G. I.'i hagi M.-L. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1935 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G. I., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja M. I., isikukood *, elukoht *, epost * Kostja M.-L. J., isikukood *, elukoht *, e-post *
Kohtuistungi toimumise aeg
22. märts 2016. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja G. I.'i hagi.
2.Välja mõista kostjalt M.-L. J. hageja G. I.'i kasuks igakuine elatis alates 01.02.2016. a kuni lapse G. I.'i täisealiseks saamiseni *. a perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (mis 2016. a on 215 eurot kuus). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
3.Elatis tasuda G. I.'i seadusliku esindaja M. I.'i arvelduskontole nr *, selgitusega: elatis. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja M.-L. J. kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.
1.1.11.02.2016. a esitas G. I. seadusliku esindaja M. I.'i vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi M.-L. J. vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks igakuine elatis seaduses sätestatud miinimumsummas alates 01.02.2016. a kuni hageja täisealiseks saamiseni /tlk 1-4/.
1.2.Hagiavaldusest nähtuvalt määrati tsiviilasjas nr 2-10-54318 lapse G. I.'i hooldusõigus vanemale M. I.. Peale M. I.'i ja kostja M.-L. J. abielu lahutamist *. a jäi G. I.'i kasvatama tema isa M. I.. Kostjalt ei ole hageja kasuks elatist välja mõistetud ning kostja ei ole ka ise avaldanud soovi hageja rahaliseks toetamiseks.
2.Hageja vastuväited kostja vastuväidetele
2.1.Hageja ei vaidle vastu, et kostjal on ka teine ülalpeetav. Hageja leiab, et kuna kostjal on oma ettevõte, mis tegutseb erinevates piirkondades, siis ei tundu usutav, et kostja sissetulek on nii väike nagu kostja väidab.
3.Kostja vastuväited
3.1.Kostja M.-L. J. leiab, et ta on toetanud hagejat nii palju kui vähegi võimalik, sh materiaalselt – andnud sularaha, riideid, mänguasju. Hageja leiab, et elatise andmine samal viisil võiks jätkuda. Peale hooldusõiguse määramist hageja isale M. I.'ile väitis M. I. kohtus, et saab aru, et sel juhul jäävad tema kanda ka lapsega seonduvad kulutused, mistõttu jäi kostja selle lahendusega nõusse.
3.2.Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, s.o *-aastane tütar L. S. ning tema kasvatamisega peab kostja üksi hakkama saama. Kostja elab tütrega kostjale kuuluvas eramajas * ja kostja sissetulekuks on umbes * eurot kuus, s.o peretoetus, mis sisaldab üksikvanema toetust ja lasteraha. Nendega koos elab veel kostja *-aastane isa, kes vajab samuti hoolt. Alates * on kostja töötu. Varasemalt töötas kostja H. I. OÜ-s, s.o kostjale endale kuuluvas ettevõttes. Ettevõtte tegevusalaks on ehitus ja iluteenindus. Kostja tegevusala on iluteenindus, teeb püsimeiki. Käesoleval ajal on ettevõte sellises seisus, et palka ei ole võimalik maksta. Kogu ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. Kostja ülalpidamisel olev laps L. S. ei ole oma bioloogiliselt isalt kunagi saanud elatisraha, kuna isa pole last tunnistanud ja on tänaseks ka Eestist lahkunud. Kostja palub arvestada asja lahendamisel PKS § 102 lõikega 2.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Hageja, s.o alaealine laps G. I. on oma seadusliku esindaja, s.o isa M. I.'i vahendusel esitanud kohtule haginõude oma teise vanema, s.o ema M.-L. J. vastu igakuise elatise maksmise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.02.2016. a. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps ja PKS § 101 lg 1, mille järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
4.2.Hagiavalduse lisana on kohtule esitatud hageja G. I.'i sünnitunnistus, millest nähtuvalt on hageja sündinud *. a ning hageja isa on M. I. ja hageja ema M.-L. I. /tlk 5/. Rahvastikuregistri väljatrükist tlk 15 nähtuvalt kannab hageja ema käesoleval ajal perekonnanime J. /tlk 15/. Eeltooduga on tõendatud, et hageja on alaealine laps, kes on õigustatud esitama hagi ülalpidamise andmise nõudes.
