Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 29. märts 2016, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-16-1161
Tsiviilasi
K M hagi A M vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 863 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja K M (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx x-x,xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post) Kostja A M (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxx, xxxxxxa, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, hagiavaldusel märgitud elukoht xxxxx x, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Välja mõista A M alates 24.01.2016 elatis K M ülalpidamiseks igakuiselt 207 eurot kuni tütre K, sünd xx.xx.xxxx kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Välja mõista A M elatis ajaperioodide xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx eest 576 eurot K M kasuks. Jätta rahuldamata Ka M hagi A M vastu elatise väljamõistmise osas ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest summas 192 eurot. Menetluskulud jätta A M kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub välja mõista elatist tagasiulatuvalt xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx dokumentaalselt tõestatud elamiskulude (tõestatud panga väljavõtetega, lisad 6-9 ja 11-21, summas 1536.01€) kompenseerimiseks summas 768 eurot. Samuti palub hageja välja mõista elatis alates xx.xx.xxxx (kuni xx.xx.xxxx) summas 207 eurot kuus. Kostja seisukoht Kostja hagile vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Perekonnaseaduse § 97 p 2 (kuni 30.09.2015 kehtinud redaktsioon) sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Perekonnaseaduse § 97 p 2 (01.10.2015 jõustunud redaktsioon) sätestab, et laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Gümnaasiumi lõputunnistuse kohaselt lõpetas hageja xx.xx.xxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx. xxxxx xxxxxxxx teate kohaselt on hageja immatrikuleeritud alates xx.xx.xxxx õppe lõpukuupäevaga xx.xx.xxxx filosoofiateaduskonna kirjanduse ja kultuuriteaduste (2432) bakalaureuseõppe 2015/2016. a õppekava 1. aasta tasuta täiskoormusega üliõpilaseks. Seega on kostja, kui lapse K isa, kohustatud teda ülal pidama keskhariduse ja kõrghariduse omandamise ajal, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel
eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, so alates xx.xx.xxxx.a. kuni xx.xx.xxxx 195 eurot ning alates xx.xx.xxxx 215 eurot. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alla miinimummäära, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda lapse ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 207 eurot igas kuus alates xx.xx.xxxx kuni K 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni xx.xx.xxxx. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotlus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamata jätmisele ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest summas 192 eurot. Hageja on taotlenud ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx eest elatise väljamõistmist summas 768 eurot, mis on arvestuslikult (768:12=64) 64 eurot kuus. Ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest on elatis (3x64=192) 192 eurot, mis ei kuulu väljamõistmisele, kuna perekonnaseaduse § 97 p 2, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab kõrgharidust, kehtib alles alates xx.xx.xxxx. Seega puudub hagejal seaduslik alus nõuda elatist ajaperioodi xx. xxxxx xxxx kuni xx. xxxxxxxxx xxxx eest, summas 192 eurot. Ajaperioodi xx.xx.xxxx kuni xx.xx xxxx eest kuulub väljamõistmisele elatis 2015 aasta jaanuari eest (64:31x8=16,52) 16,52 eurot ja ajaperioodi 01.02.2015 kuni 30.06.2015 eest (5x64=320) 320 eurot. Ajaperioodi oktoober 2015 kuni detsember 2015 eest kuulub kostjalt väljamõistmisele (3x64=192) 192 eurot ja jaanuari 2016 eest (64:31x23=47,48) 47,48 eurot. Perekonnaseaduse § 108 alusel kuulub kostjalt elatis hageja kasuks väljamõistmisele summas 576 eurot. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.