.14 I kd). Kohtule on esitatud 1 – toalise korteri M 1 hindamisakt (tl.108-118 I kd). Korteri turuväärtuseks on hindamisepäeva seisuga 06.03.2015.a. hinnatud 7800,00 eurot. Seda summat pooled kogu menetluse vältel kumbki pooltest vaidlustanud.

Tsiviilasi nr 2-15-1598 Hageja oma lõppjäreldustes asunud seisukohale, et nimetatud korter M 1-5 L külas tuleb lugeda S M lahusvaraks. Korter tuleb hageja taotluse kohaselt lugeda tema lahusvaraks, kuna selle kasutusõigus (ning erastamise eeldus) tekkis enne poolte abielu sõlmimist. Korteri erastamise õigus tekkis S Ml seoses tema tööga ja korter on erastatud täielikult S M rahalistest vahenditest, kuid omandiõigus korterile vormistati peale abielu sõlmimist M Mga. Korterit ei ole abielu kestel ühisvara arvelt parendatud. Peale lahutust on S M asunud nimetatud korterisse elama ja see korter on tema eluasemeks. . Kohus tuginedes poolte abielu sõlmimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse §-le 15 nõustub hageja väidetega selle kohta, et M 1-5 korteri erastamise eeldused tekkisid enne poolte abielu sõlmimist, nii nagu kostja M M nimel oleval N TALUlgi. Kohtul puuduvad alused kahelda hageja väidetes selle kohta, et korteri erastamiseks kasutas ta rahalisi vahendeid, mis ei kuulunud perekonna eelarvesse. Korter erastati kaks aastat peale poolte abielu sõlmimist. Kostja ei ole veenvate tõenditega hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole esitanud ka vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja väited korteri M 1-5 kuulumise kohta ühisvara hulka on paljasõnalised. Kohus eeltoodud kaalutlustel ja poolte abielu sõlmimise ajal kehtinud Perekonnaseaduse § 15 alusel loeb hageja S M lahusvaraks korteri M 1-5 L külas L vallas. 2) Kostja M M nimele on registreeritud hoonestatud kinnistu N TALU Vkülas L vallas, uus registriosa nr. (tl. 150 I kd). Kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et K Vallavalitsuse 04.12.1995.a. avalduse alusel on N kinnistu omanikuna sisse kantud 13.03.1996.a. M M. 06.12.1999.a. avalduse alusel on omanikena sissekantud V M, M M ja M M, igaüks 1/3 osas. 19.11.2002 kinnistamisavalduse alusel on kinnistu ainuomanikuna sissekantud ainuomanikuna M M. Hageja S M on tellinud kinnisvara, N kinnistu hindamisakti (tl.138-151 I kd). Aktist nähtub, et kinnistul asuva elamu ehitusaeg on 1988 aasta, ehitusluba on ehitamiseks välja antud 18.12.1986.a. Hinnatud on ka kõrvalhooneid, sauna ja endist taluhoonet. Hindaja on leidnud, et N kinnistul olevate hoonete (ilma nende alla jääva maata) turuväärtus on 29700,00 eurot. Pooled vaidlevad N kinnistu kuulumise üle ühisvara hulka. Hageja S M on menetluse kestel lugenud N kinnistut kord kostja lahusvaraks siis jälle ühisvaraks, kuna abielu kestel on ta panustanud kinnistul olevate hoonete ehitusse ja vara paremustamisse. Oma viimases kirjalikus hagi täpsustuses loeb hageja N kinnistu (elamu ja kõrvalhooned) ühisvara hulka ja palub ühisvara väärtuse määramisel aluseks võtta eksperthinnangus määratud 29700 eurot. Kostja M M vaidleb N kinnistu poolte ühisvarasse lugemisele vastu. M M leiab, et N kinnistu näol on tegemist tema lahusvaraga ja seda järgmistel põhjendustel:

4.Et N TALU koosnes tagastamisel neljast eraldi maatükist, siis 19.11.2002 sõlmisid M M, V M ja M M kinnistu jagamise avalduse, millega jagati kinnistu neljaks ning V ja M M kinkisid oma osa 2/3 kinnistu R ja N mõttelist osa M Mle (lisa nr 7). Peale seda müüdi kaks osa N kinnistust ning M M sai selle eest 100 000 krooni, mille ta kasutas veevarustuse panemiseks elamusse. Kõik tehingud on tehtud notarite juures, kes on tehingute tegemisel lähtunud faktilisest asjaolust, et N kinnistu näol on tegemist M M lahusvaraga. M M on oma väiteid tõendanud dokumentaalsete tõenditega (tl.36-38 I kd; 63-108 I kd). Hageja kostja vastuväiteid ümber lükanud ei ole. Hageja vastuväiteid kostja väidetele N TALU kuulumise kohta tema lahuvara hulka piirduvad hageja enda suusõnaliste selgitustega. Kostja väiteid N TALU kuulumise kohta kostja lahuvara hulka ei ole ümberlükatud ka hageja poolse tunnistaja S K (Hageja õde) ütlustega. Kohus hinnates kohtule esitatud tõendeid nõustub kostja vastuväidetega ja põhjendustega kinnistu N suurusega 2,0 ha, asukohaga V KÜLA L vald Saaremaa katastritunnusega xxxxxxxxxxxxx, millel asub elamu , vana elamu koos