M. K. ja E. K. hagiavaldus K. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
3870 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) M. K., isikukood *, elukoht * 2) E. K., isikukood *, elukoht * Hagejate seaduslik esindaja M. K., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja K. J., isikukood *, elukoht *, e-post * Kostja lepinguline esindaja jurist Peeter Malve, Amantese Õigusbüroo OÜ, asukoht Turu Plats 5-7, 11611 Tallinn, e-post [email protected]
Menetluse staatus
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja M. K. ja E. K. hagiavaldus K. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt K. J. hageja M. K. kasuks igakuine elatis alates 04.11.2015. a kuni hageja M. K. täisealiseks saamiseni * a perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis 2016. a on 215 (kakssada viisteist) eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.Välja mõista kostjalt K. J. hageja E. K. kasuks igakuine elatis alates 04.11.2015. a kuni hageja E. K. täisealiseks saamiseni * a perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis
2016. a on 215 (kakssada viisteist) eurot kuus. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
4.Elatis tasuda M. K. ja E. K. seadusliku esindaja M. K. arvelduskontole nr * *, selgitusega: „M. ja E. elatisraha“.
5.Jätta rahuldamata hagejate M. K. ja E. K. (seadusliku esindaja vahendusel) taotlus kohtuistungi korraldamiseks.
6.Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja K. J. kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1.Asjaolud, menetluse käik
1.1.28.12.2015. a esitasid hagejad M. K. ja E. K. seadusliku esindaja M. K. vahendusel Harju Maakohtusse hagi K. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt K. J. välja mõista igakuine elatis: hageja 1 ülalpidamiseks alates 04.11.2015. a kuni hageja täisealiseks saamiseni 195 eurot kuus ja hageja 2 ülalpidamiseks alates 04.11.2015. a kuni hageja täisealiseks saamiseni 195 eurot kuus /tlk 2-7/.
1.2.Harju Maakohus keeldus 31.12.2015. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja saatis hagi kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 03.02.2016. a.
1.3.Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja võttis hagi menetlusse 08.02.2016. a määrusega ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik seisukoht hagiavaldusele /tlk 26-29/.
1.4.04.03.2016. a tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks, kuna kostja esitas kohtule omapoolsed ettepanekud elatise tasumiseks hagejatele /tlk 40/.
1.5.10.03.2016. a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejatele tähtaja elatise nõude täpsustamiseks /tlk 47-49/, kuna hagejate seaduslik teatas 05.03.2016. a e-kirjaga kohtule, et soovib hagejate kasuks elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leidis, et hagejatel tuleb esitada kohtule selge ja üheselt arusaadav elatise nõue, kuna hagejad ei ole varasemalt esitatud hagis esitanud kohtule elatise nõuet kostja vastu seaduses sätetatud miinimummääras.
1.6.12.03.2016. a esitasid hagejad (seadusliku esindaja vahendusel) kohtule elatise nõude, mis oleks 2016. a miinimumäär, s.o 2015 eurot lapse kohta /tlk 51-52/. Kohus selgitas hagejate seaduslikule esindajale telefoni teel elatise miinimummäära suurust ja palus esitada kohtule selge elatise nõue /tlk 52/.
1.7.19.03.2016. a esitasid hagejad kohtule elatise nõude kostja töötasu pealt, mis oleks 35% kostja töötasust, kuid mitte vähem kui seadusega ette nähtud elatusraha miinimum. Elatist nõuavad hagejad alates 04.11.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni /tlk 57-58/.
1.8.22.03.2016. a määrusega jättis kohus hagejate hagi teistkordselt käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule hagejate selgelt väljendatud nõue ning viidata tõenditele, millist asjaolu millega hagejad tõendada soovivad ning esitada hagiavalduse terviktekst /tlk 63-66/.
1.9.27.03.2016. a esitasid hagejad täiendatud hagi, milles paluvad jätkuvalt elatusraha kostja töötasu pealt, mis oleks 35% kostja töötasust, kuid mitte vähem kui seaduses ette nähtud elatusraha miinimumäär /tlk 68-71/.
