Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.06.2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-540
Tsiviilasi
XXXja XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
9 000 eurot (4 500 eurot + 4 500 eurot)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad XXX(isikukood XX, elukoht XXX) ja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX, ühine lepinguline esindaja advokaat Anneliis Räpo Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi
Asja läbivaatamine
30.05.2016
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõuded
kommunaalmakseid, kostja. Alates oktoobrist 2015. a tasuvad kostja ja hagejate seaduslik esindaja eluasemega seotud kulusid võrdselt. Kuna laste ema ja kostja tasuvad praegu kumbki eluasemega seotud kulusid võrdsetes osades, on kummagi vanema kohustus eluaseme kulude kandmisel võrdne ja puudub alus eluasemekulude ulatuses elatisnõude rahuldamiseks. Laste eluasemega seotud kuludeks on kulutused telekommunikatsioonile, mille eest tasub samuti kostja. Eluaseme remondi- ja hoolduskulud, sh puhastuskulud ja kulud sisustusele on tõendamata. Laste toidukulud ja kulud hügieenitarvetele on põhjendamatult suured. Kostja ostab lastele toitu ja mõlema lapsevanema kulusid tuleb käsitleda võrdselt laste ülalpidamiseks kantud kuludena. Hagejate väide väljaspool kodu söömise kohta ei ole eluliselt usutav ja ei ole vajalik, kuna lapsed söövad hommiku- ja õhtusööki kodus ja lõunasööki koolis. Samas kostja nõustub, et kulutused väljassöömisele 35 – 40 eurot kuus mõlema lapse kohta kokku võivad olla põhjendatud. Kostja ise maksab laste väljassöömise eest. Kulud kooliüritusele, sh väljasõitudel, ekskursioonidel, jms osalemiseks, on põhjendatud summas 5 eurot kuus mõlema lapse kohta. Kooliürituste eest tasub kostja vähemalt poole ulatuses. Kulud ravimitele ei ole osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid XXXdiagnoositud haiguse kohta. Kostja vaidleb huviringide ja spordikuludele vastu. Kostja kannab ise 50% kummagi lapse osalemisega huviringides ja spordiharrastusteks seotud kuludest. Vaba aja veetmise kulud ei ole tõendatud. Kulutused riietele, jalatsitele, spordivarustusele on põhjendamatult suured. Kulutusi lastele riiete ja spordivarustuse soetamiseks teeb ka kostja. Transpordikulud ei ole põhjendatud. Hagejad saavad kasutada tasuta transporti. Hagejaid sõidutab kooli ja treeningutele ning huviringidesse kostja. Osa puhkusereiside kuludest ei ole tõendatud. Osa puhkusereiside eest on vanemad tasunud võrdsetes osades. Elatise arvestamisel ei ole lähtutud hagejate tavapärasest elulaadist ja vajadusest. Kostja poolt laste vajaduste rahuldamiseks kantud summadeks tuleb arvestada ka kostja ema poolt laste vajaduste rahuldamiseks makstud summad. Osa laste kulude osas on kostja poolt kantud osa mõnevõrra väiksem laste emade osast, kuid kostja kulutused teiste kulude osas on oluliselt suurem laste ema omast. Kohtu põhjendused
Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejate poolt toodud kulud on põhjendatud ja tõendatud ning kas kostja kannab laste ülalpidamiskulud poole ulatuses.