4.3.Hagis esitatu kohaselt elab hageja peale ema ja isa lahutust, s.o alates *. a oma isa M. I.'i juures ja hageja hooldusõigus on antud hageja isale. Kostjalt ei ole hageja kasuks elatist välja mõistetud /tlk 3/. Nimetatud asjaoludele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Seega on hageja õigustatud esitama elatise nõude teise vanema, s.o kostja M.-L. J. vastu PKS § 96 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 100 lg 2 alusel, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab
lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
4.4.Hageja väidab, et kostja ei ole avaldanud soovi hagejat rahaliselt toetada. Hageja seaduslik esindaja on jaanuaris 2016. a pöördunud kostja poole e-kirja teel (esitatud kohtule hagiavalduse lisana tlk 6), milles palub igakuist rahalist toetust hageja ülalpidamiseks 215 eurot kuus, millele hageja esindaja sai kostjalt eitava vastuse /tlk 3, 6/.
4.4.1.Kostja leiab, et on hagejat toetanud rahaliselt nii palju kui võimalik nii raha andmise, riiete ja mänguasjade ostmisega /tlk 24, 39/. Kostja on nõus ka edaspidi samal viisil hagejale elatist andma. Samuti on kostja hinnangul kostjal ja hageja esindajal peale hooldusõiguse arutamist kohtus jäänud kokkulepe, et hageja esindaja kasvatada jääb hageja ja kostja kasvatada jääb kostja *-aastane tütar. Hageja esindaja väitis tookord kostjale, et mõistab, et sellisel juhul jäävad lapsega (hagejaga) seonduvad kulutused hageja esindaja kanda.
4.4.2.Kohus leiab, et hageja esindaja ja kostja, s.o hageja vanemate vaheline kokkulepe elatise tasumise ja selle viisi osas ei ole hagejale siduv ning hageja on õigustatud esitama elatise hagi kohtule esitatud kujul, s.o igakuise elatise tasumise nõudes rahalises vääringus PKS § 100 lg 1 alusel, mis sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). PKS § 100 lg 1 teine lause küll sätestab, et kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Käesolevas asjas ei ole kostja nõudnud, et tal võimaldataks anda ülalpidamist hagejale muul viisil, kuid on selle välja toonud kui võimaliku kompromisslahenduse /tlk 25/. Kompromissini ei ole pooled käesolevas tsiviilasjas jõudnud. Samuti ei vabasta lapse hooldusõiguse määramine ühele vanemale teist vanemat ülalpidamiskohustusest tulenevalt PKS § 96 teisest lausest, mis sätestab, et ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Seega asjaolu, et hageja hooldusõigus kuulub hageja esindajale, ei vabasta kostjat hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest.
4.5.Hageja vajaduste loetelu ühes kuus on hagiavaldusest nähtuvalt eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulutused tervishoiule 5 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 40 eurot ja muud vältimatud püsikulutused 16 eurot. Kokku 461 eurot.
4.5.1.Kostja soovis kohtuistungil, et hageja selgitaks lapse kulutusi /tlk 40/.
4.5.2.Kohus leiab, et miinimumelatise nõue esitamisel ei pea hageja tõendama kulutusi. Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (RKTKo 3-2-1-78-13 p 15; RKTKo 3-2-1-118-12 p 16; RKTKo 3-2-1-37-11 p 12). Kohus selgitas eeltoodut kohtuistungil ka kostjale /tlk 40/.
4.6.Kostja on seisukohal, et kohus peab käesoleva tsiviilasja lahendamisel arvesse võtma PKS § 102 lõiget 2. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps, s.o *-aastane tütar L. S. J.. Kostja sissetulekuks on umbes * eurot kuus, s.o peretoetus, mis sisaldab üksikvanema toetust ja lasteraha. Alates * on kostja töötu. Varasemalt töötas kostja H. I. OÜ-s, s.o kostjale endale kuuluvas ettevõttes. Käesoleval ajal on ettevõte sellises seisus, et palka ei ole võimalik maksta. Kogu ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks.
4.6.1.Hageja leiab, et kuna kostjal on oma ettevõte, mis tegutseb erinevates piirkondades, siis ei tundu usutav, et kostja sissetulek on nii väike nagu kostja väidab.