1.10.12.04.2016. a määrusega kohus keeldus menetlusse võtmast hagejate M. K. ja E. K. hagi K. J. vastu igakuise elatise nõudes osas, milles hagejad taotlevad elatise väljamõistmist 35% ulatuses kostja töötasust, kuna vaatamata korduvalt antud tähtaegadele ei esitanud hagejad üheselt ja selgelt arusaadavat nõuet nimetatud osas. Kohus leidis, et arusaadav on hagejate nõue osas, millega nad paluvad elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus jätkas kirjalikus menetluses hagejate M. K. ja E. K. hagiavalduse menetlemist kostja K. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 04.11.2015. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
2.Hagejate nõue
2.1.Hagejad M. K. ja E. K. (seadusliku esindaja M. K. vahendusel) paluvad kostjalt K. J. välja mõista igakuine elatis seaduses sätestatud miinimummääras: hageja 1 ülalpidamiseks alates 04.11.2015. a kuni hageja 1 täisealiseks saamiseni * a ja hageja 2 ülalpidamiseks alates 04.11.2015. a kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni * a.
3.Kostja vastuväited
3.1.Kostja K. J. kinnitab, et elab hagejatest lahus alates 04.11.2015. a ja seega on kohustatud hagejatele elatist maksma nimetatud ajast alates.
3.2.Kostja leiab, et ta on alates 04.11.2015. a andnud hagejatele elatist vajalike ostude näol 100 euro ulatuses – kostja külastas hagejaid viimati jõulude ajal ning kinkis lastele saapad ja raamatuid, kokku summas 100 eurot.
3.3.Kostja palub kohtul elatise väljamõistmisel arvestada lisaks järgnevate asjaoludega: - Kostja sai viimase töötasu firmast * OÜ 02.07.2015. aastal (kui elati veel koos), peale mida selle ettevõttega tööleping lõpetati ja pärast seda ei ole kostjale enam töötasu makstud. Kostja leidis uuesti töökoha alles 05.03.2016 firmas * OÜ, *, kuupalgaga * eurot kuus. - Kostjal on täitmata väikelaenuga seotud võlakohustus * AS ees, võlajääk oli 10.12.2015 seisuga * eurot ning kuni märtsini 2016 oli ta kohustatud iga kuu pangale tasuma võla tasumise kokkuleppe alusel * eurot. Kostja kinnitab, et laenu tasumise kokkulepe on uuendatud ja ta peab jätkuvalt kuni võla täieliku tasumiseni tasuma iga kuu * eurot. - Kostja enda põhivajadused on eelduslikult sama suured kui hagejatel. - Kostjal puudub igasugune registervara, mille arvelt hagejate nõudeid rahuldada. Kostja ainuke sissetulek on töötasu. - Hagejad saavad riigilt sotsiaaltoetusi, mida nad hagis ei kajasta, kuid millega kohus saab kostja nõudel arvestada.
3.4.Kostja on nõus oma sissetuleku summas * eurot, millest on maha arvatud laenumakse summas * eurot kuus, jagama kolme vahel (kostja ja hagejad), s.o * eurot kuus igale ühele. Seega on kostja valmis tasuma hagejatele elatist maksimaalselt * eurot kuus. Juhul kui kostja olukord muutub, on võimalik elatise suurust muuta.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Hagejad, alaealised lapsed M. K. ja E. K., on oma seadusliku esindaja, s.o ema M. K. vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o isa K. J. vastu igakuise elatise maksmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 04.11.2015. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4.2.Hagiavalduse lisadena on kohtule esitatud hagejate M. K. ja E. K. sünnitunnistused, millest nähtuvalt on hageja 1, s.o M. K. sündinud * a ja hageja 2, s.o E. K. sündinud * a . Hageja 1 ja hageja 2 isa on K. J. ning hageja 1 ja hageja 2 ema on M. K. /tlk 6-7/. Eeltooduga on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes.