moodustab tema igakuine sissetulek 3 000 eurot kuus (III kd, lk 134 – 137). Laste emale kuulub kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga XXX. Laste emale ei kuulu sõidukeid ja ta ei ole seotud äriühingutega. Laste ema poolt kohtu ette toodud tõenditest nähtub, et laste ema varaline seisund on selline, mis võimaldab tal kanda laste ülalpidamiseks kulutusi suuremas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär. Kostja on esitanud oma majandusliku olukorra tõendamiseks palgatõendi, millest nähtub, et tema igakuine töötasu on 430 eurot (II kd, lk 209). Kohus on nõudnud välja krediidiasutustelt andmed kostja kontodele toimunud laekumiste kohta. Kostja pangakontole Danske Bank A/S Eesti filiaalis on perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 laekunud keskmiselt kuus 165,20 eurot (III kd, lk 187 – 202). Kostja omab väärtpaberikontot Swedbank AS-s, kus seisuga 17.05.2016 oli Swedbank Pension Fund V3 väärtpabereid summas 2 478,35 eurot (III kd, lk 221). Kostja pangakontole Swedbank AS-s on perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 laekunud keskmiselt kuus 997,47 eurot (III kd, lk 222 – 228). Seega moodustab kostja sissetulek perioodil 18.11.2015 – 17.05.2016 1 162,67 eurot kuus (165,20 eurot + 997,47 eurot). Kohus on nõudnud välja Maksu- ja Tolliametilt teavet kostja sissetuleku kohta. Maksu- ja Tolliameti 23.05.2016 teatisest nähtub, et kostjale on perioodil 01.05.2015 – 30.04.2016 tehtud väljamakseid summas 3 717,34 eurot (IV kd, lk 2 – 13). Kostjale kuulub kinnistu (registriosa nr XXX) aadressil XXX. Kostjale kuulub sõiduk Mazda 6 (ehitusaasta 2007). Kostja ei ole seotud äriühingutega. Eeltoodust nähtub, et kostja sissetulek on väiksem, kui laste ema oma, kuid vaatamata sellele võimaldab kostja sissetulek anda lastele ülalpidamist üle miinimumi. Lisaks soovib kostja tagada lastele miinimumülalpidamisest kõrgemat elustandardit ja on valmis kandma pool laste ülalpidamiskuludest. Eelnevat kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et laste vanemad soovivad tagada lastele miinimumist kõrgemat elustandarti ja nende varaline seisund võimaldab seda neil teha. Laste tavalise elulaadi hindamisel tuleb arvestada, et lapsed on teismelises eas ja vanemad on seni taganud neile head elamis- ja arenemistingimused. Laste vanemad on taganud lastele võimaluse tegeleda spordiga ning mitmekülgselt areneda huvipakkuvates spordialades, sh külastades spordilaagreid välismaal ja käia huviringides. Kohus asub seisukohale, et lastel on välja kujunenud harjumuspärane miinimumist kõrgem elustandart.
vajalikuks kuluks, kuna lapsed kasutavad sarnaselt vanematega eluaset ja eluaseme korras hoidmine teenib ka laste huve. Samuti kasutavad lapsed sisustusesemeid ja nende ostmiseks kantud kulusid saab pidada laste vajalikeks kuludeks. Hagejate esitatud tõenditest nähtuvalt (III kd, lk 24 – 30) ei kantud eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulusid jne igakuiselt. Samuti ei osteta suuri väljaminekuid nõudvad sisustusesemeid igakuiselt. Kohus leiab, et aasta lõikes moodustavad eluaseme hooldamis- ja puhastamiskulud, sisustuskaupade ostmise kulud jne lastele langevas osas keskmiselt 20 eurot kuus mõlema lapse kohta. Eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulud ning sisustuskaupade ostmise kulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Toidukulud ja hügieenitarvete kulud (sh kulud kodust väljaspool einestamisele). Hagejad väidavad, et 2015. a olid laste toidukulsid 228,63 eurot ja kodust väljaspool einestamise kulud 113,17 eurot; 2016. a moodustavad märgitud kulud vastavalt 861 eurot ja 301,21 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 11 – 17c, lk 31 – 81). Laste ema pangakontode väljavõttega (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 40 – 54) ei ole võimalik tõendada, et nendes