Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Lea Pavelson

Otsuse avalikult teatavaks- 21. juuni 2016, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-101999

Tsiviilasi

S O hagi U O vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 335 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja S O (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx), avaldaja seaduslik esindaja U O (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post xxx@xxx). Kostja U O (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx, e-post xxx@xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Välja mõista U O alates 01.04.2016 elatis S O ülalpidamiseks igakuiselt kehtivas miinimummääras kuni poja S, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni. Välja mõista U O tekitatud kahju 2 400 eurot S O kasuks. Menetluskulud jätta U O kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. U O võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni hageja põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Eelnevalt nimetatud elatis suureneb, kui suureneb Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt miinimumääras aasta eest enne antud hagiavalduse esitamist, s.o 2015 aprill – detsember (9 kuud), 195 eurot kuus, kokku 1755 eurot ning 2016 jaanuar – märts (3 kuud), 215 eurot kuus, kokku 645 eurot. Seega kokku tagasiulatuvalt välja nõutava elatise summaks on 2 400 eurot. Kostja seisukoht Kostja kohustus kirjalikult vastama 08.06.2016. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse S O isa, kohustatud teda ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o kuni 31.12.2015 195 eurot ja alates 01.01.2016 215 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis miinimummääras igas kuus alates 01.04.2016. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.