4.3.Hagejad soovivad kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist alates 04.11.2015. a. Kostja on kohtule esitatud vastuses kinnitanud, et elab hagejatest lahus alates 04.11.2015. a /tlk 81/. Seega on hagejad õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja K. J. vastu alates 04.11.2015. a PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
4.4.Hagejad on palunud kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus leiab, et miinimumelatise nõude esitamisel ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12)
4.5.Kostja on vastuses hagiavaldusele leidnud, et ta ei ole võimeline maksma hagejatele rohkem elatist kui * eurot kuus /tlk 82/ ja on seega palunud kohtul kostjalt välja mõista hagejate kasuks elatis * eurot kuus iga hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni /tlk 83/. Kostja palub elatise väljamõistmisel kohtul arvestada käesoleva kohtuotsuse p-s 3.2 ja 3.3 toodud asjaoludega, mida kohus alljärgnevalt hindab.
4.5.1.Kostja leiab, et ta on alates 04.11.2015. a andnud hagejatele elatist vajalike ostude näol 100 euro ulatuses – kostja külastas hagejaid viimati jõulude ajal ning kinkis lastele saapad ja raamatuid, kokku summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et juba kostja enda vastusest nähtuvalt on saabaste ja raamatute ostmisega hagejatele tegemist jõulukinkidega, mitte elatise andmisega. On loomulik, et laste vanemad teevad lastele tähtpäevade puhul kingitusi, kuid nimetatud ühekordset kinget ei saa lugeda elatise andmiseks PKS § 100 lg 1 mõttes, mis sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). PKS § 100 lg 1 teine lause küll sätestab, et kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas asjas ei ole kostja nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist hagejale muul viisil. Seega kohus ei arvestada eeltoodud asjaoluga elatise vähendamisel, samuti ei arvestada kohus nimetatud summa ulatuses elatist tasutuks.
4.5.2.Kostja väidab, et sai viimase töötasu * OÜ-st 02.07.2015. a, peale mida selle ettevõttega tööleping lõpetati ja pärast seda ei ole kostjale enam töötasu makstud. Kostja on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule pangakonto väljavõtte perioodi kohta 31.05.2015-07.04.2016. a /tlk 88-89/, millest nähtuvalt on viimane töötasu väljamakse * OÜ poolt kostjale tehtud 02.07.2015. a. Kohus leiab, et nimetatuga on kostja oma väidet tõendanud ja on selge, et kui tööleping lõpetatakse, siis nimetatud ettevõte kostjale enam töötasu ei maksa. Samas on kohus seisukohal, et eeltoodu ei takistanud kostjal aga mingilgi viisil otsimast endale uut töökohta, mille arvelt täita seadusest tulenevat alaealiste laste ülalpidamiskohustust. Kohus märgib, et ühtlasi nähtub kostja esitatud pangakonto väljavõttest ka see, et kostja kontole on tehtud sissemakseid kolmandate isikute poolt ning kostja on kasutanud pangakontol olevaid rahalisi vahendeid perioodil 14.02.2016 kuni 05.04.2016. a maksete tegemiseks nii *, * kui *. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul asjaolule, et kostja ei ole kohtule esitanud kõiki faktiliselt tähtsust omavaid asjaolusid (nt pole välistatud, et kostja töötas eelnimetatud riikides vms) ning
kohtu hinnangul kostja püüab näidata tema poolt viidatud perioodil töö ja sissetulekute puudumist, et vähendada seaduses sätestatud miinimummääras elatise väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et kostja esitatud väide ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
4.5.3.Kostja väidab, et leidis uuesti töökoha alles 05.03.2016 firmas * OÜ, *, kuupalgaga * eurot kuus. Kostja on eeltoodu tõendamiseks esitanud kohtule 05.03.2016. a sõlmitud töölepingu * OÜ-ga /tlk 90-92/ ning palgakalkulaatori väljavõtte /tlk 95/. Töölepingust nähtuvalt kostja asus * OÜs tööle alates 06.03.2016. a määramata ajaks * ametikohal. Töölepingu kohaselt on kostja palk on * eurot kuus (bruto). Palgakalkulaatori väljavõtte järgi on brutopalga puhul summas * eurot netosissetulekuks * eurot /tlk 95/. Kohus leiab, et kostja on eeltooduga oma väiteid tõendanud, kuid kohus on seisukohal, et kostja palga suurus ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus märgib, et nimetatud lepingust nähtub ühtlasi ka asjaolu, et kostja tööandja võib palka tõsta arvestades töötulemusi ja maksta lisatasu tulemusliku töö eest ning preemiat väga heade töötulemuste eest, millest tulenevalt on kostjal võimalik teenida tunduvalt suuremat töötasu kui kostja nimetatud põhipalga suurus. Kohus leiab, et kostja peab tegema kõik endast oleneva, et täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma alaealiste laste ees ning sissetulekute vähesuse korral otsima vajadusel endale tasuvama töö või lisatööd peamise töökoha kõrvalt, et täitsa seadusest tulenevat alaealiste laste ülalpidamise kohustust, kelle toimetulek on otseses sõltuvuses nende vanemate tegevusest.