kajastatud kulud on kantud lastele. Lastele toidu ja hügieenitarvete ostmiseks on esitatud ka tšekid (III kd, lk 31 – 39), millistel toodud kogused ja kaupade sortiment näitab, et tegemist ei ole vaid laste tarbeks tehtud ostudega. Toidukulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada, et hagejate puhul on tegemist teismelises eas olevate tütarlastega, kelle toidukogused ja hügieenitarvete kasutamine on võrreldavad täiskasvanud inimese toidukogustega ja hügieenitarvete kasutamisega. Samas ei ole hagejate puhul esile toodud mingeid nt tervisest tulenevaid asjaolusid, mis põhjendaksid tavapärasest erinevat toiduvalikut ja sellega seoses oluliselt suuremaid kulusid. Kohus leiab, et kummagi lapse vajalikud toidukulud on kaetud keskmiselt 110 euroga kuus ja mõlema lapse kulud kokku on 220 eurot kuus. Hagejate ema on põhjendanud, et lapsed tegelevad aktiivselt spordiga ja käivad huviringides, mis tingib vajaduse einestada väljaspool kodu. Arvestades hagejate tõendeid on kohus seisukohal, et mõlema lapse vajalikud kulud väljaspool kodu söömisele moodustavad keskmiselt kokku 80 eurot kuus. Laste toidukulud ja hügieenitarvete kulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Tervishoiukulud. Hagejate väitel moodustasid nende tervishoiukulud 2015. a keskmiselt 35,93 eurot kuus ja 2016. a on selline kulu 156,76 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, lk 156 – 161, III kd, lk 81 – 82). Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX esineb tervisehäire enurees (II kd, lk 19 pöördel, IV kd, lk 23 pöördel). Kohus nõustub kostjaga, et hagejad ei ole tõendanud, et XXX kasutab enureesi nähtude ärahoidmiseks ravimeid, mille ühe paki maksumus on ca 30 eurot. Seetõttu on laste tervishoiukulud hageja poolt väidetust mõnevõrra väiksemad. XX Xesineva tervisehäire tõttu ostetakse talle mähkmeid maksumusega 6,99 eurot, mille kohta on esitatud tõendid (III kd, lk 82). Laste ema selgituse kohaselt kasutab XXX kuus ära kolm pakki mähkmeid. Muude ravimitena on hagejad välja toonud pastillid, nina- ja suuõõnesprei jne. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et laste ravi toimub Eestis suures osas haigekassa kulul. Samas saab kohtu hinnangul pidada üldteadaolevaks asjaoluks, et perioodiliselt lapsed haigestuvad, millega seonduvalt tekib vajadus osta ravimeid ning vitamiine, mille soetamist haigekassa ei finantseeri. Samuti ei finantseeri haigekassa teatud hügieenikaupade ostu, milleks käesoleval juhul saab pidada XXX mähkmeid. Kohus loeb mõlema lapse põhjendatuks tervishoikuluks 30 eurot kuus.
Laste tervishoiukulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Meelelahutuskulud (sh vabaajakulud (sh spaades, veekeskustes, kinos, teatris käimise kulud, hagejate sünnipäevade tähistamise kulud, sõprade sünnipäevadel käimise kulud). Hagejad väidavad, et nende meelelahutuskulud 2015. a olid 93,98 eurot (vabaajakulud 50,08 eurot, hagejate sünnipäevade tähistamise kulud 38,90 eurot ja sõprade sünnipäevadel käimise kulud 5 eurot) ja 2016. on vabaajakulud 412,20 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 83 – 89, lk 128 - 130). Kohus leiab, et laste ema pangakonto väljavõtted ei tõenda, et kõik kulud on kantud lastele. Samas kohus möönab, et laste vabajaakulud, laste sünnipäevade tähistamise ja sõprade sünnipäevadel käimise kulud on vajalikud laste kulud, kuna aitavad lastel areneda ja suhelda eakaaslastega. Kohus leiab, et hagejate poolt väidetud meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Lapse esmavajaduste hulka ei kuulu kino, spaa, teatri külastamine, pidustustel ja sünnipäevadel osalemine ühes kuus mitu korda. Arvestades laste vanust peab kohus põhjendatuks meelelahutuskulude suuruseks kokku 50 eurot kuus mõlema lapse kohta. Märgitud summa võimaldab lastele igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust. Laste meelelahutuskulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Koolikohustuse täitmisega seotud kulud (sh kooliüritustel osalemisega seoses kantud kulud). Hagejad väidavad, et nende koolikohustuse täitmisega seotud kulud olid 2015. a 48,16 eurot (kooliüritustega seotud kulud 30 – 40 eurot ja koolikohustuse täitmisega seotud kulud 8,16 eurot) ja 2016. a on koolikohustuse täitmisega seotud kulud 28,70 eurot. Kulude kohta on hagejad esitanud tõendid (II kd, lk 213 – 216, III kd, lk 90, lk 131 - 132). Hagejad on tõendanud, et laste koolis toimuvad perioodiliselt ekskursioonid ja muud üritused, millega kaasnevad kulud. Samas leiab kohus, et kooliüritustel osalemisega kantavad kulud on hagejate menetlusdokumentides esitatust mõnevõrra väiksemad. Ekskursioonid ja muud tasulised üritused ei toimu koolis igakuiselt. Hagejad on esitanud dokumendid koolikohustuse täitmisega seotud kulude tõendamiseks vaid mõnede kuude kohta ja teatud arvetel kajastatud väljaminekud ei saa lugeda kantuks laste koolikohustuse täitmiseks (nt 30.04.2016 arve (III kd, lk 133) sisaldab kinkekaardi maksumust). Samuti ei kanta kulusid koolikohustuse täitmisega seoses koolivaheaegadel. Kohtu hinnangul saab laste koolikohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatud suuruseks ühe kuu lõikes pidada 30 eurot mõlema lapse kohta. Laste koolikohustuse täitmisega seotud kulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud. Hagejad väidavad, et spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud olid 2015. a keskmiselt 192,25 eurot ja 2016. a on vastavad kulud 635,37 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 92 – 99). Asja materjalidest nähtub, et XXX tegeleb tennisega ja XXX ujumisega. Samuti õpivad lapsed klaverimängu ja käivad laulukoolis. 18.04.2016 kohtuistungil selgitas ema, et kuivõrd laste ema on tennisetreener, viib ta XXX tennisetrenni tasuta, kuid peab maksma tenniseväljaku rendi eest. Hagejate esitatud tõendist nähtub, et XXX käib alates 2009. a tennisetrennis kolm korda nädalas (III kd, lk 92) ja peale laste ema on eratreeninguid viinud läbi treener XXX. Kuigi hagejad on esitanud tõendid tennisetrenni kulude summas 142,50 eurot kandmise kohta aprillis 2016 on kohtu
hinnangul usutav, et XXXtennisetrenni kulud olid varasemal perioodil samas suurusjärgus. Hagejad on esitanud tõendid ujumisega seotud kuludest summas 27,70 eurot kuus ja klaveriõppimise ja laulmisega seotud kulude kohta. Kostja ei ole vaidlustanud, et lapsed käivad sporditrennides ja huviringides. Kohus leiab, et laste spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud summas 192,25 eurot kuus on põhjendatud. Laste spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Sporditarvete soetamise kulud. Hagejate väitel oli sporditarvete soetamise kulud 2015. a summas 15 eurot ja 2016. a on 42 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 108 - 109). Kohus leiab, et esitatud hagejate ema pangakonto väljavõte ei kinnita, et väljavõttes märgitud kulud olid kantud lastele. Lastele sporditarvete soetamise kulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Samas kohus on seisukohal, et kuivõrd lapsed tegelevad aktiivselt spordiga tekib vahepeal vajadus soetada sporditarbed. Kohus loeb vajalikuks kuluks sporditarvete soetamiseks 5 eurot kuus mõlema lapse kohta. Kulud riietele ja jalanõudele. Hagejad väidavad, et nende kulud riietele ja jalanõudele olid 2015. a 100,46 eurot kuus ja 2016. a on 374,31 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 17d, lk 100 – 107, lk 110 – 113). Laste ema pangakonto väljavõte ei tõenda, et väljavõttes märgitud kulud on kantud lastele. Arvestades, et hagejad on teismelises eas tütarlapsed, kes kasvavad kiiresti, siis tekib regulaarselt vajadus osta uusi riideesemeid. Samas on kohus seisukohal, et hooajalisi riideesemeid saab kasutada mitme hooaja vältel ja igakuiselt lapsele ei osteta suuri väljaminekuid nõudvaid garderoobi esemeid. Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatuks kuluks riietele ja jalanõudele saab lugeda kummagi lapse osas 40 eurot kuus ja mõlema lapse kohta 80 eurot kuus. Laste kulud riietele ja jalanõudele 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Reisikulud (sh huviringidega ja spordiga seotud reisikulud). Hagejate väitel olid reisikulud 2015. a 555 eurot kuus. Hagejad on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (II kd, lk 173 – 212, III kd, lk 114 – 117d). Kohus nõustub kostja väitega, et hagejate ema pangakonto väljavõte Türgis (III kd, lk 116) ja Soomes (III kd, lk 117) tehtud kulude kohta ei tõenda, et tegemist on lastele kantud kuludega ja et kulud on vajalikud. Kohtu hinnangul on vastuolulised kostja väited seoses hagejate Miami reisiga. Kostja väidab, et hagejad ei ole tõendanud Miamis ujumis- ja tennislaagris käimist, kuid vaatamata sellele on kostja kandnud osa Miami reisiga seotud kuludest. Eluliselt ei ole usutav, et kostja maksaks laste reisi eest juhul, kui lapsed ei sõidaks tegelikkuses Miamisse ujumis- ja tennislaagrisse. Samuti ei ole usutav, et kostja ei olnud teadlik laste laagrites käimisest, kuivõrd kostja elab lastega koos. Poolte vahel puudub vaidlus, et lapsed käivad iga aasta mitu korda välismaal nii puhkusereisidel kui ka spordi ja huviringidega seotud reisidel. Kohus leiab, et laste reisikulud hagejate menetlusdokumentides toodud summas ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et reisikulud sõltuvad reisi sihtkohast, selle kaugusest Eestist, reisil viibimise ajast, mistõttu võivad aastas aastasse kantavad reisikulud olla erinevad. Hagejate esitatud tõendite alusel
asub kohus seisukohale, et hagejate igakuised reisikulud on aasta lõikes keskeltläbi 400 eurot kuus mõlema lapse kohta. Transpordikulud. Hagejad väidavad, et nende transpordikulud olid 2015. a 10 eurot kuus ja vastav kulu 2016. a on 26,80 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulu kandmise kohta (I kd, lk 15 – 86, III kd, lk 123 – 124). Kohus leiab, et hagejad saavad kasutada Tallinna piires tasuta ühistransporti, mistõttu ei saa pidada laste transpordikulud põhjendatuks Tallinna piires liiklemiseks. Laste ema pangakonto väljavõte (III kd, lk 123) ei tõenda, et väljavõttes märgitud transpordikulud on kantud lastele. Hagejate ema on selgitanud, et lapsed käivad spordivõistlustel teistes linnades ja esitanud selle kohta tõendid (I kd, lk 152, 154). Kohus leiab, et laste transpordikulud seoses spordivõistlustel käimisega väljaspool Tallinna saab pidada vajalikuks ja kohtu hinnangul moodustab selline kulu aasta lõikes keskmiselt 5 eurot kuus mõlema lapse kohta. Laste transpordikulud 2016. a ei anna objektiivset ülevaadet laste igakuiste kulude kohta aasta lõikes, kuna märgitud kulud on arvestatud 2016. a esimese nelja kuu kohta. Koduloomade eest hoolitsemise kulud. Hagejad märgivad, et koduloomade eest hoolitsemise kulud olid 2015. a 17,26 eurot. Hagejad on esitanud tõendid kulude kohta (III kd, lk 118 – 122). Kohus leiab, et kulud koduloomade hoolitsemise eest ei ole vajalikud ja põhjendatud laste ülalpidamiskulud ning kohus ei arvesta neid. Eelnevat kokkuvõttes moodustavad mõlema hageja vajalikud ülalpidamiskulud iga kuus 1 152,25 eurot (eluasemelaenu kulud 40 eurot + eluaseme puhastamis- ja hooldamiskulud, sisustuskaupade ostmine jne 20 eurot + toidukulud ja hügieenitarvete kulud 220 eurot + väljaspool kodu söömise kulud 80 eurot + tervishoiukulud 30 eurot + meelelahutuskulud 50 eurot + koolikohustuse täitmisega seotud kulud 30 eurot + spordikulud ja huvialadega tegelemise kulud 192,25 eurot + sporditarvete soetamise kulud 5 eurot + kulud riietele ja jalanõudele 80 eurot + reisikulud 400 eurot + transpordikulud 5 eurot).