4.6.2.PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud
olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega on kostja leidnud, et esineb olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
4.6.3.Kohus on teinud päringu Rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on kostjal kaks alaealist last: L. S. J. (sündinud *. a) ja hageja G. I. (sündinud *. a). Kostja on oma sissetulekut tõendava dokumendina esitanud kohtule H. I. OÜ 2015 ja 2016. a tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaske deklaratsiooni (TSD) kokkuvõtted /tlk 41-43/, väljavõtte M.-L. J. * AS kontolt Sotsiaalkindlustusameti tehtud peretoetuste väljamaksete kohta /tlk 44/ ja maksekorralduse väljavütte tulumaksu tagastamise kohta /tlk 45/. TSD väljavõtetest nähtuvalt on kostjale kuuluv H. I. OÜ teinud väljamakseid 2015. a: septembris 932,57 eurot, oktoobris 1256,74 eurot, novembris 1321,58 eurot /tlk 42/ ning 2016. a jaanuaris-veebruaris väljamakseid ei ole tehtud /tlk 43/. Kostja konto väljavõttest (filtreeritud väljavõte) nähtuvad igakuised peretoetuse maksed Sotsiaalkindlusametilt, mis alates 08.01.2016 on * eurot kuus. 29.02.2016. a maksekorraldusest nähtuvalt on kostjale tagastatud Maksu- ja tolliameti poolt enam tasutud tulumaks 2015. a eest summas * eurot /tlk 45/.
4.6.4.Kohus on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kohtu hinnangul kostja püüab näidata oma sissetulekuid võimalikult väikestena ja on vähetõenäoline, et hageja ainsaks igakuiseks sissetulekuks on valdavalt vaid peretoetus * eurot kuus. Kostja on kohtule küll kinnitanud, et temale kuuluv ettevõte on seisus, kus töötasu ei ole võimalik maksta, kuna ettevõtlusest saadav tulu läheb liisingumakseteks. Eeltoodust saab järeldada, et kostja või kostjale kuuluva ettevõtte sissetulekud võimaldavad kostjale või kostjale kuuluval ettevõttel liisingulepingute sõlmimist ja nendest lepingustest tulenevate kohustuste täitmist. Lisaks on hageja kohtule kinnitanud, et temale kuulub kinnistu * /tlk 40/. Kohus on seisukohal, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid seejuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard (vt Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Seega kuna kostjale kuulub kinnisvara, siis on tal vajadusel võimalik alaealiste laste ülalpidamiskohustust täita olemasoleva vara arvelt.
4.6.5.Riigikohus on ka 24.10.2012. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 rõhutanud (p 15), et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega faktilisi asjaolusid selle kohta, et kostja ei oleks mingil põhjusel suuteline endale või oma alaealistele lastele ülalpidamist teenima. Kostja näol on tegemist noore inimesega, kellel on omandatud kutseharidus /tlk 15/, mis võimaldab tööturul paremini toime tulla võrreldes isikutega, kellel erialased oskused puuduvad. Kostjale kuulub H. I. OÜ, millest nähtub, et kostja näol on tegemist algatusvõimelise isikuga. Hetkelised majanduslikud raskused ei tähenda, et kostja ei ole võimeline käesoleval ajal ja tulevikus elatist teenima suuremas ulatuses kui kostja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub. Seega on kohtu
hinnangul kostja võimeline saama sissetulekuid ulatuses, mis tagaks nii kostjaga koos elava alaealise lapse ülalpidamise ja kui hagejale elatise maksmise seaduses sätestatud miinimummääras ning puuduvad erandlikud asjaolud elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel.
4.7.Kostja on kohtule esitanud tõenditena ka hageja esindaja ja kostja kirjavahetused /tlk 28-29, 36-37/, mis kostja hinnangul näitavad hageja esindaja suhtumist ja asjaolu, et hageja esindaja takistab kostjal pojaga suhtlemist /tlk 38/. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei tõenda asjaolusid, mis mõjutaksid käesolevas asjas esitatud elatise nõude lahendamist, mistõttu kohus jätab kirjavahetused tähelepanuta. Kohus on kostjale ka kohtuistungil selgitanud, et käesoleva tsiviilasja raames lahendab kohus hageja elatise nõuet, mitte lapsega suhtlemise korda /tlk 39/.
4.8.Eeltoodud põhjendustel (p 4.1-4.3, 4.4.2, 4.5.2, 4.6.2.-4.6.5.) rahuldab kohus hageja nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt alates 01.02.2016. a kuni hageja täisealiseks saamiseni PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras, o 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 punktist 1 tulenevalt on alates 01.01.2016 töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot kuus. Seega ei või igakuine elatise summa ühele lapsele olla käesoleval ajal väiksem kui 215 eurot. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS 100 lg 4).
5.Hagihind Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 1935 eurot (215 € x 9).
6.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pooled käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kandnud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.