4.5.4.Kostja väidab, et peab täitmata väikelaenuga seotud võlakohustust * AS ees, võlajääk oli 10.12.2015 seisuga * eurot ning kuni märtsini 2016 oli ta kohustatud iga kuu pangale tasuma võla tasumise kokkuleppe alusel * eurot. Kostja kinnitab, et laenu tasumise kokkulepe on uuendatud ja ta peab jätkuvalt kuni võla täieliku tasumiseni tasuma iga kuu * eurot. Eeltoodu tõendamiseks on kostja esitanud kohtule * AS juristi 10.12.2015. a saadetud e-kirja /tlk 93/, milles panga jurist on kostjale teatanud, et ta on kohustatud tasuma igakuiselt * eurot kuni 2016. a märtsikuuni. 2016. a aprillis on kostja kohustatud tasuma kogu ülejäänud võlajäägi või tegema uue avalduse kokkuleppe pikendamiseks. Võlajääk on 10.12.2015. a seisuga on * eurot. Kohus on seisukohal, et seadusest tulenev alaealise lapse ülalpidamise kohustuse täitmine on primaarne laenulepingust tuleneva võlakohustuse täitmise ees, mistõttu kui kostjal tuleb üheaegselt tasuda elatist alaealistele lastele ja tasuda laenukohustust, siis rahaliste vahendite vähesuse korral tuleb esmalt täita alaealiste laste ülalpidamise kohustus ja alles seejärel laenukohustus. Eeltoodud põhimõtet kohaldatakse ka täitemenetluses täitemenetluse seadustiku § 119 alusel, mille lg 1 sätestab, et kui rahalise nõude on arestinud mitu kohtutäiturit mitme sissenõudja kasuks, maksab võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik, sealhulgas krediidiasutus, raha kohtutäituritele arestimisaktide saabumise järjekorras. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapse elatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks. Eeltoodu alusel ei ole kostja väited aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
4.5.5.Kostja väidab, et tema põhivajadused on eelduslikult sama suured kui hagejatel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma põhivajaduste eelduslikku suurust. Kohtule on esitatud vaid p-s 4.5.4 märgitud kohustus panga ees, mis tuleb kostjal täita peale seaduses sätestatud ülalpidamisekohustuste täitmist. Seega ei ole kostja eeltoodud väide aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
4.5.6.Kostjal puudub igasugune registervara, mille arvelt hagejate nõudeid rahuldada. Kostja ainuke sissetulek on töötasu. Kohus on seisukohal, et registervara olemasolu korral oleks kostjal tõepoolest suuremad võimalused seadusest tuleneva ülalpidamise kohustuse täitmiseks, kuid registervara puudumine ei ole aluseks elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja on terve, töövõimeline noor mees, kes on suuteline elatis teenima ja kohtu hinnangul puuduvad füüsilised
takistused elatise teenimiseks ulatuses, mis võimaldaks kostjal ülal pidada ennast ja oma alaealisi lapsi. Töötasu osas on kohus seisukoha võtnud kohtotsuse p-s 4.5.3.