laudaga ja saun- kelder, samuti puurkaev, kasvuhoone, kuulumise kohta kostja M Mle lahusvarana. AÕS § 136 lg.1 kohaselt ulatub kinnisomand maatükiga püsivalt ühendatud ehitisele, seega on M M ainuomand nii elamu, saun kui ka kaev ja kasvuhoone- need ei kuulu ühisvara hulka ning neid ei saa ka jagada. Perekonnaseaduse § 15 alusel loeti poolte lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abilelu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielu lõppemist. Kohus leiab, et M M on kohtule esitatud tõenditega, sh. tunnistajate M M ja V M ütlustega veenvalt tõendanud, et tema nimel olev hoonestatud N kinnistu on saanud tema omandisse enne abiellumist, ning abielu ajal omandiõiguste ümbervormistamise teel saanud lähisugulastelt kingituseks. Perekonnaseaduse § 14 lg2 järgi võis kohus abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Hageja S M ei ole kohtule esitanud selgelt väljendatud nõuet ja ühtegi tõendit, millest saaks teha järelduse, et abielu ajal oleks N TALU väärtus abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusena oluliselt suurenenud. Kohtule hageja poolt esitatud N TALU turuväärtuse eksperthinnangu akt (tl.138-152 I kd) , seisuga 2015.a., ei lükka ümber kostja väiteid selle kohta, et tegemist on kostja lahusvaraga ega tõenda seda, et N TALU väärtus oleks abikaasade töö või rahaliste väärtuste tulemusena oluliselt suurenenud. Küll nähtub nimetatud aktist, et ehitusluba kinnistul oleva elamu ehitamiseks anti 1986 aastal, ehitus toimus 1988.a. Poolte abielu registreeriti 20.07.1988.a., seega ehituse valmimise aastal ja on tõene kostja väide, et ehituseks kasutati 1987.a. individuaalelamu ehitamiseks võetud laenu, mida pikendati 1988.a. (tl.67-68 I kd.). Kostja M M on esitanud ka hulgaliselt kviitungeid elamu ehituseks soetatud ehitusmaterjali ostmise kohta aastatel 1986-87 (tl.69-83). Kehtiva Perekonnaseaduse (PS) § 25 alusel varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PS § 27 alusel abikaasade ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Hageja ja kostja lahusvara osa kohta on kohus hinnangu andnud eelpool. PS § 35 p3 alusel varaühisuse varasuhe lõpeb kui poolte abielu lahutatakse. PS § 37 lg1-1 alusel ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise aja seisuga. Ühisvara

Tsiviilasi nr 2-15-1598 jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Vastavalt Asjaõigusseadus § -le 77 Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. Hageja lõplik ühisvara nimekiri ja ühisvara jagamise soov on kohtule esitatud 01.02.2016.a. nimekirjas (tl.193-196 I kd) , millisest nimekirjast kohus ühisvara jagamise otsuse tegemisel lähtub. Hageja arvates ühisvara hulka kuuluvaks vallasvaraks mille jagamist ta taotleb on : * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot – kostja valduses * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- kostja valduses * Trimmer maksumusega 80 eurot- kostja valduses * Segumasin maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- kostja valduses * Akutrell maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Tikksaag maksumusega 40 eurot- kostja valduses * Akulaadija maksumusega 33 eurot - kostja valduses * Mesipuud 14 tk . maksumusega 2800 eurot- kostja valduses * Meevurr maksumusega 30 eurot- kostja valduses * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- kostja valduses * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud, kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja valduses Kostja seisukohta ülanimetatud vallaasjade kohta on järgmine: * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 300 eurot- tõendamata, tegemist on vanarauaga; kartulivõtumasin on toodud Soomest maksis 900 krooni (57 eurot) 10-aastat olnud töös; * Muruniiduk maksumusega 80 eurot- väärtusetu, ei tööta, hageja on ise ära lõhkunud. * Trimmer maksumusega 80 eurot- väärtusetu, saadud SSist tasuta, ise korda tehtud. * Kasvuhoone maksumusega 400 eurot- ülehinnatud, ostetud 1989.a. maksis 231 rubla (lisatud on kasvuhoone ostmise kviitung 29.12.89, maksumus 328,16 krooni (tl.179 I kd). * Segumasin maksumusega 90 eurot – ülehinnatud , ostetud 1990.a. paiku, töötab ainult ühte pidi, segu välja ei lase. Hageja on segumasina hinnaks pannud 90 eurot, uued maksavad 130 eurot. Kostja hindab segumasina väärtuseks raua hinna 10 eurot.

