Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv Elen Rasmussen
Istungisekretär Otsuse kuulutamise aeg ja
22.03.2016 Raplas kohtukantselei kaudu
koht Tsiviilasja number
2-15-18073
Hagi ese
Abielu lahutamise nõue
Hagi hind
3500 eurot
Menetlusosalised
Hageja: K A G xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx x e-post: xxx@x Kostja: D M da C V C C Sünd xx.xx.xxxx elukoht: xxx xxxxxxx xxx/xxx. xxxxx xx xxxxxx xxxx-xxx xxxxxxxx e-post: xxx@xxx ; xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
17.03.2016
Lahutada K A G’i (xxxxxxxxxxx) ja D M da C V C C’i (sünd xx.xx.xxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx, abieluakt nr xxx. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Taastada K A C’i enne abiellumist kantud perekonnanimi A.
Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja hageja nõue Hageja seletuse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx. Pooltel on ühine laps C M C V A C (sünd xx.xx.xxxx). xxxx. aasta novembrikuus asus hageja koos tütrega elama Eestisse. Enne xxxxxxxxxxx lahkumist allkirjastasid abikaasad advokaadi koostatud dokumendi, kus lepiti kokku, et laps hakkab elama ema juures, isal on võimalik last igal ajal külastada ja isa maksab lapsele alimente. Samuti andis hageja advokaadile volituse tema nimel lahutusasjade ajamiseks /tl 52-57/. Hageja on seoses lahutusega korduvalt kostja poole pöördunud ja viimane on vastanud, et lahutusprotsess ei ole veel lõpule jõudnud. Viimati räägiti sellel teemal 2015. aasta novembrikuus. Hageja avaldas lootust, et lahutus jõustub enne, kui tema uude perre laps sünnib. Kostja vastanud, et lahutuse jõustumine on keeruline, kuna nende elukohalinnas on kohus ära kaotatud ja suures linnas on protsesse palju ning järjekorrad pikad. Kostja kohtule esitatud lahutusdokumendid on hagejale täielik üllatus /tl 41-43/. Teda ei ole lahutuse toimumisest informeeritud ning ta ei ole seal isiklikult kohal viibinud, nagu dokumentidest nähtub. Hageja korduvatele palvetele, saata lahutusdokumendid, on kostja alati vastanud, et protsess ei ole lõppenud. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on abikaasade varem sõlmitud kokkulepet muudetud – lapse hooldusõigus on väidetavalt määratud kostjale ja vanemad on vastastikku loobunud alimentidest. Võimalik, et nimetatud põhjusel ei ole kostja soovinud hagejale lahutusdokumente esitada. Advokaadi vastuses on valeväiteid hageja Eestisse elama asumisega seoses. Detsembris xxxx registreeris hageja nii enda kui oma tütre elama Eesti Vabariiki, augustis xxxx läks tütar juba xxxxxx xxxxx lasteaeda. Lapsega seoses pooltel tegelikult vaidlus puudub. Tütar elab koos hagejaga Eestis ning on igal suvel pikema perioodi viibinud isa juures. Varasematel aastatel viis ja tõi tütart isa. Nüüd on laps nii suur, et saab reisida saatjaga. Alimentide osas lepiti küll kokku, aga hageja ei ole neid kostjalt nõudnud. Kui lahutus on xxxxxxxxxx toimunud, on kostja käitumine dokumentide edastamata jätmise osas hagejale arusaamatu. Enne, kui hageja ei ole originaaldokumenti näinud, pole ta milleski kindel. Hagejal on uus pere ja kahe kuu pärast on sündimas laps. Kui hageja oma rasedusest teada sai, teatas ta sellest viivitamatult kostjale ja ütles, et vajab lahutust. Ka kostjal on uus pere, mistõttu oma abielu hageja ja kostja kindlasti jätkata ei soovi. Hageja palub abielu lahutada ja taastada tema abielueelne perekonnanimi A. Abielludes sai hageja perekonnanimeks A C.
Kostja on esindaja vahendusel kohtule teatanud järgmist: pooled abiellusid xxxxxxxxx seaduste kohaselt xx.xx.xxxx. Aastal xxxx otsustas K üksinda Eestisse kolida, jättes abikaasa ja tütre maha. xxxx. aasta augustis sõitis kostja koos tütrega Eestisse, et laps saaks ema külastada. Ema palvel jättis kostja lapse jõulupühadeni Eestisse, kuid ei saanud enam last tagasi. Abikaasa tegude tõttu otsustas kostja abielu lahutada ning poolte abielu lahutati xxxxxxxxx seaduste kohaselt xx.xx.xxxx ja lapse eestkosteõigus anti isale. Kuna pooled on sellest kuupäevast alates lahutatud, ei saa ette võtta uut lahutusmenetlust. Lisaks on kohaldatav xxxxxxxxx seadus, kuna abielu sõlmiti xxxxxxxxxx ja kõik lahutatud abieluga seotud dokumendid on koostatud „Convention de La Haye du 5 octobre 1961“ kohaselt ja seetõttu kehtivad ka Eestis. Eelöelduga seoses ei ole kostjal vajadust ega huvi hagiavaldusele vastata ja 17.03.2016 määratud kohtuistungil osaleda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 102 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasadest on Eesti Vabariigi kodanik või ühe abikaasa elukoht on Eestis. Kuna hageja on EV kodanik ning tema alaline elukoht on Eestis, ei ole õige kostja väide, et Eesti kohtul puudub pädevus xxxxxxxxxs sõlmitud abielu lahutada. Kostja väide, et poolte abielu on juba xx.xx.xxxx xxxxxxxxxx lahutatud, tuli hagejale üllatusena. Hageja ei ole lahutusprotsessil osalenud, nagu nähtub kohtule esitatud nõupidamisaktist /tl 38 ja 42/, teda ei ole lahutusprotsessi toimumisest eelnevalt informeeritud ega talle sellega seonduvaid dokumente saadetud. Vastupidi - abikaasa on hagejale viie aasta vältel kinnitanud, et lahutusprotsess ei ole lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtule esitatud dokumentide koopiad /tl 36-39/ usaldusväärsed tõendid selle kohta, et poolte abielu saab xxxxxxxxx seaduste kohaselt lõppenuks lugeda. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist. Vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele /tl 73/ kostja algdokumente kohtule ega ka hagejale esitanud ei ole. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, s.o kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Perekonnaseaduse § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kõnesoleval juhul on abikaasad elanud eraldi ja erinevates riikides rohkem kui viis aastat, mõlemal on uus pere ning mõlema seisukohtadest nähtub üheselt, et kooselu taastada ei soovita. Seega võib kohus hageja ja kostja abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel isiku avalduse alusel taastada tema varem kantud perekonnanime. Hageja on vastava avalduse esitanud ning kohus taastab hageja abielueelse perekonnanime. Hageja perekonnanimeks jääb peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist A.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.