4.5.7.Kostja leiab, et hagejad saavad riigilt sotsiaaltoetusi, mida nad hagis ei kajasta, kuid millega kohus saab kostja nõudel arvestada. Kohus on seisukohal, kostja väide on tõendamata. Kohtu hinnangul on küll üldteada, et alaealistele lastele makstakse riigi poolt lapsetoetust tulenevalt riiklike peretoetuste seadusest (edaspidi RPTS, RPTS § 5), kuid nimetatud seaduse alusel makstavate toetuste eesmärgiks on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine (RPTS § 1), mitte aga lastest lahus elava vanema ülalpidamiskohustuse vähendamine alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt kostja väide ei ole aluseks hagejate ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära.
4.5.8.Eeltoodut kokku võttes märgib kohus, et PKS § 102 lg 1 küll sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kuid sama §-i lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 alusel oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule eelnimetatud sättes toodud mõjuvaid põhjuseid ega esine olukorda, millisel juhul kohus võiks vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra.
4.5.9.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud väited ja tõendid ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Riigikohus on 24.10.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamist teenima. Kostja näol on tegemist noore inimesega, kellel on omandatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mis võimaldab tal elatist teenida kaubaveo autojuhina, mis omakorda võimaldab tal tööturul paremini toime tulla võrreldes isikutega, kellel erialased oskused puuduvad. Hetkelised majanduslikud raskused ei tähenda, et kostja ei ole võimeline käesoleval ajal ja tulevikus elatist teenima suuremas ulatuses kui kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub. Seega on kohtu hinnangul kostja võimeline teenima sissetulekuid ulatuses, mis tagab nii kostja enda tavapärase ülalpidamise kui elatise maksmise hagejatele seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
4.6.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagejate nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 04.11.2015. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 punktist 1 tulenevalt on alates
01.01.2016 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 215 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4).
5.Menetluslike taotluste lahendamine
5.1.Hagejad on seadusliku esindaja vahendusel esitanud kohtule 17.04.2016. a taotluse, milles paluvad korraldada mõlema vanema kohalolemisega kohtuistung, kus oleks võimalik anda selgitusi, esitada kirjalikke tõendeid ja kutsuda tunnistajaid, et põhjendada oma väiteid, mis on kohtuasjas antud /tlk 101/.
5.2.Kostja on 26.04.2016. a esitanud seisukoha nimetatud taotlusele, milles leiab, et kostja isiklik osalemine kohtuistungile ei ole vajalik ja kostja saab kohtuistungil osaleda lepingulise esindaja vahendusel.
5.3.Kohus on seisukohal, et hagejate taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus määras 12.04.2016. a määrusega käesoleva tsiviilasja lahendamisele kirjalikus menetluses, kuna pooled olid kohtule oma seisukohad esitanud ning kumbki pool ei ole taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Tsiviilasja määramisel kirjalikku menetlusse oli kohtule poolte esitatud seisukohad selged ja arusaadavad ning kohus leidis, et tsiviilasi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Kohus andis nimetatud määrusega menetlusosalistele teada, et kohus kuulutab kohtulahendi 27.04.2016. a kell 16.00. Nimetatud määrus on edastatud menetlusosalistele. Ühtlasi on hagejad on käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduses kinnitanud, et nad on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 403 lg 2 järgi võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas ei ole menetluslik olukord muutunud, mistõttu ei ole võimalik hagejatel esitatud nõusolekut tagasi võtta. Samuti ei esine TsMS §-s 437 sätestatud asjaolusid, mis tingiksid käesoleva menetluse uuendamise vajaduse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagejate taotluse kohtuistungi korraldamiseks käesolevas tsiviilasjas rahuldamata.
6.Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 3870 eurot (215 € x 9 x 2).
7.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.