Tsiviilasi nr 2-15-1598 * Puudesaagimissaag maksumusega 90 eurot- ülehinnatud, samuti üle 20.aasta vana, kostja hindab selle väärtuseks 10 eurot, saag on ostetud 202 rubla eest (12,9 eurot). * Akutrell maksumusega 40 eurot- väärtusetu, kuna on katki; * Ketaslõikur maksumusega 40 eurot - sellist riista ei ole * Tikksaag maksumusega 40 eurot – ülehinnatud, käesoleval ajal max.20 eurot * Akulaadija maksumusega 33 eurot- pole olemas; * Mesipuud 14 tk maksumusega 2800 eurot- saadud vanaisa käest kinkena enne abielu (tõendina esitatud tunnistajate V ja M M ütlused); * Meevurr maksumusega 30 eurot * Õunapuud 3 tk maksumusega 60 eurot- maaga püsivalt ühendatud, pole ühisvara * Kirsipuud 12 tk, mis S sünnikodust toodud,kuid M sügisel S kiusamise põhimõttel maha saagis maksumusega 240 eurot- pole olemas. * Gaasigrill maksumusega 100 eurot- kostja võitis „Tooma „poest tarbimismängu kaudu ja pole ühisvara. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 on poolel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata. Pool määrab ise, milliste tõenditega ta asjaolusid tõendab. Seega saab kohus lähtuda vaid nendest tõenditest, mis on kohtule esitatud. Järgnevalt tuvastab kohus poolte ühisvara koosseisu ning ühisvara koosseisu kuuluvate esemete väärtuse, kui ülalmärgitud kinnisvara välja arvata. Poolte abielu on lahutatud Pärnu Maakohtu 19.01.2015.a. kohtuotsusega, mis jõustus 19.02.2015.a. /I kd tl 9/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jagada abikaasade ühisvara, mis pooltel oli olemas seisuga 19.02.2015.a. Hageja ei ole ülalmärgitud vallasvara loetelus esitatud asjade olemasolu ja nende hindade määramise kohta esitanud ühtegi tõendit, mis annab alust järelduseks, et hinnad on määratud oletuslikult. Kostja eitab esitatud loetelust ketaslõikuri, akulaadija olemasolu. Mesipuud 14 tk on kostja väitel saadud kingituseks vanaisa käest enne abielu, millist fakti kinnistasid kohtus ka tunnistajad V M ja M M. Õunapuud on maaga püsivalt ühendatud ja on kinnisasja osa. Kirsipuude olemasolu kostja eitab. Hageja kohustus on tõendada vallasasjade olemasolu ning nende kuulumine poolte ühisvarasse, sest tema on nõude nimetatud asjade jagamiseks esitanud. Eeltoodust tulenevalt, kostja vastuväiteid ja esitatud tõendeid arvestades välistab kohus ühisvarast ketaslõikuri, akulaadija, mesipuud, õunapuud, kirsipuud ja gaasigrilli (kostja on selle võitnud loosiga). Kuna pooled ei ole saanud kokkuleppele ka ühisvarasse kuuluvate esemete hinnas, siis kohus võtab nende hindamisel arvesse poolte määratud hindade aritmeetilise keskmise ja loeb ühisvara koosseisus olevaks järgmise vara järgmiste hindadega: * Traktorivikat+ kartulivõtumasin maksumusega 100,00 eurot, * Muruniiduk maksumusega 40 eurot;. * Trimmer maksumusega 40 eurot; * Kasvuhoone maksumusega 200 eurot * Segumasin maksumusega 45 eurot; * Puudesaagimissaag maksumusega 45 eurot;. * Akutrell maksumusega 20 eurot; * Tikksaag maksumusega 20 eurot; * Meevurr maksumusega 30 eurot Kokku on pooltel ühisvarana vallasvara väärtuses 540,00 eurot.