Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

2-16-1485 Jätta riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXX esitas 03.05.2016 Harju Maakohtule avalduse eestkostetava XXX nimel tehingu tegemiseks kohtu nõusoleku saamine. Avaldaja taotleb eestkostjana õigust emale kuuluva hoonestatud kinnistu, XXX; katastritunnus: XXX, müümiseks, et tagada talle vajaliku hooldusteenuse osutamise jätkamist. 12.05.2016 esitas Kiili vald kohtule oma seisukoha. Kiili Vallavalitsus on seisukohal, et XXX avaldus on põhjendatud ning saadava tuluga tagab XXXoma ema XXX hooldusravi jätkamise XXX, mis XXX tulenevalt tema tervislikust seisundist on parim. 24.05.2016 esitas XXX RÕA korras määratud esindaja kohtule oma arvamuse. Esindaja on märkinud, et XXX tütre avaldus nõusoleku saamiseks kinnistu võõrandamiseks on põhjendatud ega riku esindatava huve, vaid võimaldab kanda ka edasiselt ema hoolduskulusid. Esindaja palus kohut anda XXXnõusolek ema nimel oleva kinnistu võõrandamiseks. Kohtumääruse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 183 lg 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. PKS § 187 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Avalduse kohaselt on avaldaja ema XXXvastavalt Sotsiaalkindlustusameti Tartu Büroo poolt 28.10.2015 teostatud ekspertiisi otsusega nr. 1274823 sügava puudega ning vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, suhtlemisel; juhendamist, järelvalvet. Eeltoodud põhjustel on avaldaja määratud Harju Maakohtu määrusega (tsiviilasi nr. 2-16-1485) 18.03.2016 XXX eestkostjaks tähtajaga viis (5) aastat, s.o kuni 18.03.2021. XXX on alates 29.02.2012 olnud tasulise hooldusravi klient XXX, reg. XXX; asukoht: XXX, XXX; hooldusteenuse leping nr. 35. Igakuise hooldusarve summa tänase päeva seisuga on 868 eurot, millest 409,26 eurot katab ema pension ja puudetoetus ning puuduoleva 458,74 eurot maksab avaldaja. Alates 2012. aastast on avaldaja tasunud ema hooldusravi kulude katmiseks ca. 16 000 eurot. Hetkel on avaldaja aga rahaliselt olukorras, kus ei suuda enam ema hooldusravile kuluvaid summasid katta, mistõttu avaldaja taotleb eestkostjana õigust emale kuuluva hoonestatud kinnistu, XXX; katastritunnus: XXX, müümiseks, et tagada talle vajaliku hooldusteenuse osutamise jätkamist. Kiili vald ja XXX määratud esindaja RÕA korras toetasid avalduse rahuldamist.

2-16-1485 Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.