täita ka võlgniku ülalpidamiskohustuse ülalpidamist saama õigustatud isikule. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et XXXkandis kulusid lastele. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et XXXpidi andma hagejatele ülalpidamist asenduskohustusena PKS § 106 alusel. PKS § 106 lg 1 sätestab, et kui isik on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama sätte lg 2 esimene lause sätestab, et ka sel juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Kohus on seisukohal, et kuivõrd XXXei pidanud asenduskohustuse raames PKS § 106 alusel andma kostja asemel lastele ülalpidamist, tegutses XXXhagejatele kulusid tehes ja laste põhjendatud vajadusi rahuldades sooviga täita kostja kohustust anda lastele ülalpidamist ja kostja vabanes laste ülalpidamise kohustusest ulatuses, milles XXXoli maksnud lastele elatist kostja asemel. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXpoolt lastele kantud kulude arvel lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist. 7.2 Kostja väidab, et tema on täitnud laste ülalpidamiskohustust ja andnud lastele ülalpidamist laste igakuiste kulude poole ulatuses. Toidukulud ja esmatarbekaubad. Kostja väidab, et 2015. a ja 2016. a on ta ostnud lapsele toiduained ja muud esmatarbekaubad summas 370 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 49 – 73). Vaadates kostja poolt esitatud arvetel kajastatud kaupade sortimenti on usutav, et peale kostja vajaduste rahuldamise olid toidukaubad ja muud esemed ostetud laste huvides ja seeläbi rahuldas kostja laste vajaduse toiduainete ja esmatarbekaupade osas. Hagejate tõendistest nähtub, et lapsed viibisid Saksamaal 07.01.2016 – 11.01.2016 (I kd, lk 173 – 180) ja Miami laager algas 15.02.2016 (I kd, lk 181). Seega on usutav, et kostja poolt jaanuaris ja veebruaris 2016 kantud toidukulud ja kulud esmatarbekaupadele olid tehtud muuhulgas hagejate huvides. Kohus leiab, et kostja on rahuldanud laste vajadusi kandes vaidlusalusel perioodil toidukulusid ja ostes esmatarbekaupu summas 370 eurot. Laste sünnipäevade tähistamise kulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste sünnipäevadega seoses kulusid 2015. a summas 340 eurot ja 2016. a summas 80 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (II kd, lk 74 – 75, lk 78, lk 84). Kuigi laste sünnipäevade tähistamise kulud kandis kostja ema, saab kohtu hinnangul XXXpoolt lastele kantud kulude arvel lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Kohus leiab, et kostja on rahuldanud laste vajadused vaidlusalusel perioodil kandes laste sünnipäevade tähistamise kulusid summas 420 eurot (340 eurot + 80 eurot). Reisikulud. Kostja väidab, et ta on tasunud 2015. a lastele korraldatud reiside eest kokku 1 815,90 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 87 – 90, lk 95). Kostja ema on tasunud Egiptuse reisi eest 2015. a 1073 eurot (110 eurot + 963 eurot), millest XXX osa moodustab 536,50 eurot. Kostja ema on tasunud 07.03.2015 XXX Miami laagri sõidukulude eest 582 eurot. Kohus loeb kostja ema poolt lastele kantud kulude arvel täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Hagejate 16.05.2016 menetlusdokumendi p-st 2.5.2 nähtuvalt aktsepteerivad hagejad Egiptuse reisi käigus kantud meelelahutuskulusid summas 64,07 eurot XXX huvides kantud kuluna. Eeltoodust tulenevalt on kostja rahuldanud laste vajadused vaidlusalusel perioodil tasudes reisikulud summas 1 182,57 eurot (536,50 eurot + 582 eurot + 64,07 eurot).
Riidekulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste riidekulud 2015. a summas 504,42 eurot ja 2016. a summas 24,98 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 76 – 83, 91 – 116). Riidekulud on vajalikud laste kulud. Kohus leiab, et kostja ja tema ema pangakonto väljavõtted 2015. a kohta ei tõenda, et tegemist on lastele kantud kuludega. Kostja ei ole esitanud arveid 2015. a lastele ostetud riiete kohta, mille alusel saaks hinnata, kas tegemist on lastele ostetud riideesemetega. Kostja on esitanud arve lastele ostetud riiete kohta 2016. a summas 24,98 eurot. Kohus leiab, et märgitud kulu on vajalik ja kantud laste huvides. Kostja on rahuldanud laste vajadused ostes neile riideid vaidlusalusel perioodil summas 24,98 eurot. Laste huviringide kulud. Kostja väidab, et ta on tasunud seoses laste laulutundidega 2015. a ja 2016. a 1 000 eurot, seoses XXXujumisharrastusega 2015. a ja 2016. a 2 479,40 eurot (jooksvad ujumisega seotud kulud 1 479,40 eurot + Miami reis 1 000 eurot), seoses laste spordiharrastusega AS-s My Fitness 2015. a ja 2016. a 790 eurot (käibemaksuga). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 115 - 120, III kd, lk 82, lk 84 – 86, lk 91 – 114, lk 117 – 137). Huviringide kulud on laste vajalikud kulud. Kostja on tõendanud kulude kandmist seoses laste huviringidega eeltoodud summades. Kohus loeb kostja ema poolt lastele kantud kulude arvel täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist (otsuse p 7.1). Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes nende huviringide kulusid vaidlusalusel perioodil summas 4 269,40 eurot (1 000 eurot + 2 479,40 eurot + 790 eurot). Eluaseme soetamisega seotud kulud (eluasemelaen, laenu intress, kodulaenu kindlustus). Kostja väidab, et ta on kandnud 2015. a ja 2016. a eluaseme soetamisega seotud kulusid summas 4 134,25 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 91 – 114). Eluaseme soetamisega seotud kulud on laste vajalikud kulud. Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine kostja poolt on tõendatud summas 4 075,66 eurot (4 143,25 eurot – 58,59 eurot). Kostja ei ole tõendanud laenu intressi kandmist oktoobris 2015 (kostja 02.05.2016 menetlusdokumendi p 2.27.10). Hagejate ema on esitanud tõendi, et hoopis tema kandis laenu intressi märgitud ajavahemikul (III kd, lk 18). Kuivõrd eluaset kasutab neli inimest, moodustab laste osa kostja poolt kantud eluaseme soetamisega seotud kuludest 2 037,83 eurot (4 075,66 : 4) x 2)). Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes eluaseme soetamisega seotud kulusid vaidlusalusel perioodil summas 2 037,83 eurot. Eluaseme kommunaalkulud. Kostja väidab, et ta on kandnud 2015. a ja 2016. a eluaseme kommunaalkulud 2 989 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 114, II kd, lk 84 – 86, lk 91 – 114, lk 139 – 154). Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine kostja poolt on põhjendatud summas 2 817,11 eurot (2 989 eurot – 171,89 eurot). 08.01.2015 kommunaalteenuste arve summas 171,89 eurot (II kd, lk 139) on seotud 2014. a detsembri kuludega ja väljub nõutava elatise perioodist, mistõttu ei võta kohus seda arvet arvesse eluasemega seotud kulude arvestamisel 2015. a. Kuivõrd eluaset kasutab neli inimest, moodustab laste osa kostja poolt kantud eluaseme kommunaalkuludest 1 408,55 eurot (2 817,11 : 4) x 2)). Sidekulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste sidekulusid 2015. a ja 2016. a kokku summas 521,94 eurot (käibemaksuga) (XXXkulud summas 217,31 eurot ja XXXkulud summas 304,63 eurot). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (I kd, lk 113, II kd, lk 91 – 114, lk 155 – 191). Kohtu hinnangul on sidekulud laste vajalikud kulud. Kohus leiab, et eeltoodud kulude kandmine on põhjendatud summas 451,93 eurot (521,94 eurot – 70,01 eurot). 01.01.2015 arve summas 70,01 eurot (II kd, lk 155) on seotud 2014. a detsembri kuludega ja väljub nõutava elatise perioodist, mistõttu ei võta kohus seda arvet arvesse eluasemega seotud kulude arvestamisel 2015. a. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes nende sidekulusid vaidlusalusel perioodil summas 451,93 eurot.
