Tsiviilasi nr 2-15-18329
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Marian Priks
Määruse avalikult teatavaks- 26. aprill 2016. a; Valga kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-18329
Tsiviilasi
D.T. hagiavaldus R.S. (end. T.) vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus elatise väljamõistmise nõudes menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised
ja
nende Hageja: D.T. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja: M.Ž. (ik xxxxxxxxxxx; eluk x; e-post x) Kostja: R.S. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht x; e-post x) Kostja esindaja RÕA korras: adv Valli Murde (Advokaadibüroo Objartel & Partnerid; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
25.04.2016
lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6) Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 3).
Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kohus on istungil (25.04.2016. a) selgitanud pooltele elatise väljamõistmise ja elatise suuruse määramisega seonduvaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, ning teinud ettepaneku kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kompromissi tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Poolte vahel kokkulepitud elatise määr on küll alla seaduses sätestatud määra (PKS § 101 lg 1), kuid kostja on jäänud töötuks ning tal on ülal pidada veel üks laps. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS § 430 lg 3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud
kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. 26.02.2016. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliseks ning talle anti riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja nr 2-15-18329 menetluses kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 75% ulatuses 1 aasta jooksul. Kostja taotles kohtuistungil temale osutatud riigi õigusabi kulude jätmist riigi kanda TsMS 190 lg 7 alusel. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, mh kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus rahuldab kostja taotluse. Kohus selgitab, et kostja majanduslik seis on muutunud, ta on jäänud töötuks ja ta peab elatist tasuma nüüd kahel lapsele. Samas on asjas sõlmitud kompromiss. Määruse jõustumine TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid edasikaebeõigusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marian Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.