Telekommunikatsioonikulud. Kostja väidab, et ta on kandnud telekommunikatsioonikulusid 2015. a ja 2016. a summas 721,20 eurot (käibemaksuga), millest laste osa moodustab 480,80 eurot. Kostja on esitanud tõendid kulude kandmise kohta (I kd, lk 121, II kd, lk 192 – 208). Kostja poolt esitatud arvetest nähtub, et tarbitud telekommunikatsiooniteenus sisaldab peale televisiooni teenuse ka internet teenust ja lauatelefoni teenust. Kohtu hinnangul on usutav, et lapsed kasutavad kodus viibides internetti, lisaks hagejad möönavad, et nad vaatavad kodus olles televiisorit. Kohus on seisukohal, et hagejad kasutasid telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja poolt sellega seoses kantud kulud on vajalikud laste kulud. Lisaks on kohtu hinnangul usutav, et laste ema kasutab kodus telekommunikatsiooniteenuseid, mistõttu tuleb jagada kostja poolt kantud telekommunikatsioonikulud eluasemes elavate isikute arvuga ehk neljaga. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes telekommunikatsioonikulusid vaidlusalusel perioodil summas 360,60 eurot (721,20 eurot : 4) x 2)). Meelelahutuskulud ja muud kulud. Kostja väidab, et ta on kandnud laste meelelahutuskulusid ja muud kulusid 2015. a ja 2016. a summas 87,60 eurot (32,60 eurot + 45 eurot + 10 eurot). Kostja on esitanud tõendid kulude kohta (II kd, lk 116, lk 210 – 213). Kostja on kandnud veekeskuse külastamise kulusid summas 32,60 eurot, kostja on tasunud XXXratsaspordiharrastuse eest 45 eurot ja ostnud ümbrise ja ekraanikaitse XXXnutiseadmele summas 10 eurot. Hagejad ei vaidlusta eeltoodud kulude kandmist ja leiavad, et need kulud on kantud laste huvides. Kostja on rahuldanud laste vajadused kandes meelelahutuskulusid ja muud kulusid vaidlusalusel perioodil summas 87,60 eurot. Eelnevat kokkuvõttes on kostja andnud lastele ülalpidamist vaidlusalusel perioodil summas kokku 10 613,46 eurot (toidukulud ja esmatarbekaubad 370 eurot + laste sünnipäevade tähistamise kulud 420 eurot + reisikulud 1 182,57 eurot + riidekulud 24,98 eurot + laste huviringide kulud 4 269,40 eurot + eluaseme soetamisega seotud kulud 2 037,83 eurot + eluaseme kommunaalkulud 1 408,55 eurot + sidekulud 451,93 eurot + telekommunikatsioonikulud 360,60 eurot + meelelahutuskulud ja muud kulud 87,60 eurot). Jagades kostja poolt vaidlusalusel perioodil (st jaanuar 2015 – aprill 2016) laste vajaduste rahuldamiseks kantud kulude summat vaidlusaluse perioodi kuude arvuga on kostja andnud mõlemale lapsele ülalpidamist igakuiselt summas 707,56 eurot (10 613,46 eurot : 15 kuud). Käesoleva otsuse p-s 7 on kohus leidnud, et laste vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale langevas osas moodustavad vaidlusalusel perioodil 576,12 eurot kuus. Kohus on tuvastanud, et kostja andis lastele ülalpidamist vaidlusalusel perioodil summas 707,56 eurot kuus. Seega andis kostja lastele ülalpidamist suuremas määras, kui oli laste vajalikud kulud ja puudub alus hagiavalduse rahuldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuigi kostja panus laste vajaduste rahuldamiseks teatud kululiikide osas võib olla väiksem laste ema omast on kostja kandnud laste vajalikke kulusid teiste kululiikide osas suuremas mahus ja lõpptulemusena on kostja andnud vaidlusalusel perioodil lastele ülalpidamist temale langevas määras. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Hagejateks on alaealised lapsed ja kohtu hinnangul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud alaealiste laste kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kuna poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.